← Eesti

2-17-12285/109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-12285 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi XX avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha määramise osas, alternatiivselt otsustusõiguse saamiseks laste viibimiskoha osas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Avaldaja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmets Puudutatud isik I: RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja vandeadvokaat Eve Selberg Eestkosteasutus: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik Resolutsioon: Kirjalik menetlus
  2. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus osas (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.7 vastavas osas), milles maakohus määras, et laste RR ja AA üleandmine toimub aadressil XXX, Tallinn.
  3. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus osas (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3.4 vastavas osas), milles maakohus määras, et laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub laste elukohas XXX elukoha hoovi väravas või selle puudumisel elukoha sissepääsu juures ning teha tühistatud osas uus määrus, milles määrata, et laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub laste elukohas, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.
  4. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus osas (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3.4 vastavas osas), milles maakohus määras, et vanemad on kohustatud lapsed üle andma isiklikult.
  5. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus osas (s.o maakohtu määruse punkt 3.2 vastavas osas), milles maakohus määras, et kui lastel ei ole nimetatud ajal (esmaspäeviti ja neljapäeviti) lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 16:00 nende elukohast ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et kui lastel ei ole nimetatud ajal lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 18:00 nende elukohast.
  6. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 20.06.2018 määrus muutmata.
  7. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1.Mitte menetleda XX 11.06.2018 esitatud seisukohta ja YY 13.06.2018 esitatud arvamust ja taotlust täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks. 6.2.Jätta YY avaldus rahuldamata. 6.3.Rahuldada XX avaldus osaliselt ja määrata kindlaks XX (isa) suhtlemiskord RR-ga ja AA-ga (lapsed). Isal on õigus ja kohustus suhelda lastega järgmiselt: 6.3.
  8. üle ühe nädalavahetuse selliselt, et suhtlusaeg algab reedel kell 18:00 ning isa võtab lapsed nimetatud ajal nende elukohast. Juhul, kui lapse huvialaring algab enne 18:00, kuid lõppeb pärast 18:00, siis selle lapse võtab isa huvialaringist selle lõppedes. Juhul, kui lapse huvialaring algab kell 18:00 või pärast seda, siis korraldab lapse huvialaringi viimise ja sealt võtmise isa ning ema annab lapsed üle selliselt, et isal jääb piisavalt aega, et korraldada lapse õigeaegne transport huvialaringi. Kõnealune suhtlusaeg lõpeb pühapäeval kell 18:
  9. 6.3.
  10. iga nädala esmaspäeval ja neljapäeval järgmiselt: kui lapsed käivad lasteaias ja/või koolis, siis võtab isa lapsed lasteaiast ja/või koolist pärast lasteaia/kooli lõppemist ja viib lapsed nende elukohta samal päeval hiljemalt kell 20:00 (juhul, kui lapse huvialaring lõppeb pärast kell 20:00, siis viib XX lapsed nende elukohta pärast huvialaringi lõppemist); kui vastaval päeval on vaja lapsel minna koolist või lasteaiast huvialaringi, siis korraldab isa vajaliku liikumise; kui lastel ei ole nimetatud ajal lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 18:00 nende elukohast ja viib samal õhtul kell 20:00 nende elukohta tagasi; 6.3.
  11. Juhul, kui emal ei ole võimalik laste eest hoolitseda (nt töölähetus, muud töökohustused, haigestumine jne), teavitab ema isa sellest esimesel võimalusel, andes ühtlasi teada vastava ajavahemiku alguse ja lõpuaja. Kui isal on võimalik sellel ajavahemikul laste eest hoolitseda, hoolitseb laste eest isa. Kui isal ei ole võimalik sellel ajal laste eest hoolitseda, teavitab ta sellest ema viivitamatult ning 2 vanemad lepivad kokku, kes lapsi hooldab, eelistades esimese valikuna vanavanemaid. 6.3.
  12. Laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub laste elukohas, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vanemad on kohustatud laste üleandmisel hoiduma tegevusest, mis kahjustab kummagi vanema suhet lastega või raskendab laste kasvatamist ega tohi seetõttu laste üleandmisel laste juuresolekul teha teineteise suhtes mistahes halvustavaid märkusi ega vaielda mistahes küsimuste üle. 6.3.
  13. Vanemad kohustuvad lastega suhtlemise ajal tagama, et lapsed täidavad oma koolikohustust ning vajadusel lastega koos ka õppima ja tagama, et kõik kodused tööd, mida kool nõuab, on lapsel tehtud. 6.3.
  14. Lapse haigestumise korral informeerib vanem, kelle juures laps viibib, koheselt teist vanemat. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud suhtlusaegu ei asendata. 6.3.
  15. Isa võtab lapsed suhtlusaja alguses vastavalt lasteaiast ja/või koolist ja viib lapsed suhtlusaja lõpuks laste elukohta. Kui lapsed ei viibi lasteaias ja/või koolis, siis võtab isa lapsed suhtlusaja alguses nende elukohast. Ema on kohustatud teavitama isa viivitamatult kui lapsed ei viibi lasteaias ja/või koolis ning tagama, et lapsed viibiksid nende elukohas. 6.3.
  16. Vanemad viibivad oma suhtlusajal eelkõige ise isiklikult koos lastega. 6.3.
  17. Laste sünnipäevad korraldavad vanemad koos. Laste sünnipäeva peoga seotud mõistlikud kulud kannavad vanemad võrdselt. Kui vanem ei soovi lapse sünnipäeval osaleda teavitab ta sellest teist vanemat. Laste sünnipäevakingid teeb ja sellega seotud kulu kannab kumbki vanem ise. 6.3.
  18. Vanema sünnipäeva veedavad lapsed alati selle vanemaga, kellel on sünnipäev. 6.3.
  19. Koolivaheaegadel toimub vanemate suhtlus lastega alljärgnevalt: - Sügisvaheajal (I vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne. 2018.a veedab sügisvaheaja lastega isa. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelnevalt päeval kell 18:
  20. - Jõuluvaheajal (II vaheaeg) ajavahemiku 25.12 hommikul kella 10:00 kuni 02.01 hommikul kella 10:00 ühe vanemaga ja ajavahemiku 02.01 kell 10:00 kuni kooli algusele eelneva päeva kella 18:00 teise vanemaga, järgmisel aastal vastupidi jne.
  21. a veedab esimese jõuluvaheaja poole lastega isa ja teise jõuluvaheaja poole ema. - Talvevaheaja (III vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne. 2019.a veedab talvevaheaja lastega ema. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelneval päeval kell 18:
  22. - Kevadvaheaja (IV vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne.
  23. a veedab kevadvaheaja lastega isa. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelneval päeval kell 18:
  24. - Suvevaheaja (V vaheaeg) veedavad lapsed kahe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanemaga. Suvevaheaja režiimi kohaldatakse vastavalt
  25. juulile langevast või eelnevast pühapäevast ja suvevaheaja režiim kehtib kuni
  26. augustini. Juhul, kui esimesele kahenädalasele perioodile eelnevale laupäevale langeb isa suhtlusaeg, on esimese kahenädalase perioodi lastega YY ning 3 vastupidisel juhul XX. Iga kahenädalane suhtlusaeg algab pühapäeva õhtul kell 18:00 ja lõpeb teise suhtlusnädala pühapäeva õhtul kell 18:
  27. - Koolivaheaegadel ei kohaldata kohtumääruse resolutsiooni punktides 6.3.1 ja 6.3.2 sätestatut, kuid kohaldatakse kohtumääruse resolutsiooni punktides 6.3.13 ja 6.3.14 sätestatut. 6.3.
  28. Kummalgi vanemal on koolivaheajal tema suhtlusajal õigus viibida lastega välismaal teavitades eelnevalt teist vanemat vähemalt 2 nädalat enne lastega välismaale sõitmist välismaal viibimise ajast ja viibimiskohtadest kirjalikult. Välisriigis veedetava puhkuse kõik kulud kannab see vanem, kes lastega välismaale puhkama sõidab ning teine vanem ei ole kohustatud nende kulude kandmises osalema. 6.3.
  29. Pühade ajal toimub lastega suhtlemine alljärgnevalt (pühade all peetakse silmas jõulupühi, Eesti Vabariigi aastapäeva ja jaanipäeva): - Jõulupühad veedavad lapsed ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne.
  30. a veedavad lapsed jõulupühad emaga. Jõulupühad algavad 23.12 kell 10:00 ja lõppevad 25.12 kell 10:
  31. - Eesti Vabariigi aastapäeva (24.02) veedavad lapsed paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga. Eesti Vabariigi aastapäev algab 23.02 kell 18:00 ja lõppeb 24.02 kell 18:
  32. - Jaanipäeva veedavad lapsed paaritul aastal isaga, paaris aastal emaga. Jaanipäev algab 23.06 kell 10:00 ja lõpeb 25.06 kell 10:00 - Pühade ajal ei kohaldu kohtumääruse resolutsiooni punktis 6.3.1 ja 6.3.
  33. sätestatu, kuid kohaldatakse kohtumääruse resolutsiooni punktis 6.3.14 sätestatut. 6.3.
  34. Juhul, kui sellel vanemal, kellele langeb koolivaheajal või pühade ajal suhtlusaeg, oli suhtlusaeg ka eelmisel päeval enne vaheaja või pühade aegse suhtluse algust, jäävad lapsed juba sellel eelmisel päeval selle vanema juurde. 6.3.
  35. Lapsevanemad seavad üksnes ja alati esikohale lapse huvid ning teevad endast kõik oleneva, et laste huvid ei saa kahjustada, soodustades muu hulgas mõlema vanema suhtlust lastega ning probleemide tõusetumise korral selgitatakse koheselt välja selle põhjus ning võetakse kooskõlastatult tarvitusele kõik vajalikud ja kohased meetmed. 6.3.
  36. Lastel on õigus suhelda mõlema vanema vanematega tagamaks, et neil säilivad vanavanematega isiklikud suhted. 6.3.
  37. Suhtluskorra tingimustes võivad YY ja XX teha kirjaliku kokkuleppe alusel muudatusi. 6.3.
  38. Kõik vajalikud teated edastatakse teineteisele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vanemate e-postiaadressidele: YY QQQ; XX CCC. Kiireloomuliste teadete korral saadetakse teineteisele sms. Kontaktandmete muutmisest tuleb teineteist viivitamatult teavitada. 6.4.Kohustada XX ja YY jätkama perelepituses käimist. 6.5.Menetluskulud maakohtus jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
  39. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
  40. Võtta YY poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde.
  41. YY määruskaebus rahuldada osaliselt. 4 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
  42. XX (isa) esitas 17.08.2017 Harju Maakohtule avalduse, paludes määrata kindlaks isa ning RR ja AA (lapsed) suhtlemise korra. Isa täiendas avaldust 12.12.2017 menetlusdokumendis. 02.04.2018 esitatud menetlusdokumendis (avalduse terviktekst) korrigeeris isa suhtluskorra tingimuste sõnastust võrreldes 12.12.2017 esitatud tingimustega.
  43. Avalduse tervikteksti kohaselt abiellusid vanemad 24.07.
  44. Abielust sündis kaks ühist last: RR ja AA. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate abieluline kooselu lõppes
  45. aasta jaanuarist, mil isa kolis senisest ühisest elukohast XXX, Tallinn välja ja asus eraldi elama. Harju Maakohtu 21.11.2017 otsusega lahutati vanemate abielu. Pärast kooselu lõppemist leppisid vanemad kokku, et laste peamiseks viibimiskohaks, s.t elukohaks on nende ema elukoht XXX, Tallinn, mis on ka käesoleval ajal laste faktiline peamine elukoht. Kuni
  46. a juunini ei olnud vanematel erimeelsusi laste kasvatamise osas ning isa ja laste suhtlus nägi üldjoontes välja selline, et isa kohtus lastega üle ühe nädalavahetuse reedest pühapäevani XXX, Tallinn, viis lapsed lasteaeda ja tõi koju iga nädala esmaspäevast kolmapäevani ning hoolitses laste eest, kui YY (ema) viibis töökohustuste täitmise tõttu välismaal. Seega on isa ka pärast tema ja YY abielulise kooselu lõppemist täitnud hooldusõigusliku vanema seadusest tulenevat kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealiste laste eest ning osalenud aktiivselt oma laste elus ja nende kasvatamises.
  47. 16.06.2017–18.06.2017 pidi olema varasemalt väljakujunenud suhtlemise korra järgi isa ja laste nädalavahetus. Reedeks muutusid vanemate suhted nii pingeliseks, et ema keelas isal XXX, Tallinn viibimise. Isa teavitas ema sellest, et võtab lapsed õhtul lasteaiast ja toob tagasi pühapäeval kell 18:
  48. Ema teatas seepeale, et ta on kontakteerunud Pirita lastekaitse ametnikuga ning viimane soovitas lapsi mitte kodust eemale viia, mistõttu viibivad lapsed nädalavahetuse emaga, mitte isaga. Ka hiljem on ema korduvalt väitnud, et ei võimalda isal ja lastel kohtuda, kuna see olevat laste huvides ning lastekaitse spetsialisti soovitus. Pirita lastekaitse spetsialist on avaldanud, et ta ei ole andnud soovitust, mille kohaselt tuleb isa ja lapsed lahus hoida. Pärast 16.06.2017 on isa kohtunud lastega loetud korrad ning suhtlusaegades kokku leppimine on ajakulukas ja pingeline.
  49. aasta augusti alguses leppisid vanemad ja lastekaitse spetsialist kokku, et pärast laste ja ema puhkuse lõppemist lepitakse 14.08.2017 kokku kolmepoolses kohtumises, et arutada vanemate poolt teineteisele seni edastatud kokkulepete projekte ja sisulisi kokkuleppe tingimusi. 14.08.2017 soovis isa teada, millal kolmepoolne kohtumine võiks aset leida. Isa sai lastekaitse spetsialisti vahendusel teada, et ema siiski ei soovi kolmepoolsel kohtumisel 5 osaleda. Ema esindaja on pärast 14.08.2017 kinnitanud, et ema soovib vaidlusaluse küsimuse lahendada kokkuleppel, kuid arvestades, et ema keeldus kolmepoolsest kohtumisest kokkuleppe tingimuste arutamiseks, siis on isa seisukohal, et kokkuleppe saavutamise soov ei pruugi olla piisavalt tõsine. Eeltoodust tulenevalt loobus ema alates
  50. a juunist ühepoolselt järgimast poolte vahel abielulise kooselu lõppemisest arvates kokkulepitud isa ja laste suhtluskorda.
  51. Isa avalduse tervikteksti esitamise ajal toimub isa ja laste suhtlus menetluse ajaks esialgse õiguskorra raames määratud suhtluskorra alusel. Isa ja laste suhtlus kulgeb hästi ja neil on usalduslikud ning lähedased suhted. Vanemate suhtlus on pingeline, kuid isa hinnangul ei põhjusta pingeid mitte asjaolu, et vanematel oleksid laste kasvatuslikes küsimustes eriarvamused, vaid pigem tekitab pingeid erimeelsus abielu lahutamise üle ning erinevad varalised vaidlused, mille kulgu ema on püüdnud lastega seonduvate küsimuste pingestamise ja kunstlike eriarvamuste loomise kaudu lahendada. Samas lastega seotud olulisi küsimusi – elukoht, poja kool, tütre lasteaed ning mõlema lapse huvitegevus, on vanemad siiski suutnud lahendada üksmeeles ja kokkuleppel.
  52. YY esitas 20.02.2018 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha osas ning emale selles osas ainuhooldusõiguse andmiseks või alternatiivselt otsustusõiguse andmiseks.
  53. Avalduse tervikteksti kohaselt puudub vaidlus selles, et laste viibimiskohaks on ema elukoht. Küll aga on isa 12.12.2017 avalduses soovinud, et laste viibimiskohaks määrataks ema elukoht XXX, Tallinn, samuti, et emal on õigus ühepoolselt muuta laste elukohta tingimusel, et laste elukoht jääb Tallinna linna või Viimsi valla piiridesse ning et isa teavitataks sellest vähemalt 3 kuud ette. Isa poolt taotletu on vastuolus PS §-des 11 ja 34 sätestatud isiku põhiõigustega. Isal puudub soov ühist hooldusõigust laste suhtes teostada, kuivõrd isa nõudmine on seni olnud, et kõik lastega seotud küsimused lahendatakse üksnes e-kirja teel (telefoni teel keeldub isa emaga suhtlemast), kuid praktikas peab ema pidevalt tegelema ebamõistliku ja vaevarikka selgitustöö tegemisega, miks üks või teine asi on laste huvides, samuti pidevalt ootama, kas ja millal suvatseb isa tema e-kirjadele vastata. Isa toon ja suhtumine on ema suhtes läbivalt halvustav ja ründav. Kõige selle valguses on ema arvates selge, et isa ei soovi tegelikkuses ühist hooldusõigust laste parimaid huve silmas pidades teostada, vaid teeb seda pigem enda suva ja tahtmise järgi, tehes ema elu sellega võimalikult keeruliseks, sh nähtub isa avaldusest selge soov piirata ema ja laste elukohta üksnes kahe omavalitsusüksuse piiridega. Lapsed on alates oma sünnist elanud ja kasvanud koos emaga, kelle juurde on nad jäänud elama ka peale isa lahkumist. Kui ema soovib tulevikus elukohta vahetada ja kolida nt väljapoole Tallinna linna ja/või Viimsi valda, peab ta hakkama sellise otsuse tegemiseks otseselt sõltuma isa suvast ja tujudest ning tõenäoliselt pöörduma eraldi avaldusega laste viibimiskoha kindlaksmääramiseks uuesti kohtusse. Seega peab ema mõistlikuks ja proportsionaalseks lahendada laste viibimiskoha küsimus ära käesoleva kohtumenetluse raames. Samuti esitas ema oma ettepanekud isa ja laste suhtlemise korraldamise kohta.
  54. Isa leidis vastuses ema avaldusele, et ema avaldusest ei nähtu, et vanematel oleks avalduse kohtusse esitamise ajal erimeelsusi selles osas, et nende ühised lapsed elavad käesoleval ajal peamiselt YY-ga XXX, Tallinn. Samuti ei nähtu avaldusest, et ema sooviks enda ja laste elukohta muuta või oleks teinud vastavasisulise ettepaneku isale ja isa ei oleks sellega nõustunud. Pooled on teostanud ka muudes lastele olulistes küsimustes ühist hooldusõigust, muu hulgas valinud koos välja elukohajärgse kooli ja lasteaia. Isa on nõus laste elukoha 6 Tallinna linna või Viimsi valla piires muutmisega ilma isalt selleks eraldi nõusolekut küsimata, üksnes kohustusega teavitada sellest vähemalt kolm kuud ette. Puudub alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha osas. Tulevikku suunatud n-ö võimalik laste elukoha muutus tuleb üle vaadata tulevikus ja seda siis esinevate konkreetsete asjaolude pinnalt.
  55. Eestkosteasutus oli seisukohal, et isa avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks saab lahenduse peale perelepituse lõppu. Eestkosteasutus leidis, et ema avaldus ei ole põhjendatud ja ei vasta laste huvidele. Senikaua kui ei ole reaalset võimalust kinnisvara müügiks ning ema ja laste kolimiseks, ei ole ema avaldus põhjendatud.
  56. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja oli arvamusel, et käesolevas asjas võivad esineda PKS § 137 lg 1 kohaldamise eeldused, s.o asjaolud, et vanemad ei suuda laste viibimiskoha määramise küsimuse lahendamisel teha teise vanemaga igakülgset koostööd ning selles osas on tekkinud vaidlus laste elukoha üle tulevikus. Seetõttu tuleks tulevikus tekkida võivate erimeelsuste vältimiseks tõsiselt kaaluda laste emale otsustusõiguse andmist laste viibimiskoha määramise osas.
  57. Harju Maakohus määras 04.09.2017 esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks laste ja isa suhtlemiskorra kohtumenetluse ajaks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  58. Harju Maakohus otsustas 20.06.2018 määrusega mitte menetleda isa 11.06.2018 esitatud seisukohta ja ema 13.06.2018 esitatud arvamust ja taotlust täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks, jättis ema avalduse rahuldamata, rahuldas isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks isa suhtlemiskorra lastega selliselt, et isal on õigus ja kohustus suhelda lastega järgmiselt: - üle ühe nädalavahetuse selliselt, et suhtlusaeg algab reedel kell 18:00 ning isa võtab lapsed nimetatud ajal nende elukohast XXX, Tallinn. Juhul, kui lapse huvialaring algab enne 18:00, kuid lõppeb pärast 18:00, siis selle lapse võtab isa huvialaringist selle lõppedes. Juhul, kui lapse huvialaring algab kell 18:00 või pärast seda, siis korraldab lapse huvialaringi viimise ja sealt võtmise isa ning ema annab lapsed üle selliselt, et isal jääb piisavalt aega, et korraldada lapse õigeaegne transport huvialaringi. Kõnealune suhtlusaeg lõpeb pühapäeval kell 18:
  59. - iga nädala esmaspäeval ja neljapäeval järgmiselt: - kui lapsed käivad lasteaias ja/või koolis, siis võtab isa lapsed lasteaiast ja/või koolist pärast lasteaia/kooli lõppemist ja viib lapsed nende elukohta XXX, Tallinn samal päeval hiljemalt kell 20:00 (juhul, kui lapse huvialaring lõppeb pärast kell 20:00, siis viib XX lapsed nende elukohta XXX pärast huvialaringi lõppemist); - kui vastaval päeval on vaja lapsel minna koolist või lasteaiast huvialaringi, siis korraldab isa vajaliku liikumise; - kui lastel ei ole nimetatud ajal lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 16:00 nende elukohast XXX, Tallinn ja viib samal õhtul kell 20:00 nende elukohta XXX, Tallinn tagasi; - Juhul, kui emal ei ole võimalik laste eest hoolitseda (nt töölähetus, muud töökohustused, haigestumine jne), teavitab ema isa sellest esimesel võimalusel, andes ühtlasi teada vastava ajavahemiku alguse ja lõpuaja. Kui isal on võimalik sellel ajavahemikul laste eest hoolitseda, hoolitseb laste eest isa. Kui isal ei ole võimalik sellel ajal laste eest hoolitseda, teavitab ta sellest ema viivitamatult ning vanemad lepivad kokku, kes lapsi hooldab, eelistades esimese valikuna vanavanemaid. 7 - Laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub laste elukohas XXX elukoha hoovi väravas või selle puudumisel elukoha sissepääsu juures. Vanemad on kohustatud lapsed üle andma isiklikult. Vanemad on kohustatud laste üleandmisel hoiduma tegevusest, mis kahjustab kummagi vanema suhet lastega või raskendab laste kasvatamist ega tohi seetõttu laste üleandmisel laste juuresolekul teha teineteise suhtes mistahes halvustavaid märkusi ega vaielda mistahes küsimuste üle. - Vanemad kohustuvad lastega suhtlemise ajal tagama, et lapsed täidavad oma koolikohustust ning vajadusel lastega koos ka õppima ja tagama, et kõik kodused tööd, mida kool nõuab, on lapsel tehtud. - Lapse haigestumise korral informeerib vanem, kelle juures laps viibib, koheselt teist vanemat. Lapse haigestumise tõttu ära jäänud suhtlusaegu ei asendata. - Isa võtab lapsed suhtlusaja alguses vastavalt lasteaiast ja/või koolist ja viib lapsed suhtlusaja lõpuks laste elukohta XXX, Tallinn. Kui lapsed ei viibi lasteaias ja/või koolis, siis võtab isa lapsed suhtlusaja alguses nende elukohast XXX, Tallinn. Ema on kohustatud teavitama isa viivitamatult kui lapsed ei viibi lasteaias ja/või koolis ning tagama, et lapsed viibiksid nende elukohas XXX, Tallinn. - Vanemad viibivad oma suhtlusajal eelkõige ise isiklikult koos lastega. - Laste sünnipäevad korraldavad vanemad koos. Laste sünnipäeva peoga seotud mõistlikud kulud kannavad vanemad võrdselt. Kui vanem ei soovi lapse sünnipäeval osaleda teavitab ta sellest teist vanemat. Laste sünnipäevakingid teeb ja sellega seotud kulu kannab kumbki vanem ise. - Vanema sünnipäeva veedavad lapsed alati selle vanemaga, kellel on sünnipäev. - Koolivaheaegadel toimub vanemate suhtlus lastega alljärgnevalt: - Sügisvaheajal (I vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne. 2018.a veedab sügisvaheaja lastega isa. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelnevalt päeval kell 18:
  60. - Jõuluvaheajal (II vaheaeg) ajavahemiku 25.12 hommikul kella 10:00 kuni 02.01 hommikul kella 10:00 ühe vanemaga ja ajavahemiku 02.01 kell 10:00 kuni kooli algusele eelneva päeva kella 18:00 teise vanemaga, järgmisel aastal vastupidi jne.
  61. a veedab esimese jõuluvaheaja poole lastega isa ja teise jõuluvaheaja poole ema. - Talvevaheaja (III vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne. 2019.a veedab talvevaheaja lastega ema. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelneval päeval kell 18:
  62. - Kevadvaheaja (IV vaheaeg) ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne.
  63. a veedab kevadvaheaja lastega isa. Vanema suhtlusaeg algab kooli lõppemisele järgneval pühapäeval kell 18:00 ja lõppeb kooli algusele eelneval päeval kell 18:
  64. - Suvevaheaja (V vaheaeg) veedavad lapsed kahe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanemaga. Suvevaheaja režiimi kohaldatakse vastavalt
  65. juulile langevast või eelnevast pühapäevast ja suvevaheaja režiim kehtib kuni
  66. augustini. Juhul, kui esimesele kahenädalasele perioodile eelnevale laupäevale langeb isa suhtlusaeg, on esimese kahenädalase perioodi lastega YY ning vastupidisel juhul XX. Iga kahenädalane suhtlusaeg algab pühapäeva õhtul kell 18:00 ja lõpeb teise suhtlusnädala pühapäeva õhtul kell 18:
  67. - Koolivaheaegadel ei kohaldata kohtumääruse resolutsiooni punktides 3.1 ja 3.2 sätestatut, kuid kohaldatakse kohtumääruse resolutsiooni punktides 3.13 ja 3.14 sätestatut. 8 - Kummalgi vanemal on koolivaheajal tema suhtlusajal õigus viibida lastega välismaal teavitades eelnevalt teist vanemat vähemalt 2 nädalat enne lastega välismaale sõitmist välismaal viibimise ajast ja viibimiskohtadest kirjalikult. Välisriigis veedetava puhkuse kõik kulud kannab see vanem, kes lastega välismaale puhkama sõidab ning teine vanem ei ole kohustatud nende kulude kandmises osalema. - Pühade ajal toimub lastega suhtlemine alljärgnevalt (pühade all peetakse silmas jõulupühi, Eesti Vabariigi aastapäeva ja jaanipäeva): - Jõulupühad veedavad lapsed ühel aastal ühe vanemaga, järgmisel aastal teise vanemaga jne.
  68. a veedavad lapsed jõulupühad emaga. Jõulupühad algavad 23.12 kell 10:00 ja lõppevad 25.12 kell 10:
  69. - Eesti Vabariigi aastapäeva (24.02) veedavad lapsed paaris aastal isaga, paaritul aastal emaga. Eesti Vabariigi aastapäev algab 23.02 kell 18:00 ja lõppeb 24.02 kell 18:
  70. - Jaanipäeva veedavad lapsed paaritul aastal isaga, paaris aastal emaga. Jaanipäev algab 23.06 kell 10:00 ja lõpeb 25.06 kell 10:00 - Pühade ajal ei kohaldu kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.1 ja 3.
  71. sätestatu, kuid kohaldatakse kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.14 sätestatut. - Juhul, kui sellel vanemal, kellele langeb koolivaheajal või pühade ajal suhtlusaeg, oli suhtlusaeg ka eelmisel päeval enne vaheaja või pühade aegse suhtluse algust, jäävad lapsed juba sellel eelmisel päeval selle vanema juurde. - Lapsevanemad seavad üksnes ja alati esikohale lapse huvid ning teevad endast kõik oleneva, et laste huvid ei saa kahjustada, soodustades muu hulgas mõlema vanema suhtlust lastega ning probleemide tõusetumise korral selgitatakse koheselt välja selle põhjus ning võetakse kooskõlastatult tarvitusele kõik vajalikud ja kohased meetmed. - Lastel on õigus suhelda mõlema vanema vanematega tagamaks, et neil säilivad vanavanematega isiklikud suhted. - Suhtluskorra tingimustes võivad YY ja XX teha kirjaliku kokkuleppe alusel muudatusi. - Kõik vajalikud teated edastatakse teineteisele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vanemate e-postiaadressidele: YY QQQ; XX CCC. Kiireloomuliste teadete korral saadetakse teineteisele sms. Kontaktandmete muutmisest tuleb teineteist viivitamatult teavitada. Maakohus kohustas vanemaid jätkama perelepituses käimist ja jättis menetluskulud menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mille maakohus jättis riigi kanda.
  72. Asjas on leidnud tõendamist, et avaldajatel on kaks ühist last, 02.05.2010 sündinud poeg ja 04.02.2013 sündinud tütar, kes elavad peale vanemate lahkuminekut koos emaga aadressil XXX, Tallinn. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Ühe vanema elukoht ei tohiks sõltuda sellest, kas teine vanem annab nõusoleku laste elukoha muutmiseks, kuid olukorras, kus on teadmata kas laste elukoht peaks muutuma ja kus see saab olema, ei pea kohus põhjendatuks anda emale õigust otsustada üksi tulevikus laste viibimiskoha määramise üle. Eeltoodust tulenevalt ei ole ema avalduse rahuldamine põhjendatud.
  73. Kohus kohustab vanemaid jätkama käimist perelepituses. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist erandliku olukorraga kus vanemate suhted on pingelised, et mitte öelda vaenulikud, millest tahtmatult saavad osa ka lapsed. Kohus peab oluliseks, et vanemad jätaksid omavahelistest suhetest tekkinud vaidlused tahaplaanile ja keskenduksid laste huvidele. Vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks vähemalt selliselt, et vanemate vahelise konflikti tagajärjel ei saaks kahjustada laste huvid. Vanemad peavad suutma laste huvides kokku 9 leppida ja käituma laste jaoks parimal viisil ning mitte kahjustama lapse suhet teise vanemaga. Vanemate erimeelsused ja vastastikused süüdistused ei tohi mõjuda lastele nii, et täiskasvanuks saades ei soovi lapsed kummagi vanemaga suhelda.
  74. Isa taotletud suhtlemiskorras ja ema esitatud seisukohas on soovitud reguleerida vanemate õigust koos valida laste kooli, huvialaringe. Kohus ei ole tuvastanud, et eelnimetatud laste jaoks olulises asjas oleks vanemate vahel vaidlust ja kohtule on esitatud avaldus ainult laste viibimiskoha määramiseks. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, siis peavadki vanemad otsustama lastega seotud olulisi asju ühiselt, silmas pidades laste parimaid huve. Kohus selgitab ka, et tavahoolduse küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps viibib ja kohus seda suhtlemiskorraga ei reguleeri. Kohus määrab isa ja laste suhtluskorra laste praegusest elukohast lähtuvalt. Suhtluskord peab olema laste huve toetav ja vanemate võimalusi arvestav.
  75. Teadlaste konsensuslik soovitus vanematele on, et lapse huvides on veeta 50% aega mõlema vanemaga. Mida võrdsem on ajajaotus, seda parem on see lapse psühholoogilise arengule ja tema turvatundele. Samuti saab isa veeta lastega nn kvaliteetaega nädalavahetustel ja pikemal puhkusel. Kohus ei pea vajalikuks täpsustada, millisest tegevusest peaksid vanemad lastega suheldes hoiduma. Laste huvides jääb loota, et vanemate osalemine perelepituses on tulemuslik. Seades esikohale laste huvid kinnitab kohus isa ja laste suhtlemiskorra, mis on toodud kohtumääruse resolutsioonis. Määruskaebus
  76. YY esitas 05.07.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse vaidlustatud ulatuses tühistada ja teha uue määruse, millega määrata isa ja laste suhtluskord kindlaks ema taotletud viisil, määrata kindlaks hooldusõigust puudutavad küsimused ema taotletud viisil, lõpetada avaldajate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha osas ja anda selles osas hooldusõigus täielikult üle laste emale või alternatiivselt anda laste viibimiskoha määramise otsustusõigus täielikult üle laste emale.
  77. Laste ema esitas 24.10.2018 täiendavad nõuded, et kohus määraks nädalasisesed suhtlusajad selliselt, et need toimuvad vastavalt laste vajadustele ning vanemate võimalustele ja kokkuleppele. Samuti palus ema määrata, et lastel on kohtu poolt määratud suhtlusaegadel õigus, mitte kohustus isaga kohtuda.
  78. Maakohus määras suhtluskorra kindlaks sisuliselt üks-ühele laste isa esitatule. Määruses pole selgitatud, miks ei ole laste ema ettepanekud asjakohased. Kohus ei ole kogunud tõendeid selle kohta, millised on isa tegelikud elutingimused veendumaks, et lastel oleks isa juures viibides tagatud kõik nende eakohased ning vajalikud tingimused. Kohus ei ole kogunud tõendeid isa töögraafikute jms kohta, et veenduda, et isa on ka tegelikkuses valmis ning võimeline enda poolt soovitud aegadel ja mahus lastega tegelema. Kohus ei ole arvestanud seda, et lastekaitse töötaja on enne 20.06.2018 määruse tegemist lapsed ära kuulanud vaid ühel kodukülastusel kaks nädalat peale vanemate lahkuminekut ajal, mil lapsed ei olnud veel pere lahkumineku kui elulise tõsiasjaga kohanenud ega hoomanud selle mõju. Sellel ajal ei olnud lapsed kahe vanemaga eraldi suhtlema harjunud.
  79. Kohus ei ole suhtlusaegade puhul arvestanud seda, et YY on täiskohaga tööl käiv isik, keda kohustatakse kohtu poolt määratud suhtluskorra järgi kahel tööpäeval nädalas tulema kesklinnas asuvast töökohast keset tööaega kella 16:00-ks lapsi isiklikult aadressilt XXX avaldajale üle andma. Kuivõrd laste isal on tunduvalt vabam töögraafik, siis peab laste ema 10 ka mõistlikuks, et kui laste isa soovib lastega suhelda nädala sees alates kl 16.00, siis peab laste isa ka võtma lapsed suhtlusaja alguses koolist ja/või lasteaiast (kui suhtlusaeg satub ajale, mil lapsed käivad koolis/lasteaias) ning toimetama nad trenni/huvialaringi ning tooma lapsed suhtlusaja lõpuks koju tagasi.
  80. Kohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestanud ka avaldaja tegeliku senise käitumisega, mis seisneb mh enda suhtlusajal laste pidevalt kolmandate isikute hoolde jätmises, laste ebapiisavas toitmises, riietamises ja lastele määratud koduste tööde lahendamisest mitte osa võtmises. Praktikas on lapsed avaldaja suhtlusajal pidevalt kas kolmandate isikute (sh avaldaja ema, õde) hoole all või istuvad avaldaja üürikorteris tegevusetult.
  81. Jõulupühade osas leiab laste ema, et tema poolt välja pakutud suhtlusajad jõulupühadel on põhjendatud ning laste huvides (23.12 – 26.12 oleksid lapsed kaks päeva isaga, kaks päeva emaga), kuivõrd lastel on aastate jooksul välja kujunenud iga-aastane traditsioon, kus lapsi külastab kodus jõuluvana. Aastavahetuse osas (kord ühe vanemaga, kord teisega) peab laste ema kohtumäärust iseenesest mõistlikuks, kuid leiab, et laste isa ei peaks lapsi tagasi tooma mitte alles 02.01 kl 10.00, vaid 01.
  82. kl 10.00, et lastele jääks ka mõistlik ning piisavalt pikk aeg kodus olla enne jõuluvaheaja lõppu ning uue kooli/lasteaianädala algust, ning et lapsed saaksid uue aasta algust tähistada ka koos emaga.
  83. Kuna lapsed vajavad peale isaga koolivaheaja veetmist ning enne uue nädala algust puhkust, sh ka ettevalmistust, siis peab ema ka mõistlikuks, et isa võtab lapsed vaheaja algusele eelneval pühapäeva õhtul kl 18.00 ning toob lapsed vaheaja reedeks kl 18.00 koju tagasi.
  84. Ema peab mõistlikuks, et kui lapse haigestumine satub ajale, mil on ette nähtud lapse üle andmine isale, siis oleks kohtumääruses ka eraldi sätestatud, et sellisel juhul ei ole emal kohustust haigestunud last isale üle anda, samuti kui laps haigestub isaga koos viibides, siis kohustub isa tooma haige lapse viivitamatult koju, et laps saaks haigust põdeda temale tuttavas ning harjumuspärases keskkonnas.
  85. Maakohtu määruse punkt, mille järgi tuleb laste üleandmisel mõlemal vanemal isiklikult kohal viibida, on ülimalt vastuoluline ning ka ebamõistlik, kuivõrd ühte pidi ei kohusta määrus isal lastega suhtlusaega isiklikult koos veetma, kuid samas on mõlemale vanemale pandud kohustus isiklikult lapsed suhtlusaja alguses ja lõpus üksteisele üle anda. Kohtumäärusega tuleb isa kohustada oma suhtlusajal lastega isiklikult koos viibima, kuivõrd praktika on kahjuks korduvalt näidanud, et isa jätab tegelikkuses pidevalt lapsed enda suhtlusajal kellegi kolmanda isiku (reeglina oma lähisugulaste) hoolde.
  86. Laste huvides ei ole mitmetel välisreisidel käimine koos isaga, kuivõrd laste koolivaheajad on mõeldud eeskätt koolist puhkamiseks, sh kodus viibimiseks. On mõistlik ja piisav, kui isal on õigus käia lastega igal kalendriaastal ühel välisreisil. Ema poolt välja pakutu järgi oleks isal õigus veeta esimesel kalendriaastal väljaspool Eesti Vabariiki kuni 7 päevane välisreis ning hilisematel aastatel kuni 14 päevane välisreis. Arvestades nii laste vanuseid kui ka isa senist käitumist, on laste huvides selliste reiside pikkus ja rohkus enam kui piisav, arvestades, et lastele jääks ka aega vaheajal kodus viibida. Kohtu poolt määratud kahenädalane tähtaeg, mille jooksul tuleb teist vanemat kavandatavast välisreisist ette teavitada, on ebamõistlikult lühike. Kuna laste ema töökorraldus näeb ette, et ta peab planeeritavad puhkused tööandjaga tavaliselt märtsikuuks kooskõlastama, siis ei ole kaks 11 nädalat ette teavitamist piisav, et oma puhkusegraafikuid planeerida ja vastavalt planeerida ka omapoolseid võimalikke välisreise.
  87. Kohus lahendas 20.06.2018 määrusega vaid osa kohtu menetluses olnud hooldusõigust puudutavaid küsimusi. Need laste hooldusõigust puudutavad küsimused, mida kohus määruses lahendas (määruse resolutsiooni punktid 3.5, 3.9, 3.15) peaksid puudutama isa kui lahuselavat vanemat, mitte lastega kooselavat vanemat. Ainult laste ema osaleb lastega koos õppimises ja koduste tööde tegemises, isa ei ole seni ühtki kodust tööd lastega oma suhtlusajal teinud. Seega nõustub ema iseenesest kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.5 tooduga, ehkki see peaks otseselt puudutama isa, mitte mõlemaid vanemaid. Kohtumääruse resolutsiooni punktis 3.9 märgitu, mille järgi peaksid vanemad laste sünnipäevasid korraldama koos, on kahjuks praktikas raskesti teostatav, kuivõrd laste sünnipäevade korraldamise osas on vanematel senise praktika järgi mitmed erimeelsused, mistõttu on ema poolt pakutud sõnastus - ..“korraldavad võimalusel koos“ õigem ning reaalse olukorraga rohkem kooskõlas.
  88. Ehkki kohus leidis, et laste huvialaringide ning kooli valiku osas ei ole täna vaidlust, siis on isa senist käitumist ja suhtumist arvestades enam kui tõenäoline, et selline vaidlus lähiajal tõusetub, sh kui noorem laps saab kooliealiseks. Vältimaks sellekohase vaidluse tekkimisel uuesti kohtusse pöördumist ja sellega paratamatult kaasnevaid kulutusi, oleks mõistlik ja põhjendatud käesoleva vaidluse raames laste kooli ja huvialaringide valikute küsimused samuti ära reguleerida. Põhiline otsustusõigus oleks kooli ja huvialaringi valikul just lastel endal, kuivõrd lapse huvid ja soovid tuleb nendes olulistes küsimustes esile tõsta.
  89. Kohus on ebaõigesti jätnud ema avalduse laste hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks viibimiskoha osas rahuldamata. Kohtu sellekohased otsustused ei ole jälgitavad. Isa soovib tekitada olukorra, kus juhul, kui tema nõue peaks leidma rahuldamist ja XXX maja müüakse, siis sõltuvad nii lapsed kui ka ema uue elukoha/kodu rajamisel täielikult isa suvast. Selline ebamõistlik piiramine ei ole mitte mingil viisil põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud ka see, et ema ei või laste viibimiskohta määrata, sh anda lapsi isale mujal, kui vaid XXX kinnistu väravas.
  90. Kohus ei ole põhjendanud menetluskulude poolte kanda jätmist. Kuna isa on kohtusse pöördunud sooviga, et kohus määraks kindlaks tema ja laste vahelise suhtluskorra, siis on asjas n-ö huvitatu laste isa, mitte laste ema. Seega oleks kohus pidanud TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi menetluskulud jätma täielikult isa kanda. Kui kohus on menetluskulud jaotanud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, siis puudub vaidlus, et asjaomased kohtu põhjendused ja kaalutlused puuduvad määrusest täielikult. Kohus ei ole millegagi põhjendanud, miks tuleb menetluskulud nn erandreegli järgi poolte endi kanda jätta. Kohtusse pöördumine tervikuna on olnud täiesti alusetu, lapsi ning ema ebamõistlikult koormav ja neile pingeid tekitav. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, milline on see nn seadusega kaitstav isa huvi, kuivõrd vaieldamatult ei ole ema teinud isale takistusi lastega suhtlemisel, samuti avas ema ise isaga diskussiooni kohtuväliselt lastega suhtlemise korras kokku leppimiseks. Kuna isa on kõigest sellest hoolimata kohtusse pöördunud ning seeläbi asjatult emale menetluskulusid tekitanud, tuleb menetluskulud jätta igal juhul isa kanda. Vastused määruskaebusele
  91. Laste isa vaidles määruskaebusele vastu.
  92. Eestkosteasutus esitas oma nägemuse, kuidas võiks laste ja isa suhtlemine olla korraldatud. 12
  93. Laste esindaja nõustub määruskaebuses tooduga maakohtu määruse põhjendatuse osas ja leiab, et muudatusi laste elukorralduses tuleks sisse viia järk-järgult nii, et lapsed kohaneksid uue elukorraldusega. Edasine menetluse käik
  94. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  95. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada.
  96. Laste ema esitas 05.07.2018 koos määruskaebusega ning 24.10.2018 ja 04.12.2018 täiendavad tõendid. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kolleegium võtab tõendid asja juurde, kuna need puudutavad vanemate suhteid ühiste lastega ning lastega suhtlemisega seonduvat kirjavahetust kohaliku omavalitsusega, seega peab kohus tõendeid asjakohasteks ja need tuleb võtta asja materjalide juurde. Mis puudutab laste ema 24.10.2018 esitatud täiendavaid nõudeid, siis tegemist on määruskaebuses taotletud suhtluskorra viisi osalise muutmisega ning puudub alus jätta seda tähelepanuta.
  97. Laste ema palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha osas ning anda selles osas hooldusõigus või alternatiivselt otsustusõigus üle emale. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud laste viibimiskoha küsimuses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel diskretsioonipiire. Vanemad ei vaidle selle üle, et lapsed elavad ema praeguses elukohas. Asjaolu, et laste ema võib-olla kavatseb tulevikus elukohta muuta, sealjuures teadmata, kus uus võimalik elukoht saab olema, ei ole piisavaks aluseks ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Ka asjaolu, et lastega kooselaval vanemal on mugavam teostada hooldusõigust viibimiskoha osas ainuisikuliselt, ei ole alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Antud juhul oleks ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas ennatlik.
  98. Laste ema on palunud samuti määrata, et laste koolid ja huviringid valivad vanemad koos, samuti et kooli ja huviringide valikul saavad määravaks eelkõige laste soovid. Kolleegium märgib, et ühise hooldusõiguse korral teevadki vanemad laste suhtes otsustusi kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis võib vanem taotleda selles osas otsustusõiguse või hooldusõiguse üleandmist. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasjast, et kooli ja huviringide osas ei oleks vanemad suutnud kokku leppida. Samuti ei ole taotletud kooli ja huviringide osas otsustusõiguse või hooldusõiguse üleandmist ühele vanematest. Sellest tulenevalt ei ole alust reguleerida hooldusõigust kooli ja huviringe puudutavas osas. Samuti ei ole põhjust reguleerida täiendavalt vanemate poolt laste huvides kulutuste tegemist, kuna tsiviilasjast ei nähtu, et selle üle on sisuline vaidlus. 13
  99. Laste ema leiab, et maakohus ei kogunud tõendeid selle kohta, millised on laste isa tegelikud elutingimused, samuti ei ole kogutud tõendeid laste isa töögraafiku kohta, et veenduda, et ta on võimeline enda poolt soovitud aegadel ja mahus lastega tegelema. Lisaks on lastekaitse lapsed ära kuulanud vaid ühel kodukülastusel kaks nädalat peale vanemate lahkuminekut, mil lapsed ei olnud veel pere lahkumineku kui elulise tõsiasjaga kohanenud ega hoomanud selle mõju. Kolleegium märgib, et maakohtus ei tõusetunud sisuliselt küsimust, et laste isa elamistingimused ei ole laste kasvatamiseks kohased. Laste ema ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kahtluseks, et isa elamistingimused ei pruugi lastele olla sobivad. Samuti on põhjendamatu laste ema seisukoht, et maakohus oleks pidanud koguma tõendeid isa töögraafikute kohta. Laste ema esindaja on 29.05.2018 ärakuulamise protokollis avaldanud, et laste isal ei ole töörežiimi ja tal on võimalus lastega nädala sees suhelda. Sellest võib järeldada, et laste isa tööülesanded ei takista tal soovitatud mahus lastega tegeleda. Mis puudutab eestkosteasutuse tegevust, siis määruskaebusemenetluses on eestkosteasutuse töötajad korduvalt kohtunud nii lastega kui ka vanematega.
  100. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud sellega, et laste ema on täiskohaga tööl käiv isik, keda kohustatakse kahel tööpäeval nädalas tulema kesklinnas asuvast töökohast keset tööaega kell 16:00-ks isiklikult lapsi üle andma aadressil XXX, Tallinn. Laste ema on seisukohal, et kohustus anda last isiklikult üle on ebamõistlik. Samuti ei ole põhjendatud, et laste ema ei või anda lapsi muus kohas üle kui XXX väravas. Kolleegium sedastab, et maakohus on määruse resolutsiooni punktis 3.4 märkinud, et vanemad on kohustatud lapsed üle andma isiklikult. Laste ema on määruskaebuses asunud seisukohale, et laste isiklik üleandmine on ebamõistlik. Samas on laste ema määruskaebuses soovinud, et laste üleandmine toimuks laste isa poolt isiklikult. Ringkonnakohus leiab, et vanemate kohustamine isiklikult lapsed üle andma ei ole vajalik, eriti olukorras, kus vanemate suhted ei ole head. Samuti võib tulla ette olukordi, kus vanem mingil põhjusel ei saa isiklikult lapsi üle anda. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas vanemaid lapsi üle andma isiklikult. Maakohus on läbivalt määranud laste üleandmise kohaks XXX, Tallinn. Tegemist on laste praeguse elukohaga. Kolleegiumi hinnangul on see liialt konkretiseeriv ning võib tulevikus muutuda ebaõigeks, kui laste vanemad otsustavad laste elukohaks määrata teise aadressi. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus määras laste üleandmise kohaks konkreetse aadressi - XXX, Tallinn (resolutsiooni punktid 3.1, 3.2, 3.4, 3.7 vastavas osas). Samuti tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 osas, milles määrati, et laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub XXX elukoha hoovi väravas või selle puudumisel elukoha sissepääsu juures. Põhjendatud on, et laste üleandmine toimub laste elukohas, ilma aadressi täpsustamata. Samuti leiab kolleegium, et kuna maakohus on ise oma määruses määranud kindlaks, millal võtab isa lapsed huvialaringist või lasteaiast/koolist, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 täpsustada ning määrata, et laste üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub laste elukohas, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kolleegium ei nõustu laste ema taotlusega määrata laste üleandmise koht selliselt, et lapsed antakse üle laste ema teatatud viibimiskohas. Sellisel juhul sõltuks see üksnes ema otsusest, mida ei saa lugeda põhjendatuks. 14 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestanud laste ema töögraafikut. Esmaspäeviti ja neljapäeviti, kui lapsed on koolis/lasteaias, võtab isa lapsed ise vastavalt koolist/lasteaiast, kuid kui lastel ei ole lasteaia- ega koolikohustust (maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2 viimane osa), siis võtab isa lapsed õhtul kell 16:00 nende elukohast. Kolleegium on seisukohal, et kui lastel pole kooli ega lasteaeda nimetatud päeval, siis see ei tähenda, et laste ema samal päeval tööl ei oleks. Samuti ei pruugi emal võimalik olla tagada, et keegi teine saab lapsed kell 16:00 üle anda. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2 osas, millega maakohus määras, et kui lastel ei ole esmaspäeviti ega neljapäeviti lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 16:00 nende elukohast. Ringkonnakohus lähtub siinkohal maakohtu määruses teistel päevadel sätestatud kellaajast 18:00, mil laste ema tööpäev on lõppenud ning ema on eelduslikult kodus ja saab vajadusel lapsed ise üle anda. Kolleegium määrab, et kui lastel ei ole nimetatud ajal (esmaspäeviti ja neljapäeviti) lasteaia- ega koolikohustust, siis võtab isa lapsed õhtul kell 18:00 nende elukohast ja viib samal õhtul kell 20:00 nende elukohta tagasi.
  101. Laste ema hinnangul peaks lapsed kohtuma isaga ühel nädalavahetusel kuus, mitte üle nädalavahetuse, nagu määras kindlaks maakohus. Maakohus on ka määranud, et isa ja laste suhtlusaeg nädalavahetustel algab reedel kell 18:00 ja lõpeb pühapäev kell 18:
  102. Laste ema on määruskaebuses soovinud, et suhtlusaeg hakkaks reede hommikul kell 7:40 või õhtul kell 17:45 ja lõpeks pühapäeval kell 17:
  103. Samuti peab ema mõistlikuks, et koolivaheaja korral toob isa lapsed tagasi mitte kooli algusele eelneval päeval kell 18:00, vaid kooli algusele eelneval reedel kl 18:
  104. Kolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud veenvaid põhjendusi, mis annaksid alust muuta laste ja isa suhtlemisaega nädalavahetustel, selle alguse ja lõpuaega ning koolivaheaja lõppedes laste üleandmise aega.
  105. Kolleegium leiab, et puudub vajadus muuta jõuludeks ja aastavahetuseks maakohtu määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda selliselt, et lapsed oleksid jõuludel pool aega isa juures ja pool aega ema juures, ning et pärast aastavahetust tooks isa 02.01 asemel lapsed ema juurde juba 01.
  106. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust arvata, et laste ema soovitud suhtlemiskord oleks rohkem laste huvides võrreldes maakohtu määratuga. Põhjendatud ei ole neid perioode lühendada, sest see ei võimaldaks vanemal, kelle juures lapsed on, ühiseid tegevusi pikemalt planeerida (nt jõulude ajal sugulaste külastamine).
  107. Laste ema on soovinud, et laste haigestumisel ema juures ei pea ema lapsi isale üle andma, kuid laste haigestumisel isa juures kohustub isa haige lapse viivitamatult koju viima. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaja suhtluskorda laste haigestumiste puhuks eraldi reguleerida. Vanematel tuleks laste haigestumisel lähtuda arsti soovitustest. Ka isal on võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks sätestada kohtumäärusesse haige lapse transportimise kohustust, kuna selline tingimus võib minna vastuollu arsti ettekirjutusega.
  108. Laste ema tahab, et laste isa kohustuks suhtlusajal lastega isiklikult koos viibima. Kolleegium selgitab, et maakohus ongi märkinud määruses, et vanemad viibivad oma suhtlusajal eelkõige ise isiklikult koos lastega. Lastel on aga õigus säilitada isiklikud suhted ka lahuselava vanema sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Käesolevas asjas pole esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et teiste isikutega, eeskätt laste isa lähisugulastega, suhtlemine kuidagi lapsi kahjustaks. 15
  109. Kolleegium märgib, et puhkusereisid väljapoole Eestit on elukorralduse loomulik osa. Ei ole mõistlikku põhjust reguleerida välisreiside arvu ühes aastas. Puudub alus kahelda, et isa hoolitseb laste eest reisidel nõuetekohaselt. Asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleks laste reisimise küsimuste osas ületamatud erimeelsused. Ema tahab määruskaebuses, et vanemad teavitaksid puhkuseplaanidest teist vanemat ette 2 kuud, kuna 2 nädalat on liiga lühike etteteatamise aeg. Kolleegium märgib, et maakohtu määruse järgi tuleb puhkusereisidest anda teada vähemalt 2 nädalat ette, mis tähendab, et vanem saab alati reisist varem teada anda. Ringkonnakohtu hinnangul on 2 nädalat reisimisest etteteatamise ajaks piisav aeg, sest kõik plaanid ei pruugi alati varem paigas olla. Mis puudutab laste sünnipäevade pidamist, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik selles osas maakohtu määrust muuta ja märkida, et laste sünnipäevi korraldavad vanemad võimalusel koos. Kohus ei ole veendumusel, et tegemist on laste huvidest lähtuva täpsustusega, vaid tegemist on pigem vanemate erimeelsustest tuleneva muudatussooviga.
  110. Samuti ei ole põhjendatud määrata, et laste ja isa kohtumised esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad vastavalt vanemate võimalustele ja kokkuleppele, kuna vanemad ongi pöördunud kohtusse seetõttu, et nad omavahel kokkuleppele ei jõua.
  111. Laste ema on soovinud, et isa tegeleks lapsi arendavate tegevustega, et lapsed oleksid ilmastikuoludele vastavalt riietatud, et lapsed sööksid tervislikku toitu, ning et isa tagaks oma suhtlusajal nende turvalisuse ja piisavad hügieeni tingimused. Kolleegium märgib, et eeltoodu kuulub vanema hooldusõiguse teostamise hulka, on ilmne osa vanemaks olemisest, ning selle täiendavaks sätestamiseks määruses puudub vajadus. Puudub alus arvata, et laste isa ei oleks võimeline lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema. Lisaks on maakohus määruses märkinud, et vanemad kohustuvad lastega suhtlemise ajal tagama, et lapsed täidavad oma koolikohustust.
  112. Laste ema on määruskaebuse menetluses märkinud, et lapsed on avaldanud vastuseisu isaga kohtumisele, ning lastel peaks olema õigus, mitte kohustus isaga suhelda. Laste ema leiab, et tuleks kehtestada aastane üleminekuaeg selliselt, et lapsed isa juures ei ööbiks ja see hõlmaks ka koolivaheaegu, pühasid ja reisimisi. Eestkosteasutus märkis 03.12.2018 arvamuses, et laste ja isa kohtumised on toimunud esmaspäeviti ja neljapäeviti. Nädalavahetuse kohtumisi toimunud ei ole laste vastuseisu tõttu, kuna lapsed ei ole valmis isa juures ööbima ja tema uue elukaaslasega kohtuma. Eestkosteasutus leidis, et mõistlik oleks kaaluda nädalavahetuste kohtumiste puhul üleminekuaega, kus järgneva aasta jooksul ei viibiks lapsed isa juures öösiti.
  113. Kolleegium leiab, et üleminekuaja määramiseks puudub alus. Käesoleval juhul on isa kasvatanud lapsi nende sünnist alates kuni vanemate kooselu lõppemiseni. Samuti on laste isa lapsi kasvatanud ja nende eest hoolitsenud peale vanemate kooselu lõppemist. Eestkosteasutuse 03.12.2018 arvamuse kohaselt on isa laste jaoks oluline ning nende vahel on lähedane suhe. Eestkosteasutuse 30.08.2018 arvamuse kohaselt on laste isa lastele kinnitanud, et ta ei survesta lapsi uue elukaaslasega kohtuma. Laste isa on 09.11.2018 ja 04.12.2018 menetlusdokumentides kinnitanud, et lapsed pole isa uue elukaaslasega kohtunud. Samuti nähtub vanemate 2018.a detsembris esitatud menetlusdokumentidest, et alustatud on lastega psühholoogi juures käimist. Laste isa on menetluses avaldanud, et alates 2018 augusti lõpust kohtuvad isa ja lapsed üldjuhul esmaspäeviti ja neljapäeviti ning ei kohtu nädalavahetustel. Seega on käesoleva määruse tegemise ajaks olnud nii vanematel kui lastel aega uue elukorraldusega kohaneda. Hirmude leevendamiseks on alustatud lastega psühholoogi juures käimist. Lisaks nähtub isa käitumisest, et ta arvestab laste huvidega, ta 16 ei survesta lapsi oma uue elukaaslasega kohtuma ega lapsi enda juures ööbima. Kuna isa arvestab laste huvide ja soovidega, siis ei ole kolleegiumi hinnangul vajadust üleminekuaega kehtestada. Samas ei ole põhjendatud ema soov, et lapsed kohtuksid isaga üksnes siis, kui nad ise soovivad. Arvestades laste vanust ning asjaolu, et vanemal on õigus ja kohustus lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda (PKS § 124 lg 1), siis ei saa vanemaga kohtumist jätta üksnes laste otsustada.
  114. Maakohus on kohustanud vanemaid jätkama perelepituses käimist. Eestkosteasutus on 28.08.2018 avaldanud, et vanemaid tuleks kohustada perelepituses käima vähemalt 1 kord nädalas või kohustada vanemaid osalema programmis „Dialoog laste nimel“. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaja kohtul reguleerida perelepituse sagedust. Samuti ei pea kohus vajalikuks kohustada vanemaid osalema eelnimetatud programmis. See aga ei tähenda, et vanemad ei võiks kaaluda eestkosteasutuse soovitust selles programmis osaleda.
  115. Laste ema vaidlustas maakohtus kantud menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nähtuvalt maakohtu põhjendatust on maakohus otsustanud menetluskulud selliselt jaotada, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud laste riigi õigusabikulud, mis jäid riigi kanda. Olukorras, kus vanemate vahel on vaidlus lastega suhtlemise korraldamise üle, ei saa väita, et lahend on tehtud eelkõige isa huvidest lähtuvalt. Sellisel juhul on suhtlemiskorra kindlaksmääramine mõlema vanema huvides ning ka laste huvides. Seega oli õige jätta vanemate menetluskulud nende endi kanda.
  116. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.