1-18-6104/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-6104 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 26.08.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Rene Üidik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Rene Üidik, isikukood 38709270320, viibib Viru Vanglas Arvo Suuban RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada Rene Üidik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.03.2021, millest esimeseks 2-(kaheks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Rene Üidik järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Rene Üidik suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2, 4, 5, 9 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 31.12.2019-ks; 3) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 5) alluma elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. 1 Vabastada Rene Üidik tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 90 eurot, sh tasu 75 eurot ja käibemaks 15 eurot. Välja mõista Rene Üidikult menetluskulud 90 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041539 ning selgitus „Rene Üidik 1-18-6104 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Üidik tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rene Üidik on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.07.2019 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel karistus suurendati 21.09.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.09.2018 ja lõpp 17.03.
3. Kinnipidamisasutuses Rene Üidik kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Korteri valdajaks on H R, kes on andnud kirjaliku nõusoleku R. Üidiku elama asumisega eespool toodud aadressile. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Igapäevaselt elab toodud elamispinnal H R ja tema ning Rene Üidiku 2 alaealist last. Rene Üidikul on 8 klassi haridust ja ehitustöölise oskused. Hetkel isik ei soovi lõpetada põhiharidust. Alates 06.11.2018 õpib isik xxx eriala. Hetkel on pooleli praktika osa seoses avavanglasse paigutamisega. Otsib praktika kohta väljaspool vanglat. Alates 14.01.2019 töötab majandustöödel koristajana. Enne vangistust töötas ehitajana – xxx OÜ, kodulähedal, 3 kuud töötas ametlikult. Enne seda oli tööl xxx firmas mitteametlikult, töötas umbes aasta. Tuli ära, kuna rahasid ei makstud. On varasemalt olnud ehitustöödel Soomes ja Eestis ning enamus ajast ametlikult. Isiku sõnul vabaduses maksab vennale kahjutasu igakuiselt, majanduslike probleemide korral jäi ka makseid vahele. Isiku sõnul Tallinnas tööl olles oli tal majanduslik olukord raske, rahaga tekkisid probleemid, elukaaslasega suhted läksid halvaks ning hakkas alkoholi tarvitama rohkesti. Kui oli kindel sissetulek siis sai majanduslikult hakkama probleeme ei esinenud. Suhtub töösse positiivselt, tahab ise vastutada ja maksta. Varasemalt on esinenud poevargus ja vara omastamine, mis kõik pandi toime alkoholijoobes ja võis olla seotud majandusliku kasusaamise eesmärgiga. Telefonivestlusest xxx OÜ juhatuse liigega selgus, et R. Üidikul on võimalik asuda tööle enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega firmasse xxx OÜ, kui ta seda ise soovib. Juhul, kui isik võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve 2 kohustusega töökohta ei oma, tuleks tal enda arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Isiku sõnul suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatuid isikud, kuid need ei ole seotud isiku kuritegeliku käitumisega. On minevikus koos kuritegu toime pandud. Kinnitab, et on omad järeldused teinud. Isiku sõnul on ta mõjutatav alkoholiga seoses. Isiku sõnul on tarbinud palju alkoholi, alustas u 12 aastaselt. Tunnistab, et alkoholijoobes ei anna endale üldse aru, on vägivaldne olnud. Isikut on kriminaalkorras karistatud ähvardamise eest, kui oli alkoholijoobes (isiku sõnul oli alkoholijoove üle 3 promilli). Varasemad kuriteod on isiku sõnul toime pandud alkoholijoobes. Praeguse kuriteo pani toime kainena. 8 korda karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Isiku sõnul on teda karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest väärteokorras. Palju on pereprobleeme olnud, kuna isik igal õhtul on enda sõnul üle la 1 l viina joonud, oli seotud sellega, kui Tallinnas käis tööl, liiter oli miinimum. 07.08.2017 käinud alkoholiravil (tegi süsti). 4 kuud oli kaine, peale mida tarvitas alkoholi (õlut) ja peale seda paarpäeva läks uuesti süsti tegema. 2017 detsembril läks uuesti Tartusse ja tegi süsti. Väidetavalt oli tal olemas ka tabletid, et ta alkoholi ei tarbiks. Isik leiab, et on mõjutatav, kui on alkoholi vaja tarvitada. Isik saab aru, et tal on tõsised probleemid alkoholiga ning ta on valmis muutuma. On nõus alkoholiraviga. Vanglas sõltuvust ei ole diagnoositud. Isik tunnistab, et on proovinud narkootikume, amfetamiini 2014 aastal ning 3 korda. Leiab, et talle see ei sobinud, mistõttu rohkem tarvitanud ei ole. Vanglal vastupidised andmed puuduvad. 31.01.2019- 29.03.2019 läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Teab on riskiolukordasid ning on omandanud oskused, kuidas nendes olukordades käituda. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas esimest korda. Viimane karistust on määratud kehalise väärkohtlemise eest, mis on liidetud varasema karistusega. Varasemalt on isikut karistatud ähvardamise, asja omavoliseise kasutamise eest, asja rikkumise ja hävitamise eest ning varguste eest. Kriminaalhoolduse all on toime pannud uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Isiku süütegude kogumik näitab, et suhtub ühiskonda ükskõikselt vaid lähtub enda vajadustes. Hetkel motivatsioon kõrge loobuda alkoholist ja püüda pere majanduslikku seisu parandada. Ohustatud on isikud, kellega tekib konflikt. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises või ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholi, mis tingib isiku probleemse käitumise, mistõttu kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele vaid hetke emotsioonidele ja heaolule. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Viru Vangla toetab Rene Üidik vabastamist ennetähtaegselt. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Rene Üidik ennetähtaegset vabastamist. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks (tl 6). Kohtuistungil R.Üidik taotles vabastada teda ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Praegu töötab sööklas, enne on läbinud praktikat seal. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. R.Üidik kannab karistust teise astme kuriteo eest. Kuritegu pandi toime emotsioonide pinnalt, mõtles, et abikaasa turvalisus on ohus. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Viidi üle avavanglasse. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Käib tööl. Omandab eriala. Läbinud sotsiaalprogrammi. Võimalused vabaduses on head, elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Olemas garanteeritud töökoht, suhtub töötamisse positiivselt. Probleemiks oli alkoholi kuritarvitamine, aga seda saab tal keelata. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.Üidik tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. Vangla ja prokurör toetavad R.Üidik vabastamist. Kohus nõustub vangla ja prokuröri arvamusega. Kohtu arvates R.Üidik karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud kolmandiku vangistusest ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud hea. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuses määratud tööle ja töötanud majandustöödel. Omandab eriala ja töötab. Arvestada tuleb ka, et see on R.Üidik esimene reaalne vangistus. Vabaduses on R.Üidik’ul olemas kindel elukoht. Kohus leiab, et süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla elu- ja töökoha olemasolu, kriminaalhooldaja järelevalve, elektrooniline valve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida R.Üidik võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Selles mõttes takistuseks ei ole asjaolu, et viimase kuriteo pani R.Üidik toime olles kriminaalhoolduse all. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal tõestab, et ta väärib uue võimaluse andmist. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus leiab, et R.Üidik tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata R.Üidik püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. R.Üidik suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning R.Üidik 2-ks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu R.Üidik vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla seades temale vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses toodud lisakohustused. Samuti peab kohus vajalikuks allutada süüdimõistetu elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Peale seda on kohane määrata R.Üidik’ule täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi, milleks ta on nõusoleku andnud. Nimetatud kohustuse määramine tõhustaks käitumiskontrolli ja ennetaks sõltuvusega seotud rikkumisi. 4 Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu tuleb mõista süüdimõistetu käest välja, lubades selle tasumist 12 kuu jooksul. Selles osas ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, kes palus jätta menetluskulu riigi kanda. Vabaduses on R.Üidik’ul olemas garanteeritud töökoht ehk ta hakkab saama sissetulekut. Välja mõistetav tasu 90 eurot ei ole sugugi suur ning on tööl käivale inimesele jõukohane, seda ka kõrvuti tema teiste seni tasumata nõuetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5