1-19-6808/5

(19261000639)Kriminaalasi A süüdistus karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi Süüdistatav A. Isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx xxxxxxxxxxxx;xxxxxx Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Menetlustoiming kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise otsustamine RESOLUTSIOON

1. Keelduda kokkuleppemenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
2. Avalikustada käesolev määrus. Avalikustamisel asendada süüdistatava nimi tähemärgiga ja jätta süüdistatava ülejäänud isikuandmed avalikustamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. PÕHIOSA
4. septembril 2019 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtusse kokkuleppemenetluses A kriminaalasja materjalid. Kokkuleppe järgi süüdistatakse A-d selles, et ta juhtis
5. juulil 2019 kella 00.30 ajal Võrus Lina tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxxx. Seda tehes oli alkoholisisaldus tema ühes grammis veres 2,14 milligrammi. Seega pani A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuseks on kokku lepitud 4 kuuline vangistus. See vangistus jääb KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui A ei pane aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja allub käitumiskontrollile, ei tarvita sel ajal alkoholi ja läheb alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele; juhtimisõigus võetakse ära 3 kuuks.
6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu karistuse määraga. Seda normi tuleb tõlgendada nii, et kohus ei saa sellele tugineda mitte üksnes kitsalt karistuse määra puutuvalt, aga ka juhul, kui ta ei ole nõus sellega, mis puudutab karistuse täitmisele pööramist.
7. Tegu on jällegi kriminaalasjaga, mille sarnaseid on kohus viimasel ajal prokuratuurile palju tagastanud: süüdistatav tuleb vangistusest vabastada mitte KarS § 74 lg 1 alusel (käitumiskontrolliga), vaid KarS § 73 lg 1 alusel (käitumiskontrollita). Tingimisi vabastamise vormi valimisel on vaja võtta arvesse retsidiivsusriski. Kui uute kuritegude risk on väga madal, tuleb rakendada KarS § 73 lg
8. Kui see risk on mõnevõrra kõrgem, tuleb vabadusse jäetavale inimesele seada KarS § 74 lg 1 järgne käitumiskontroll (koos võimalike lisakitsendustega). Seega tuleb prognoosida tulevikku, aga prognoos ei saa tugineda millelegi muule kui minevikus aset leidnule. Kohtu hinnangul ei saa praegu rajada pelka teoreetilist tulevase kuriteo toime panemise riski ületavat ohtlikkusprognoosi millelegi muule, kui käesoleva menetluse esemeks olevale kuriteole. Varem A süütegusid toime pannud ei ole. Arvesse ei saa võtta ka prokuratuuri poolt istungil esitatud väidet, et A kuritarvitab alkoholi. See võib nii olla, aga sellest hoolimata on A seni pannud toime vaid ühe süüteo. Seepärast ei saa uue kuriteo riski pidada sedavõrd kõrgeks, et A-le oleks tarvilik (ja võimalik) seada käitumiskontroll. Süüdistatav tuleks karistusest vabastada KarS § 73 lg 1 alusel.
9. Eelnevalt märgitu tähendab seda, et kohus keeldub KrMS § 248 lg 1 p 2 alusel kokkuleppemenetlusest ja tagastab toimiku prokuratuurile. Pooled võivad sõlmida uue kokkuleppe, kus lähtutakse käesolevas määruses märgitust.
10. KrMS § 4081 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Seega ei kohusta seadus käesolevat määruse avalikustama. See aga ei tähenda seda, et määrust ei või avalikustada. Õiguskirjanduses on märgitud, et avalikustamata jätmine ei ole lõpuni ühildatav avalikustamise üldpõhimõttega, milleks on avalikkuse teavitamine (Pikamäe – KrMS. Kommentaar, § 4081/2.2). Sellise arusaamaga tuleb nõustuda: ka kokkuleppemenetluses toimikut tagastades võib kohus esitada väga põhimõttelisi seisukohti. Niisuguste seisukohtadega peaks saama soovi korral tutvuda nii laiem üldsus kui ka kitsamalt juriidiliste elualade esindajad. Lisaks võib kohus ise soovida oma mõnele varasemale lahendile viidata. Seepärast peab olema võimalik avaldada ka niisuguses menetluses tehtud lahendeid. Et aga alusetult ei riivataks kellegi privaatsusõigust, tuleb avalikustatavas lahendis süüdistatava isikuandmed anonümiseerida: nimi on vaja asendada tähemärgiga ja muud isikuandmed (nt isikukood või elukoht) on tarvis kustutada. Praegusel juhul ongi vaja nii käituda. Seda seepärast, et kohus esitab käesolevas määruses põhimõttelisi seisukohti, mis väljuvad konkreetse asja piirest.
11. Tulenevalt KrMS § 385 p-st 15 ei saa esitada käesoleva määruse peale määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/