← Eesti

2-17-15905/37

Obsah (5)§ 758§ 759§ 762§ 770§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 03.september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-15905 Tsiviilasi T S

) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (

41.peatükk). Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub

§ 758

lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.

§ 759

kohaselt tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja
  3. detsembri
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tervishoiuteenuse osutamise leping. 16.

§ 762

, mille kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste 3

(6)2-17-15905 piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 kohaselt tuleb kinnipeetavatele tagada ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. 17.

§ 770

lg 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.

§ 770

lg 4 kohaselt juhul kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Käesolevas asjas ei ole kohtul võimalik järeldada, et kostja oleks tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise kohustust rikkunud. Kostja esitas kohtule hageja tervisekaardi väljavõtte periood kohta alates 24.08.

  1. a kuni 07.09.
  2. a (tl 39-42), kuid hageja ei ole tõendanud, et selles märgitud andmed oleksid ebaõiged. Hageja poolt esitatud hageja tervisekaardi väljavõttel käsikirjaliselt (hageja poolt) märgitu – „25.08.2017 hakkasin nõudma õiget ravi, aga ei antud.“, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et tegelikkuses pöördus hageja vangla meditsiinilise osakonna poole sügeluse probleemiga 25.08.
  4. Kohus leiab, et kostja poolt koostatud hageja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei saa tuvastada, et tegemist oleks ravi- või diagnoosiveaga. Hageja tervisekaardi väljavõttes on märgitud 24.08.
  5. a kuupäeva osas, et patsient T S saabus Tallinna Vanglasse PP kambrist, väliseid joobetunnuseid ei esine, pidevalt ravimeid ei tarvita, enda sõnul psühhiaatrilised probleemid, põhilised probleemid alkoholiga, suitsetab. 24.08.
  6. a on võetud veri HIV-ile ja C hepatiidile, viidud läbi HIV alane nõustamine, vangla korra tutvustamine meditsiinilise abi osutamise suhtes ja võetud DNA. Järgmine kanne tervisekaardil on kuupäevaga 28.08.
  7. a ja siis on teostatud röntgenülesvõte rindkere piirkonnast. Järgmine kanne tervisekaardil on kuupäevaga 29.08.
  8. a, mil on teostatud immuunanalüüsid. Tervisekaardilt nähtuvalt on 30.08.
  9. a tulnud hageja nõustamisele. Tervisekaardil on 30.08.
  10. a osas märgitud - „Näitab ülakeha, värvlikohta. Ülakeha täis tihedalt pisikesi punaseid täppe, dushi all olevat laiali löönud kuklast kehale. Täpiline lööve ka säärtel. Sügeleb. Enne ei olevat sellist asja esinenud. Pidevalt ravimeid ei tarvita. Pandud dr M 01.09.
  11. Antud t.tavegyl 1 mg ühekordselt.“ Diagnoosiks on märgitud Z00+kaebusteta ja eelneva diagnoosita isiku üldläbivaatus ja uurimine. Lisaks on tervisekaardile märgitud, et Tavegyl sisaldab toimeainet klemastiini, mida kasutatakse allergiliste sümptomite leevendamiseks. 01.09.
  12. a tervisekaardi sissekandel on märgitud, et „Tekkinud oma sõnul sügelised – on üleni peeneteralise lööbega kaetud.“ Sama kande juures on märgitud, et patsient on otsustatud viia erakorralisena nahaarsti vastuvõtule. Järgneva 01.09.
  13. a kandes on märgitud, et „probleemiks on lööve 3 päeva, üle keha, makulo-papuloosne lööve, kohati eksorieeritud (ravimlööve?). Diagnoos: L23.8+muude toimurite põhjustatud allergiline kontaktdermatiit. Otsus: Sol.Prednisoloni 50 mg i/m 3 järjestikusel päeval, Tab. Aceterini 10 mg x 2, 14 päeva, lokaalselt Cr Advantan või Elocon 1 x p, 14 päeva.“. Järgmine kanne kuupäevaga 01.09.
  14. a sisaldab endas anamneesi: „kinnipeetaval avastatud riidetäid ja kubemetäid. Kätte antud Cr.Benzotal kreemi ja selgitatud kasutamist.“ (tl 39-42).
  15. Kohtu hinnangul nähtub hageja tervisekaardilt, et hagejale määrati ravi kubemetäide ja riidetäide vastu 01.09.
  16. a. Samuti nähtub tervisekaardilt, et hageja pöördus esmakordselt vangla meditsiinilise osakonna poole sügeluse probleemiga alles 30.08.
  17. a, mitte 24.08.
  18. a nagu väidab hageja. Enne 30.08.
  19. a toimus hageja suhtes mitmeid meditsiinilisi protseduure, mille käigus oleks hagejal sügeluse olemasolul olnud võimalus 4

(6)2-17-15905 arste sellest teavitada, kuid tervisekaardist nähtuvalt hageja seda ei teinud. Kohus järeldab hageja tervisekaardist, et seetõttu ei saa kostjale ette heita ebaõiget ravi enne 30.08.
  1. a.
  2. 30.08.
  3. a pöördus hageja esmakordselt sügeluse probleemiga vangla meditsiinilise osakonna poole ja 01.09.
  4. a tuvastati hagejal sügeluse tegelik põhjus - riidetäid ja kubemetäid ning allergiline kontaktdermatiit (nahalööve tulenevalt organismis esinevale ärritavale ainele). Samuti nähtub hageja tervisekaardilt, et hagejale määrati 01.09.
  5. a ravi.
  6. Tervisekaardilt nähtub, et kui hageja pöördus 30.08.
  7. a arsti poole, siis ka sel korral määrati hagejale ravi - Tavegyl 1 mg ühekordselt ning info, et Tavegyli kasutatakse sügelevate allergiliste mittepõletikuliste nahahaiguste (dermatooside) leevendamiseks. Kuna hagejal tuvastati ühe sügeluse põhjusena ka allergiline kontaktdermatiit, siis ei saa kohtu hinnangul 30.08.
  8. a raviks Tavegyli määramisega olla tegemist raviveaga. Asjaolu, et 30.08.
  9. a ei tuvastatud sügeluse põhjusena hagejal kubeme ega riidetäisid ning ei määratud nende vastu ravi, ei saa kohtu hinnangul kostjale ette heita. Kostja tegi endast oleneva, et ka muud põhjused välja selgitada, milleks määras 30.08.
  10. a hagejat läbi vaadanud arst täiendava vastuvõtu teise arsti juurde 01.septembriks
  11. a. Seejuures nähtub tervisekaardilt, et hagejat võttis 01.09.
  12. a vastu ka nahaarst. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et kostja ei oleks käitunud vanglas olemasolevate võimaluste piires, määrates hagejale täiendava vastuvõtu ülejärgmisele päevale. Tegemist on mõistliku ajavahemikuga selleks, et pääseda erialaarsti vastuvõtule. Kohus nõustub kostjaga, et ka väljaspool vanglat esineb järjekord arsti vastuvõtule saamiseks ning isegi pikemalt kui kaks päeva ning vangla kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi ei tähenda seda, et iga kinnipeetav, kes selleks soovi avaldab, peaks viivitamatult arsti vastuvõtule pääsema.
  13. Hageja ei ole tõendanud, et 30.08.
  14. a ravimina Tavegyli määramine oleks olnud raviviga. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et vangla arstid ravisid tal toidumürgitust. Tervisekaardilt nähtuvalt ei ole toidumürgistuse diagnoosi hagejale määratud.
  15. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus kostja käitumises ühtegi ravi- ega diagnoosiviga, mistõttu hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja jääb rahuldamata.
  16. Seejuures on põhjendamatu hageja nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kaasvangid hagejat paberriietes käimise tõttu alandasid. Paberriided on vajalikud selleks, et täide ravi oleks tõhusam, kuna neid riideid saab ära visata. Seega on paberriietes viibimine üheks tõhusa täide ravi osaks. Hageja ei ole väitnud, et täide vastane ravi alates 01.09.
  17. a oleks olnud ebaõige.
  18. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt vajalikuks hinnata kohtule esitatud tõendeid, mis on esitatud hageja ja vangla vahelise suhtlemise kohta (tl 5, 34-35, 36-37, 52, 55, 56). Kohus ei pea asjakohaseks hageja poolt esitatud tõendeid selle kohta, mille eest ja millal hagejat karistati distsiplinaarrikkumiste eest ja seetõttu kohus neid tõendeid ei hinda (tl 57-58, 59-60, 61-62, 63, 64-65, 66, 67-68, 69-70, 71). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  19. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg
  20. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
  21. Kostja on kinnitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad.
  22. Kohus määras 26.04.
  23. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu summas 500 eurot tasumisest. Kohus märkis 26.04.
  24. a määruses, et menetlusabi hüvitamine toimub sõltuvalt kohtumenetluse tulemusest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt juhul kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või 5
(6)2-17-15905 läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot riigituludesse. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ts

MS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.