4-19-422/6

4-19-422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja nr Kohtunik Väärteoasi Kohtumenetluse pooled Harju Maakohus

1. veebruaril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-422 (2317,19,000148) Katre Poljakova Tomi Johannes Sarlin esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. J 10.01.2019.a koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220172156526 väärteoasjas nr 2317,19,000148; Menetlusalune isik: Tomi Johannes Sarlin, isikukood: 36604130025, Soome Vabariigi kodanik, töötu, elukoht: xxxx, e-post:; Kohtuväline menetleja: Politsei – ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskond, ennetus – ja menetlustalitus, üldsüütegude grupp, asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses VTMS § 29 lg 1 p 1; § 120 lg 1; § 132 p 3, § 109 - § 111; Asja läbivaatamine Kohus juhindub RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Tomi Johannes Sarlini poolt Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 25.01.2019.a esitatud kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. J 10.01.2019.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220172156526 väärteoasjas nr 2317,19,
4. Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus Tomi Johannes Sarlini süüdistuses LS § 201 lg 1 ja § 203 lg 1 järgi seoses väärteotunnuste puudumise tõttu.
5. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks Tomi Johannes Sarlinile ning Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. J 10.01.2019.a kiirmenetluse otsusega nr 10220172156526, väärteoasjas nr 2317,19,000148 karistati menetlusalust isikut Tomi Johannes Sarlinit LS §-de 203 ja § 201 lg 1 rikkumise eest, LS § 201 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses s.o summas 400.- eurot. Väärteoasja otsuse nr 10220172156526 kohaselt Tomi Johannes Sarlin 10.01.2019.a kella 16:50 ajal Tallinnas, Paldiski mnt, Pikaliiva tn 7 juhtis autorongi juhtimisõigusega, mille koosseisus oli mootorsõiduk registrimassiga 2755 kg ning haagis registrimassiga 3500 kg. Auto registrimass on kokk 6255 kg. Mootorsõiduki suurim lubatud haagise registrimass on 2700 kg. Juhtis autorongi, mille koosseisus kerghaagis oli peale Eestis kasutuselevõttu kehtestatud korras registreerimata. Oma sellise teoga Tomi Johannes Sarlin rikkus LS §-de 203 ja § 201 lg 1 sätestatut, pannes toime väärteod millised on kiirmenetluseotsuses kvalifitseeritud LS §-de 90 lg 1 p 1, § 93 lg 2 p 4; § 74 lg 1, 3 ja MKM 03.03.2011.a nr 19 § 6 lg ,1 4 järgi. Kohtumenetluse poolte seisukohad 25.01.2019.a esitas Tomi Johannes Sarlin Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse selle kohta, et tema soovib vaidlustada väärteomenetluse käigus koostatud otsust nr 2317,19,000148, kohtule esitatud kaebuse juurde on lisatud kiirmenetluse otsuse nr 10220172156526, koopia, menetlusaluse isiku Tomi Johannes Sarlini juhilubade koopia ning menetlusaluse isiku Tomi Johannes Sarlin suhtes 10.01.2019.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia. Kaebuse esitaja Tomi Johannes Sarlin taotleb kohtule esitatud kaebuses Politsei – ja Piirivalveameti 10.01.2019.a väärteoasjas nr 10220172156526 tehtud otsuse täies ulatuses tühistamist VTMS § 29 g 1 p 1 alusel s.o süüteokoosseisu puudumise tõttu või alternatiivsena, kui kohus leiab, et rikkumine on toime pandud, siis lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1p 1 ; § 132 p 2 alusel, kuna asjas puudub avalik menetlushuvi ja see ei kujuta endast ühiskonnaohtlikku tegu või vähendada määratud rahatrahvi. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja ei nõustu tema suhtes Politsei – ja Piirivalveameti 10.01.2019.a väärteoasjas nr 10220172156526 otsusega, leiab, et määratud rahatrahv summas 400 eurot on liiga suur. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu faktile, et tema oma BE kategooria autorongi juhtimisõigust, seega ei ole tema juhtinud autorongi juhtimisõiguseta ja seega on kohtuväline menetleja karistanud teda teo eest, mida ta toime pannud ei ole. Samuit on õigusliku aluseta 110.01.2019.a tehtud otsus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta, mis tuleb tühistada. Tulenevalt eeltoodust leiab ta, et tema ei ole rikkumist toime pannud ja määratud karistus tuleb tühistada süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja on kohtule 11.02.2019.a esitatud kirjalikus seisukohas märkinud, et nendele on teada, et Tomi Johannes Sarlin on pöördunud kaebusega Harju Maakohtusse, kuivõrd temale on kiiremenetluse otsuses nr 10220172156526 etteheidetud, et tema juhtides Paldiski maanteel mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, mille haakes oli haagis xxxx, juhtis ta autorongi juhtimisõigusega, mille koosseisus oli mootorsõiduk registrimassiga 2755 kg ning haagis registrimassiga 3500 kg. Autorongimass on kokku 6255 kg. Mootorsõiduki suurim lubatud haagise registrimass on 2700 kg. Samuti isik juhtis autorongi, mille kogukoosseisus kerghaagis oli peale Eesti kasutuselevõttu kehtestatud korras registreerimata. Kohtuväline menetleja tõdeb, et tuginedes KarS § 63 lg 1 määrati isikule rahatrahv LS § 201 lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses s.o summas 400 eurot. Tutvudes väärteoasjas kogutud tõenditega, kohtuväline menetleja nõustub kaebuses tooduga selles, et ülal nimetatud autorongi puhul on nõutav BE kategooria mootorsõiduki juhtimise 2 õigus. Seega kohtuväline menetleja nõustub antud osas otsuse tühistamisega kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et autorongi koosseisus olev haagis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Vastavalt tuvastatud asjaoludele oli haagis registrist kustutatud alates 01.03.2018.a. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 ja majandus – ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a määruse nr 19 § 6 lg 4 sätestatut ning tema tegu kvalifitseeritakse LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhindudes VTMS § 132 lg 2 saab kohus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda tühistada otsuse väärteoasjas nr 2317,19,000148 ning teha uue otsuse, milles määrata menetlusalusele isikule karistus LS § 242 järgi. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, läbi vaadanud Tomi Johannes Sarlin esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja Tomi Johannes Sarlin ise. /kd I tl 3, 12/ Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). Tomi Johannes Sarlinile LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist: Kohtule on käesoleval hetkel teada, et Tomi Johannes Sarlin on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et tema omab BE kategooria autorongi juhtimise õigust /kd I tl 2/ ning seoses sellega on teda karistatud teo eest, mida ta toime pannud ei ole. Kohtule on kaebuse esitaja esitanud koopia oma juhilubadest, millistest nähtub, et Tomi Johannes Sarlin on Soome Vabariigi poolt väljastatud juhiload ning temal on A, BE ja C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus /kd I tl 6/. Kohtuväline menetleja on nõustunud sellega, et Tomi Johannes Sarlin poolt autorongi juhtimine eeldab BE kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, milline menetlusalusel isikul oli olemas ning seetõttu tuleb menetlusalusele isikule LS § 201 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemise osas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada s.o seoses sellega, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. /kd I tl 12/. Arvestades asjaolu, et kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas loobub menetlusaluse isiku süüdistamisest LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ning sh taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ei pea kohus vajalikuks anda õiguslikku hinnangut Tomi Johannes Sarlin’ile etteheidetud, LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise osas vaid lõpetab menetluse märgitud väärteoepisoodis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et Tomi Johannes Sarlin 10.01.2019.a kella 16.50 ajal juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, millise haakes oli haagis xxxx. Menetlusaluse isiku Tomi Johannes Sarlinile heidetaks ette seda, et tema võttes Eestis kasutusele kerghaagise, jättis kehtestatud korras selle registreerimata, rikkudes selliselt MKM 03.03.2011.a määrust nr 19 § 6 lg 1, 4, pannes toime väärteo, milline on kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud LS § 203 järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 203 väärteokoosseis näeb ette väärteovastutuse registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest ja nimelt kehtestatud korras registreerimata või 3 ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on kohtule esitatud järgmised tõendid ja nimelt menetlusaluse isiku Tomi Johannes Sarlin suhtes 10.01.2019.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /kd I tl 13-14/, milline kohtu hinnangul kinnitab fakti, et Tomi Johannes Sarlin kiirmenetluse otsuses märgitud kuupäeval ja kellajal juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema kasutas kerghaagist, mis ei olnud registris nõuetekohaselt registreeritud. Kohus asub seisukohale, et kerghaagis, ei ole LS § 203 kvalifikatsioonis välja toodud objektiks s.t kerghaagis ei ole ei mootorsõiduk, ega maastikusõiduk. Märgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseis ei ole õige. Samuti nähtub kohtule esitatud väärteomaterjalidest mh kiirmenetluse otsusest, et käesolevas väärteoasjas on tõendina kogutud tunnistaja K. P 10.01.2019.a antud ütlused. /kd I tl 15-16/. Nii on K. P tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tema 10.01.2019.a olles koos S Jga graafikujärgselt tööl, märkas Paldiski mnt, Tallinnas keeras autorong Pikaliiva tn 7 suunast, kinni peeti mootorsõiduk xxxx reg nr xxxx ja haagis, milline oli Rootsi reg märgiga xxxx. Autorongi juhtis Tomi Johannes Sarlin, isikul puudus CE kategooria juhtimisõigus ning haagis oli kehtestatud korras registreerimata alates 01.03.2018.a. /kd I tl 15-16/. Kohus asub seisukohale, et eelpool märgitud kahes tõendis sisalduva teabega, millised on kirjas ka kaebuse esitaja Tomi Johannes Sarlin suhtes koostatud kiirmenetluse otsuses ei ole võimalik menetlusalusele isikule ette heita LS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ning seda alljärgnevatel põhjustel: Kohtu hinnangul on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega tõendatud üksnes fakt, et Tomi Johannes Sarlin kiirmenetluses otsuses märgitud kuupäeval ja kellaajal juhtis mootorsõidukit xxxxx reg xxxx, millise osas vaidlust ei olegi. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Tunnistaja K. P antud ütlustest ei nähtu, mis andmebaasi kontrolligi ning, missuguse andmebaasi andmetele tuginedes selgitati välja, et Tomi Johannes Sarlin ei olnud tema kasutuses olnud haagist nõuetekohaselt Eesti registris registreerinud. Käesolevas väärteoasjas ei ole materjalide juurde lisatud Maanteeameti registri andmebaasi(de)st väljavõtet, millise hindamise tulemusel oleks kohtul võimalik asuda seisukohale ja saada kinnitust selle kohta, et tõepoolest Tomi Johannes Sarlin kasutas kerghaagist, milline oli 10.01.2019.a. nõuetekohaselt Eesti registris registreerimata. Käesolevas väärteoasjas ei saa kohus tähelepanuta jätta teadmist, et 11.01.2019.a patrullpolitseinik S. J on koostanud ettekande, millises viimane teatab, et tema 10.01.20+19.a täites tööülesandeid koostas kiirmenetluse otsuse nr 10220172156526 isikule Sarlin Toimi Johannes. Ettekandes patrullpolitseinik S. J tõdeb, et tema kirjutas ekslikult väärtegude rikkumised kvalifikatsiooni reale ja kvalifikatsioonid rikkumiste reale. Samuti kirjutas ta ekslikult väärteo LS § 74 lg 1, kuid õige on LS § 76 lg
6. Märgitust tulenevalt ettekande koostaja palub õigeks lugeda rikkumise LS § 90 lg 1 p 1; § 93 lg 2 p 4; § 76 lg 1 MKM 03.03.2011.a määrus nr
7. § 6 lg 1 ja lg
8. Samuti lugeda õigeks kvalifikatsioon LS § 203 ja § 201lg 1 järgi. /kd I tl 17/. Kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuse parandamine ettekandega ei ole õige. Kohus asub seiskohale, et ettekande näol ei ole tegemist sellise menetlusliku tõendiga, millisega oleks võimalik viia sisse muudatusi menetluslikku dokumenti – käesoleval juhul kiirmenetluse otsusesse. Samuti ei nähtu märgitud ettekandest, et märgitud parandused oleks sisse viidud kiirmenetluse otsusesse või et tehtud parandusi oleks menetlusalusele isikule tutvustatud. 4 Kohus peab vajalikuks selgitada, et esiteks VTMS § 19 lg 1 p.p 1, 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja jättes tutvustamata menetlusalusele isikule kiirmenetluseotsuses tehtud parandused on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Käesoleval hetkel ei ole menetlusalusele isikule teada täpselt, missuguste väärtegude toimepanemises teda süüdistatakse. Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta teadmist, et kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas taotleb menetlusaluse isiku süüdi tunnistamist LS § 242 lg 1 järgi ning viimase karistamist s.o väärteos, millise toimepanemist Tomi Johannes Sarlinile kiirmenetluse teostamise käigus üldse etteheidetud ei ole. Liiklusseaduse § 242 lg 1 nähakse ette väärteovastutus mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest ja nimelt nähakse ette karistusena rahatrahv mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub VTMS §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Samas ei ole kohtule teada, missugust muud rikkumist Tomi Johannes Sarlinile etteheidetakse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on kohtule esitatud kirjaliku vastuse juurde lisanud päringu (e-kirja) ja selle vastuse väljavõtte /kd I tl 22/. Märgitud e-kirjast nähtub, et päring on tehtud kohtuvälise menetleja poolt 07.02.2019.a Sirene andmebaasi, eesmärgiga tuvastada registreerimismärgiga xxxx sõiduki andmeid. Märgitud tõendit kohus arvesse ei võta ning peab seda lubamatuks, kuna see on kogutud hilinemisega. Riigikohus lahendis 3-1-1-58-09 punktis 7 on märkinud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja materjalide juurde lisatud päring ja päring vastusele (e-kiri) /kd I tl 22/ on kogutud mitu nädalat hiljem, peale menetlusaluse isiku Tomi Johannes Sarlin suhtes kiirmenetluse otsuse tegemist. Märgitud tõendit oleks saanud kohtuväline menetleja koguda tõendina kohe 10.01.2019.a menetlusaluse isikuga kiirmenetlust läbi viies, märkides ja lisades kogutud tõendi ka kiirmenetlusotsuses tõendite loetellu ja väärteoasja materjalide juurde, kuid jättis selle tegemata. Kohus viitab, et KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus kriminaalmenetluses tõlgendama süüdistatava kasuks vaid sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. VTMS § 2 kohaselt on nimetatud põhimõte siduv ka väärteomenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-147-05). Riigikohus on väljendanud seisukohta ka selles, et vastavalt VTMS § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada (RK 3-1-1-43-07). Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, millised annaksid aluse süüdistada kaebuse esitaja Tomi Johannes Sarlinit ning viimast ka süüdi mõista temale etteheidetud väärteos, milline on kvalifitseeritud LS § 203 järgi toimepanemises. Kohus märgib ja juhib tähelepanu sellele, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (3-1-1-75-10). In dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (3-1-1-7510), antud põhimõttest lähtub kohus ka käesolevas väärteoasjas. 5 Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks s.t üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt VTMS § 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Kohus asub seisukohale, et eelpool märgitud rikkumisi ei ole kohtumenetluses s.t nii kirjalikus ega ka istungimenetluses võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus tühistada ja Tomi Johannes Sarlin suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS §-dest 29 lg 1 p 1; § 132 p 3; § 133 - § 135; Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 6