Obsah (14)

§ 468§ 407§ 444§ 448§ 386§ 195§ 391§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019.a, Tallinn Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud Kütteproff OÜ kanda.
3. Rahuldada Bestair Kaubandus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4. Välja mõista Kütteproff OÜ-lt Bestair Kaubandus OÜ kasuks menetluskuluna 2 877,20 eurot.
5. Välja mõista Kütteproff OÜ-lt Bestair Kaubandus OÜ kasuks viivis menetluskulude 2 877,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 2/5 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Hagi kohaselt andis hageja oma asukohas 07.02.2019.a. kostjale väljandmiskorralduse nr EX_31151 alusel üle nelja õhksoojuspumba valduse ja väljastas kostjale 07.02.

1. a. arve-saatelehe nr 130132 summas 2208 eurot maksetähtajaga 17.02.
2. a. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja andis oma asukohas 11.02.2019.a. kostjale väljandmiskorralduse nr EX_31243 alusel üle nelja õhksoojuspumba valduse ja väljastas kostjale 11.02.2019.a. arve-saatelehe nr 130224 summas 2208 eurot maksetähtajaga 21.02.2019.a. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja andis oma asukohas 15.02.2019.a. kostjale väljandmiskorralduse nr EX_31415 alusel üle kümne õhksoojuspumba valduse ja väljastas kostjale 15.02.
3. a. arve-saatelehe nr 130436 summas 3984 eurot maksetähtajaga 25.02.
4. a. Kostja ei ole arvet tasunud. Xxxx OÜ müüs kostjale kaksteist soojuspumpa ja väljastas müüdud kauba eest kostjale 12.02.2019.a. arve nr 181669 summas 8496 eurot. Arvel ei ole märgitud maksetähtaega, aga Xxxx OÜ ja kostja esindajate vahelisest e-kirjavahetusest ilmneb, et kostja pidi arve tasuma 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 14.02.2019.a. Kostja arvet tasunud ei ole. Xxxx OÜ on arvest nr 18166 tulenevad nõuded loovutanud hagejale 28.03.2019.a. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja seadusliku esindajale e-posti teel aadressil vest@vest.ee (tl 67). 28.05.2019.a on kostja seaduslik esindaja kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist (tl 68). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, seega on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

12.04.2019.a on hageja taotlenud hagi tagamise määruse tühistamist ja tagatise tagastamist.

§ 386

lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Hageja taotleb hagi tagamise tühistamist, sest hagi tagamise määruse täitmine ebaõnnestuks vahendite puudumise tõttu kostja arvelduskontodel. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt esitanud enda seisukohta hageja 12.04.2019.a taotluse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus hagi tagamise abinõu tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul puudub vajadus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks, kuivõrd kostja arvelduskontol puuduvad vahendid kohtumääruse täitmiseks.

§ 195

lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise.

§ 391

lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist 3/5 taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kohus lahendab hageja taotluse tagatise tagastamiseks peale

§ 391

lg-s 2 nimetatud aja möödumist.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 21.06.2019.a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 2 141,75 eurot (koos käibemaksuga). Kohtute infosüsteemist kontrollimisel ilmnes, et hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 1 050 eurot.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Registriväljavõttega seotud kulude kandmine hageja poolt summas 2 eurot on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mis kuuluvad samuti kostjalt väljamõistmisele.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 195 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi osutamise käigus on muuhulgas tehtud järgmised toimingud: - Täitmisavalduse ja volikirja koostamine, kliendile edastamine 30 min Vastamine kliendi e-kirjale, kohtutäituri tasu arve edastamine 12 min Telefonikõne kohtutäituriga, e-kirjavahetus kohtutäituriga (täitmisavalduse edastamine, kohtutäituri tasu arve ümbertegemine kliendi nimele) 18 min Hagi tagamise raportiga tutvumine, kliendile edastamine e-kirjaga 12 min Hagi tagamise täiendava raportiga tutvumine, kliendile edastamine e-kirjaga 6 min Hagi tagamise täitemenetluse lõpetamise otsusega tutvumine, kliendile edastamine 5 min Kohus märgib, et eelnimetatud kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Selliste kulude puhul ei saa pidada põhjendatuks nende arvestamist samadel põhimõtetel kui vahetult õigusabi osutamist, esmajoones (sarnase) tunnitasuga. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda eelviidatud toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 9,36 h, mis hageja esindaja tunnitasu arvestades vastab 1 825,20 eurole. 4/5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna kokku 2 877,20 eurot (sh tasutud riigilõiv 1 050 eurot, registriväljavõttekulu 2 eurot, hageja õigusabikulud 1 825,20 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5/5