Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 alusel 07.06.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 2 Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 3, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 113² lg 2 p
lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab arvestada tagaseljaotsuse tegemisel üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu 30.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13 p 16). See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus
lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude osas, kuna hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude summas 50.00 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole hageja poolt õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 3211.14 eurot, mille kohus rahuldas 3161.14 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud
Menetluskulud
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 51 kohaselt on kohtuväline kulu kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. 3
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu. Hageja on tasunud 14.11.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 13.05.2019 ja 20.05.2019 hagi esitamisel riigilõivu kokku summas 300.00 eurot. Riigilõivu on kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu ettemaksu 30 eurot. Ettemaksu ei või nõuda kohtu- või muult avalik-õiguslikult ametiasutuselt. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Hageja on tasunud kohtutäiturile menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest tasu 30.00 eurot, mis on kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab
lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 330.00 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot ja kohtutäituri tasust summas 30.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 98% hageja menetluskuludest kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 323.40 eurot (330.00 × 98%).
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (323.40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.