Obsah (5)

§ 47§ 71§ 152§ 124§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-892 Määruse kuupäev 5. juuni 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks koh

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

1. V. Fartõgin on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse, mille puhul on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st
2. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbinud, kuna esitas Tartu Vanglale
3. jaanuaril
4. a taotluse kahju hüvitamiseks, mille Tartu Vangla
5. märtsi
6. a otsuses nr 1-13/23-2 rahuldamata jättis. 9.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

1. Tartu Vangla teatel toimetati kaebajale Tartu Vangla
2. märtsi
3. a otsus nr 1-13/23-2 kätte
4. märtsil
5. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
6. märtsil 2019 ning möödus
7. aprillil
8. V. Fartõgin esitas kaebuse kohtule alles 2
9. mail 2019, s.t kaebetähtaega ületades, mistõttu peab kohus lahendama V. Fartõgini kaebetähtaja ennistamise taotluse. 11.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. aprilli
3. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. V. Fartõgini selgitustest tulenevalt peaks kohus kaebetähtaja ennistama, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ning ta sai juriidilistest peensustest ebaõigesti aru. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited põhjendatud ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
6. Tartu Vangla
7. märtsi
8. a otsuses nr 1-13/23-2 on korrektne vaidlustamisviide, milles on kaebajale selgitatud, et otsusega mittenõustumise korral on tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates. Kaebajat ei saa pidada haldusja halduskohtumenetluses nii kogenematuks, et ta ei suudaks vaidlustamisviitest aru saada. Kaebaja on korduvalt esitanud vanglatele kahju hüvitamise taotlusi ning kohtule tähtaegselt hüvitamiskaebusi (nt haldusasjad nr 3-14-51646, 3-15-714, 3-16-609, 3-16-1248, 3-16-1690, 3-16-1686, 3-16-1684, 3-16-2325, 3-17-1828 jne). Juba varasemalt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi
9. jaanuari
10. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 17 kohaselt tuleb vajaliku hoolsuse hindamisel arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda õigustatuks. Kaebajat ei saanud kaebuse esitamisel takistada teadmatus või suutmatus aru saada kaebuse esitamist korrast ja tähtajast, mistõttu oli tal võimalik kaebus kohtule õigeaegselt esitada.
11. Eeltoodust tulenevalt esineb alus V. Fartõgini kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus ei kaalu täiendavalt vastanduvaid õigushüvesid. 15.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega tuleb haldusasja nr 3-19-892 menetlus lõpetada. 16. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 17. Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3