Obsah (7)

§ 217§ 218§ 219§ 106§ 221§ 112§ 224

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 217

lg 2 p 1) ja sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele ning hageja on müügilepingut täitnud mittekohaselt, s.o rikkunud lepingut. 14. Kostja puhul on tegemist tarbijaga.

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et sõiduauto mootori võimsuse puudus oli olemas sõiduauto kostjale üleandmisel. Kõigest eeltoodust tulenevalt vastutab hageja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. 15. Kostja on müügilepingu punktis 2 kinnitanud, et ta on saanud vara kohta piisavat informatsiooni, tal on olnud võimalus vara üle vaadata, ta on teadlik, et ostab kasutatud ja ilma garantiita vara ning nõustub ostma vara sellises seisundis ja komplektsuses nagu see on (I kd, lk 7 ja 40). Kohus leidis, et sellest ei saa järeldada, et kostja oleks puudusest pidanud teadma. Mootori võimsus ei ole midagi sellist, mida oleks kostjal olnud võimalik välise vaatluse või isegi proovisõidu ajal tuvastada. Tarbijana ei pidanud kostja ostetud asja 5 viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma nagu see kohustus on majandus- või kutsetegevuses tegutsevale ostjal

§ 219kohaselt.

Kui müüdud sõiduki mootori võimsus ei vasta tegelikkusele, on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudusest aga ei saanud kostja teadlik olla. 16. Maakohus leidis, et põhimõtteliselt on võimalik müüja vastutust lepinguga erinevate puuduste eest piirata ja vastutuse ka välistada, kuid arvestada tuleb siiski

§ 106

lg‑s 2 sätestatuga, mis keelab kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped, ning

§ 221lg‑ga 2.

Kohus leiab, et kostja kinnitus selle kohta, et ta on vara üle vaadanud ja ta on teadlik selle seisundist, ei tähenda, et pooled on sõlminud hageja vastutust piirava kokkuleppe. Isegi juhul, kui tegemist oleks vastutust piirava kokkuleppega, siis

§ 106

lg 2 kohaselt oleks selline kokkulepe tühine, kuna välistab ebamõistlikult hageja vastutuse. 17. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-131-05 punkt 20).

§ 112

lg 1 järgi kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga.

1. Kostja leiab, et kohase täitmise väärtuseks on sõiduauto Tesla Model S, 2014 võimsusega 350 kW turuhind ja mittekohase täitmise väärtuseks sõiduauto võimsusega 278-285 kW turuhind. Kostja leiab, et kohase täitmise väärtuseks on 76 800 eurot ja mittekohase täitmise väärtuseks 67 750 eurot. Kohase täitmise väärtuse aluseks on kostja võtnud kolm müügikuulutust, sh vaidluse all oleva auto müügikuulutuse, mis on avaldatud Auto24 portaalis perioodil 01.05-31.10.2016 2014.a valmistatud Tesla Model S kohta võimsusega 350 kW. Mittekohase täitmise väärtuse aluseks on kostja võtnud aga Porsche Cayenne 2014, võimsusega 281 kW. Kostja selgitas, et
2. aastal läbi Auto24 portaali ei olnud võimalik leida sõiduautot Tesla Model S, 2014, võimsusega 278-285 kW. Kostja leiab, et arvesse ei saa võtta teistes Euroopa portaalides nagu mobile.de avaldatud müügikuulutusi, sest müük läbi nende ei pruugi olla toimunud Eestis ning ei ole teada nende kuulutuste ilmumise aeg. Kostja tugineb mittekohase väärtuse kindlaksmääramisel analoogse võimsusega autode müügikuulutustele samal perioodil. Kostja leiab, et alandatud hinnaks on 57 340,49 eurot. Et kostja tasus müügieseme eest 65 000 eurot, on tal õigus saada tagasi enamtasutud ostuhind summas 7659,51 eurot. Kostja nõuab enammakstud ostuhinna tagastamist summas 5000 eurot (II kd, lk 65 pöördel ja 66).
3. Vastavalt

§ 112

lg 1 kolmandale lausele kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus leiab, et kuivõrd Tesla Model S 85 mudelit oli Eesti turul

1. aastal võrdlemisi vähe, siis on kolme müügikuulutuse alusel arvutatud keskmine hind käesoleval juhul mõistlik viis kohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks olenemata sellest, et odomeetri näidud on teised. Kuivõrd
2. aastal ei olnud sama odomeetriga sõidukeid müügis, on tegemist ligilähedase kohase väärtusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohase täitmise väärtuseks on 76 800 eurot.
3. Kohus ei nõustunud sellega, et lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohane väärtus) on 67 750 eurot. Kohus leidis, et aluseks ei saa võtta Porsche Cayenne’i 6 müügikuulutust, millel on märgitud võimsuseks 281 kW. Kohtu hinnangul ei saa aluseks võtta teist marki ja mudelit sõiduautot ning samuti tuleb arvestada sellega, et Tesla puhul on tegu elektriautoga. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et aluseks ei saa võtta teistes Euroopa portaalides avaldatud müügikuulutusi. Riigikohtu lahendi 3-2-1-90-14 punkti 13 kohaselt saab sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul võimalik võtta aluseks hageja väljatoodud mobile.de kodulehel välja toodud Tesla Model S 85 võimsusega 280 kW ja hinnaga 77 400 eurot (I kd, lk 19). Seejuures leiab kohus, et kuigi ei ole teada kuulutuse ilmumise aeg, on võimalik kindlaks teha sõiduki ligilähedane väärtus selle sarnase võimsuse tõttu.

§ 112

lg-st 1 tulenevalt kui mittekohast väärtust ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et sõiduki mittekohaseks väärtuseks on 77 400 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on sõiduauto alandatud hinnaks 65 507,81 eurot (77 400 eurot x 65 000 eurot : 76 800 eurot). Hagejale on makstud sõiduauto eest 65 000 eurot, mistõttu ei ole kostja tasunud hagejale ülemäära 5000 eurot. Seega tuleb asuda seisukohale, et kuigi hinna alandamise materiaalsed eeldused on täidetud, siis hinna alandamise valemi tulemusest tulenevalt ei ole kostjal õigus hinda alandada 5000 euro võrra. Seetõttu tuleb jätta vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada vaid osaliselt. Hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 5000 eurot mitte seetõttu, et hageja ei rikkunud müügilepingut, vaid seetõttu, et hinna alandamise valemi tulemusest tulenevalt ei maksnud kostja hagejale ülemäära 5000 eurot. Kuivõrd hageja palub tuvastada asjaolu, et tema ei rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja rikkus müügilepingut, tuleb hagi rahuldada vaid osaliselt. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele vaid osaliselt, leidis kohus, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on võimalik TsMS § 163 lg 1 alusel. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. 02.07.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3. Kostja on seisukohal, et kohase ja mittekohase täitmise väärtuste määramisel ei ole õige võtta aluseks hindu erinevates riikides. Kui nõustuda kohtu seisukohaga, siis tuleks nii kohase täitmise kui ka mittekohase täitmise väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda sõidukite hinnast samal turul ehk antud juhul portaalis mobile.de samal perioodil avaldatud müügikuulutustest. Isegi kui pidada asjakohaseks kohase ja mittekohase täitmise väärtuste määramist erinevates riikides avaldatud müügikuulutuste põhjal, ei saa nõustuda mittekohase täitmise väärtuse määramisega ainult ühe müügikuulutuse põhjal. Teatavasti on turul müügil autosid nii madalama kui ka kõrgema hinnaga, samuti sõltub hind müügieseme seisukorrast, vanusest, odomeetri näidust jms.
4. Maakohus on mittekohase täitmise väärtuse määranud kõrgemana kohase täitmise väärtusest, s. o. kohase täitmise (puudusteta asja) väärtuseks on 76 800 eurot ja mittekohase täitmise (puudustega asja) väärtuseks 77 400 eurot. Seejuures on puudusteta müügieseme mootori võimsus 350 kW ja puudustega müügieseme mootori võimsus 285 kW. Et auto hind on muuhulgas mõjutatud mootori võimsusest ja et samade omadustega, kuid väiksema mootori võimsusega auto hind on madalam suurema mootori võimsusega auto hinnast, on 7 üldteada. Seega ei saa muude võrreldavate näitajate korral olla väiksema mootori võimsusega auto hind (väärtus) kõrgem suurema mootori võimsusega auto hinnast (väärtusest).
5. Maakohus on määranud mittekohase täitmise väärtuseks hageja esitatud mobile.de kodulehel väljatoodud Tesla Model S 85, võimsusega 280 kW, müügihinna 77 400 eurot. Viidatud tõend oli hageja poolt esitatud tõendamaks asjaolu, et müügiese müüdi alla turuhinna ka juhul, kui ta müügilepingu tingimustele ei vastanud. Menetlusosalise esitatud tõend on seotud asjaoluga, mille tõendamiseks ta on esitatud. Seega on maakohus määranud müügieseme mittekohase väärtuse alandatud hinna saamise eesmärgil tõendi alusel, mis ei olnud esitatud eeltoodud asjaolu tõendamiseks. Maakohus ei ole täitnud TsMS § 392 lg 1 p 4 tulenevat selgitamiskohustust. Kui maakohus leidis, et mittekohase täitmise väärtust ei saa määrata Porsche Cayenne´i müügikuulutuste alusel, millel on märgitud mootori võimsuseks 281 kW, oleks ta pidanud kostja tähelepanu sellele juhtima ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.
6. Maakohus rikkus TsMS § 329 lg 3 nõudeid, jättes eelmenetluses välja selgitamata, kas poolte vahel on vaidlust selles, et eri võimsustega sõidukite hinnavahe on umbkaudu 5 000 – 10 000 eurot. Nimelt nähtub taoline hinnavahe nii kostja esitatud kui ka hageja esitatud tõenditest. Samuti on maakohtu eelistungil 07.03.2018 tunnistajana ülekuulatud AL andnud ütlusi, millest nähtub, et eri võimsustega autode hinnavahe on 5 000 – 10 000 eurot. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7. 24.07.2018 esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ning menetluskulud jäetakse kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi lahendamiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Asjaolust, et tunnistaja AL on hageja töötaja, ei saa eeldada, et tunnistaja annab valeütlusi. Tunnistajate näol on sageli tegemist menetlusosalistega seotud isikutega ning ainuüksi seotusest menetlusosalisega ei saa eeldada tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust. Hageja pakkus kostjale võimalust lepingust taganeda ning vaidlusalune sõiduk tagastada, millest kostja aga keeldus. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja oleks müügilepingu jätnud sõlmimata, kuivõrd e-kirjadest saab järeldada, et kostja jaoks oli sõiduauto mootori võimsus oluline.
9. Hageja on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult suure kaalu andnud lepingueelsetele läbirääkimistele poolte vahel, milles hageja esindaja AL e-kirja teel kinnitas, et võimsuse näitajad on õiged. Asjaolust, et hageja ei pidanud koheselt vajalikuks e-kirja teel selgitada, et sõiduki võimsuse info põhineb üksnes eelmise omaniku ütlustel, ei saa eeldada, et sõiduki kohapealsel ülevaatusel ei võinud hageja täpsustada ja selgitada sõiduki omadusi ning hageja teadmisi sõiduki omaduste kohta, sh seda, et hageja ei luba kostjale, et sõiduki võimsus on 350 kW.
10. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega, mille kohaselt ei ole hageja müügilepingus ega üleandmise-vastuvõtmise aktis tähelepanu juhtinud sellele, et müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele. Müügilepingu p-st 2 tulenevalt ostja kinnitas, et ta on saanud piisavalt teavet vara kohta, tal on olnud võimalus nõuetekohaselt vara üle vaadata ning ta tunnistab, et ta 8 ostab müüjalt kasutatud vara ilma mistahes garantiita ja on valmis ostma vara sellises seisus ja komplektsuses nagu ta hetkel on. Nähtuvalt üleandmise-vastuvõtmise akti p-st 2 ostja kinnitas, et ta soovib vara osta ja vastu võtta sellises seisukorras ja komplektsuses kui see on üleandmise hetkel. Üleandmise-vastuvõtmise akti p-i 3 kohaselt kinnitas ostja, et ta on varaga tutvunud ning talle on pakutud võimalust teostada vara tehniline kontroll vastavas ettevõttes või asjatundja abiga. Kostjale pakuti sõiduki põhjalikku kontrolli teostamise võimalust ning lubati teha proovisõitu. Seega enne lepingu sõlmimist kostja veendus sõiduki võimsuses, millega kostja rahule jäi ning soovis müügilepingu sõlmida.
11. AL ei kinnitanud, et kilovatid peaksid õiged olema, vaid isik, kes auto müüki tõi, kinnitas, et kilovatid on sellised. AL ütluste kohaselt ei lubanud ta kostjale, et sõiduki võimsus on 350 kW. Samuti kinnitas AL, et esitas kostjale autoga tutvuma tulles mootorsõiduki registreerimistunnistuse. Seega oli müügilepingu sõlmimisel kostja teadlik müügilepingu eseme omadustest (sõiduki tehnilistest parameetritest), mistõttu vastas sõiduk lepingutingimustele.
12. Hageja on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Antud tsiviilasja menetluses on tuvastusnõue ja sooritusnõue, milledest sooritusnõue jäeti rahuldamata. Arvestades asjaolu, et sooritusnõude kaalu tuleb pidada olulisemaks võrreldes tuvastusnõudega, pidanuks maakohus menetluskulude jaotusel lähtuma eelkõige sellest, et sooritusnõue jäeti rahuldamata. Hageja eesmärk tuvastushagi esitamisel oli eelkõige tuvastada, et hagejal puuduvad rahalised kohustused kostja ees. Ilmselgelt omab olulisemat kaalu hageja nõue tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale 5 000 eurot, võrreldes nõudega tuvastada, et hageja ei rikkunud müügilepingust tulenevaid lepingulisi kohustusi kostja ees. Seda põhjusel, et lepingu rikkumise puudumise tuvastamisega ei pruugi kaasneda hagejale mingeid negatiivseid tagajärgi. Sõltumata eeltoodust maakohus menetluskulude jaotusel lähtus vääralt kahest eraldiseisvast tuvastusnõudest ning sellest, et üks hageja tuvastusnõue jäetakse rahuldamata. Vastused apellatsioonkaebustele
13. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi ning jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
15. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega osas, milles maakohus asus seisukohale, et hageja rikkus müügilepingut. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi. Maakohus leidis õigesti, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi sõiduki võimsus olema 350 kW. Selline võimsus oli märgitud sõiduki müügikuulutusel (I kd tl 89) ja müügieseme pakkumuses (I kd tl 16). 18-19.07.2016 toimunud e-kirjavahetuses on kostja küsinud hagejalt, kas sõiduki müügikuulutuses märgitud võimsus on õige ning hageja kinnitas selle õigsust (I kd tl 153-155). Maakohus leidis põhjendatult, et tunnistaja AL ütlused ei tõenda veenvalt, et tunnistaja avaldas kostjale, et ta ei kinnita sõiduki võimsust 350 kW. Tunnistaja ise oli 19.07.2016 e-kirjas kinnitanud müügikuulutuses märgitud 9 sõiduki võimsuse õigsust. Ka asjaolu, et registreerimistunnistusel oli märgitud väiksem võimsus, ei anna alust asuda seisukohale, et pooled ei leppinud kokku sõiduki võimsuses 350 kW. Hageja oli nii müügikuulutuses, müügipakkumises kui ka konkreetselt kostja küsimise peale kinnitanud 19.07.2016 e-kirjas sõiduki võimsust 350 kW. Ka asjaolust, et kostja tutvus enne müügilepingut sõidukiga ja tegi proovisõidu, ei saa teha järeldust, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki võimsuse (350 kW) kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et sõiduki võimsus ei olnud 350 kW, mis tähendab, et hageja rikkus müügilepingut. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, et kostja ei nõustunud hagejale sõidukit tagasi müüma. See ei välista kostja õigust alandada hinda (

§ 224

). Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. 36.

§ 112

lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

§ 112

lg 3 kohaselt, hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hinna alandamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et müügilepingu kohase täitmise väärtus oli 76 800 eurot ja mittekohase täitmise väärtus 77 400 eurot. Kolleegium ei nõustu maakohtu tuvastatuga, sh seisukohaga, et mittekohase täitmise väärtus on suurem, kui kohase täitmise väärtus. Kohase täitmise väärtuse määramisel on maakohus lähtunud auto24.ee väljatrükist, mille kohaselt oli perioodil 01.05.2016-31.10.2016 müügis kolm sõidukit Tesla Model S 85 (350kW) keskmise hinnaga 76 800 eurot (I kd tl 106). Keskmise hinna arvestamise aluseks on muuhulgas võetud ka vaidlusaluse auto müügipakkumise hind. Kuna vaidlusaluse auto võimsus ei olnud 350kW, siis ei saa selle sõiduki hinnapakkumist kohase täitmise väärtuse määramisel aluseks võtta. Auto24.ee väljatrüki kohaselt oli ülejäänud kahe sõiduki hinnad vastavalt 78 000 eurot ja 82 500 eurot. Keskmine hind on seega 80 250 eurot, mida tuleb pidada kohase täitmise väärtuseks.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mittekohase täitmise väärtuse määramisel ei saa arvesse võtta sõiduki Porsche Cayenne müügipakkumisi, kuna tegemist ei ole sama marki sõidukiga ega ka elektriautoga. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud mittekohase täitmise väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka üksnes ühest väiksema mootorivõimsusega Tesla Model S 85 hinnapakkumisest (77 400 eurot, I kd tl 19), ning seda eriti olukorras, kus viidatud sõiduk oli müügil teises riigis ja tunnistaja AL ütlustest järelduvalt oli väiksema võimsusega Tesla Model S 85 hind keskmiselt 5000 eurot (lisandub käibemaks) madalam suurema võimsusega sõiduki hinnast.
3. Kolleegiumi hinnangul saab mittekohase täitmise väärtuse määramisel lähtuda tunnistaja AL ütlustest, millest nähtuvalt oli väiksema ja suurema võimsusega sõiduki hinnavahe ca 5000 eurot (käibemaksuta). Koos käibemaksuga on seega hinnavahe ca 6000 eurot. Arvestades, et kohase täitmise väärtuseks tuvastas ringkonnakohus 80 250 eurot, siis on mittekohase täitmise väärtuseks 74 250 eurot (80 250 - 6000). Alandatud hind on seega 60 140,19 eurot (mittekohase täitmise väärtus 74 250 eurot x lepingus kokkulepitud hind 65 000 eurot : kohase täitmise väärtus 80 250 eurot). Arvestades, et kostja maksis hagejale 10 65 000 eurot, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt tagasi 4859,81 eurot. Asjaolu, et sõiduk müüdi alla turuhinna, ei välista hinna alandamisest tuleneva nõude esitamist. Samuti ei muuda kostja nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks see, et kostja keeldus sõidukit tagasi müümast.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue, tuvastada, et tal puudub kohustus seoses müügilepinguga tasuda kostjale 5000 eurot, rahuldada osaliselt, ning tuvastada, et hagejal puudub seoses müügilepingu rikkumisega kohustus tasuda kostjale 140,19 eurot. Kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele samuti osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 4859,81 eurot. Menetluskulude jaotus
5. Arvestades hagi ja vastuhagi rahuldatud osasid, siis tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 3 % ulatuses kostja kanda ja 97 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
6. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 11