Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-120687 Tsiviilasi K-K R ja K-K R h

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohtule esitatud sünni tõenditega on tõendamist leidnud, et xxxx sündinud K-K R ja xxxx sündinud K-K R on K K-R ja R R alaealised lapsed. Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos emaga.

1. Kohus selgitas pooltele 28.01.2019 määrusega menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
2. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100lg 1).

Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2019.

aastal 270 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15). Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (

§ 102lg 2).

Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, 3 võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905, p 18). Kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata (RKTKo 2-16118651, p 14).

1. Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lahuselav vanem täidab eelduslikult ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib selle vanema juures (RKTKo 3-2-135-17, p 23). Teisel vanemal on võimalus see eeldus ümber lükata (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13, p 14).
2. Kostja tugines asjaolule, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult ja palub seetõttu elatise välja mõista seadusjärgsest määrast väiksemas ulatuses. Seetõttu peab kohus lähtuvalt kohalduvast õigusest ja riigikohtu praktikast analüüsima hagejate igakuiseid vajadusi. Kohus kohustas 28.01.2019 määrusega hagejaid tõendama oma igakuiseid kulutusi ning esitama seisukoha kostja poolt väidetud aja osas, mis hagejad veedavad kostjaga. Samuti kohustas kohus kostjat selgitama ja tõendama, missugused on kostja kulutused hagejate viibimisel kostja juures. Hagejad esitasid oma seisukoha laste viibimise osas isa juures, enda igakuiseid kulutusi hagejad ei tõendanud. Kohus leiab, et, et hagejate ema õe pangakonto väljavõte ei tõenda hagejate igakuiseid kulutusi. Hagejate ema on küll selgitanud miks ta kasutas õe pangakaarti, kuid kohtule ei ole teada kellele kulusid nimetatud kaardiga tasuti.
3. Kohus leiab, et kummagi hageja igakuised ja põhjendatud vajadused on järgmised. Kommunaalkulud 64,40 eurot lapse kohta on põhjendatud ja vajalikud. Kostja nimetatud kulule vastu ei vaidle. Toidukuludeks arvestab kohus ühele lapsele 80 eurot kuus. Nimetatud summa on põhjendatud ja vajalik. Hagejad on kasvavad lapsed, kes vajavad mitmekülgset ja täisväärtuslikku toitu. Transpordikulu algselt 35, hiljem 40 eurot ühele lapsele kuus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud. Kohus küll nõustub hagejate ema seisukohaga, et auto kasutamine laste transportimiseks lasteaeda on põhjendatud, kuna ema peab õigeks ajaks tööle jõudma ja ühistranspordiga minek hommikul on keeruline. Kohus arvestab ühe lapse transpordikuluks kuus 20 eurot. Lapsed viibivad mõned päevad kuus ka isa juures ja sel ajal viib isa neid lasteaeda. Lasteaiakulu 64,88 eurot lapse kohta on põhjendatud. Kulud tervishoiule on põhjendatud ühele lapsele 12 eurot kuus. See teeb aastas kokku 144 eurot ja seda ei ole palju. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et ühel lapsel on diagnoostitud atoopiline dermatiit, mis vajab lisaks ravimitele rohkem nahahooldust. Riiete-jalanõude kulu ühes kuus on mõistlik ja põhjendatud 50 eurot. See teeb aastas kokku 600 eurot ühele lapsele. Kohus nõustub kostja seiskohaga, et kiires kasvueas lastele ei ole mõistlik soetada kallima hinnaklassi riideid-jalanõusid. Tuule- ja veekindlaid riideid-jalanõusid on võimalik leida ka odavamast hinnaklassist. Hagejad on kiires kasvueas lapsed ja vajavad seetõttu pidevalt uusi riideid, kuid neid on võimalik soetada ka odavamalt, kui hagejad kohtule veebilehtede väljavõtteid esitades näitavad. Samuti on kostja tõendanud, et ka tema ostab mõnikord lastele riideid. Hariduslike tegevuskuludega 30 eurot lapsele kuus ei ole kostja nõus. Kostja arvates kulub lapsele 20 eurot. Kohus märgib, et üldteada asjaolu on, et lapsed külastavad lasteaias käies aeg-ajalt muuseume, teatreid või on teatrietendused tellitud lasteaeda. Hagejad aga ei ole välja toonud ega tõendanud, et ühes kuus kulub ühele hagejale nimetatud tegevusteks 30 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud mõistlikuks kuluks tuleb pidada 20 eurot kuus ühele lapsele kuus. Seega on ühe lapse põhjendatud ja vajalikud kulutused ühes 4 kuus kokku 311,28 eurot. Seega tuleks kostjal tasuda ühele lapsele selles pool, ehk 155,64 eurot ning kahele lapsele kokku 311,28 eurot.
4. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud jaanuaris 2019 kahele lapsele kokku 240 eurot, veebruaris 2019 on kostja tasunud kahele lapsele kokku 240 eurot ja märtsis 2019 kahele lapsele kokku 240 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud ka kostja pangakonto väljavõttega.
5. Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise tasumiseks kahele lapsele kokku 321,28 eurot kuus. Hagejate ema sissetulekuks on Xxxx tõendi alusel keskmine töötasu arvestades perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2018 723,16 eurot kuus. Kostja keskmine töötasu on pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil 03.01.2018 kuni 03.01.2019 keskmiselt 873,98 eurot kuus. Mõlema vanema varalist seisundit hinnates asub kohus seisukohale, et kostja igakuine töötasu on hageja omast suurem, kuid tuleb eeldada, et kostja kannab laste tema juures viibimise ajal laste kulud. Kohus selgitab ka, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Seega tuleb kummalgi vanemal kanda pool lapse vajadustest ning kostjalt tuleb hageja 1 kasuks välja mõista elatis 155,64 eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot. 17. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatise välja mõista alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

Hagejate ema ei eita, et hagejad viibivad mõned päevad kuus ka isa juures. Konkreetset päevade arvu kohus poolte poolt esitatud päevade arvu vastuolude tõttu tuvastada ei saa ning kohtu hinnangul viibivad lapsed isa juures kuus umbes 5-8 päeva. Kohus leiab, et sel ajal kannab laste toidukulud ja muu esmase vajaliku isa. Kohus tuvastas eelnevalt, et ühe hageja põhjendatud igakuised vajadused oma ema juures elades on 311,28 eurot kuus ning kostjal tuleb tasuda sellest pool, so 155,64 eurot. Täiendavalt lastetoetuste arvelt elatist vähenda ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust (RKTKo 3-2-1-174-16, p 14). Seega on kostja andnud hagejatele alates hagi esitamisest ülalpidamist vähemas ulatuses ning tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad hagi täpsustuste kohaselt kostjalt välja mõista elatis novembris ja detsembris 2018 ning jaanuaris 2019 120 eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 eest ühele hagejale 120 eurot. Alates 01.02.2019 tuleb kostjalt hageja 1 kasuks välja mõista elatis 155,764 eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot. Kohus selgitab ka, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejatele tasunud. Seega kõik kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejatele makstud elatise summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tuvastamist on leidnud, et kostja on maksnud kohtumenetluse ajal 01.02.2019 kahele hagejale elatist kokku 240 eurot, 01.03.2019 kahele hagejale elatist kokku 240 ja 07.03.2019 kahele hagejale elatist jaanuari 2019 eest kokku 240 eurot. 18. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse 5 vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 19. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R elatisraha“. Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-135-17, p 13.5).

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. MENETLUSKULUD

1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6