Obsah (16)

§ 121§ 114§ 64§ 68§ 2§ 16§ 24§ 25§ 404§ 32§ 33§ 34§ 17§ 56§ 82§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 29. jaanuar 2019 Kriminaalasja number 1-18-7457 (18284000264) Kriminaalasi Aivar

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 114 lg 1 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi üldmenetluses arutatud kinnisel kohtuistungil 10.-12.12.2018 ja 28.12.2018 Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Elika Vahter ja Reet Paju Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Aivar Visnap isikukood: 36303066023; elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata isik; tõkend: vahistamine alates 08.07.2018; kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2018 ); vandeadvokaat Mart Sikut (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aivar Visnap

§ 114lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Visnap

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista Aivar Visnap

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi õigeks tapmise katses kannatanu X.X suhtes, mis oli toimepandud üldohtlikul viisil. Mõista Aivar Visnap

§ 121

lg 2 p 2 sätestatud II alternatiivi järgi õigeks s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas väärkohtlemises, mis oli toime pandud sõltuvussuhtes.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aivar Visnapile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Aivar Visnapile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 07.07.2018.a. Aivar Visnapile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

1. Kanister, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos Riia 132, Tartu (akt nr 6117 esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
2. Põlevvedelike pakend, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos Riia 132, Tartu (akt nr 6140 esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde järgmised salvestised:
3. Salvestis kõnedega häirekeskusesse 07.07.2018 CD-plaadil;
4. Kõnede salvestised DVD-plaadil. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Aivar Visnapilt riigi tuludesse menetluskuludena kokku 1866,98 eurot s.h sundraha 700 eurot, põlevvedeliku ekspertiisi maksumus 193 eurot, kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 255 eurot, riigi õigusabi korras kaitsjate tasud summas 700 eurot ja kannatanule makstud sõidukulu 18 eurot 98 senti. KrMS § 180 lg 3 ja § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu varalist seisundit ning tema osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1350-st eurost 650 eurot ja määratud kaitsjate riigi õigusabi tasust 1314,90 eurost 614,90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 1866,98 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 155 eurot 58 senti tasumistähtaeg on kuu
5. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on temalt väljamõistetud 2 rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti- või e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). Rahuldada vandeadvokaat Mart Sikuti kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Sikuti Advokaadibüroo kasuks 960 eurot (s.h käibemaks 160 eurot) vandeadvokaat Mart Sikuti poolt süüdistatava Aivar Visnapi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu, kannatanute ja tunnistajate elukohti ning kannatanute ja tunnistajate nimed ning muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
6. veebruaril 2019.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Aivar Visnapile (Visnap) esitatud süüdistus selles, et tema võttis 29.06.2018 kella 22.00 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx tüli käigus kokkupandava taskunoa ja pani selle elukaaslase X.X kõrile, mille peale tõukas kannatanu X.X Aivar Visnapi endast eemale ja Aivar Visnap vigastas noaga kannatanu paremat pöialt. X.X tõukas kätega veelkord Aivar Visnapit ja võttis temalt noa käest ära ning vigastas noaga siis oma vasaku käe pöialt. Aivar Visnap põhjustas oma käitumisega X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so sõrmede lahtine haav ilma küünevigastuseta. Aivar Visnapit süüdistatakse veel selles, et olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi ta 29.06.2018 kella 22.30 paiku xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx talus oma K.Mle ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasaku silma ümbruses. 3 Seega pani Aivar Visnap toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Aivar Visnapit süüdistatakse veel selles, et tema valas tapmise eesmärgil 07.07.2018 kella 02:00 paiku xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx põlevvedeliku ehk bensiiniga üle X.X kuuluva xxxxxxxxxx xxxxxxx trepi ja osa seinu, samas olles teadlik, et majas viibivad kannatanu X.X ja tema alaealised lapsed: 10-aastane X.X ja 13-aastane X.X Samal ajal viibis majas ka peretuttav X.X . Pärast põlevvedelikuga maja üle valamist süütas Aivar Visnap xxxxxxxxx xxxxxxx põlema, millega põhjustas reaalse ohu kannatanute elule, tervisele ja varale. Pärast maja süütamist summutas X.X leeke ning Aivar Visnap püüdis teda selle juures takistada. Tapmine jäi lõpule viimata Aivar Visnapist mitteolenevatel põhjustel, kuna X.X õnnestus osaliselt tuld kustuda ning kohale saabusid tuletõrjujaid, kes kustutasid lõplikult tulekahju. Seega pani Aivar Visnap toime

§ 114

lg 1 p 2 – 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise katse, mis oli toime pandud üldohtlikul viisil. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Aivar Visnapile esitatud süüdistus K.M kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi.

1.

1. Kehalise väärkohtlemise episood 29.06.2018 kell 22.
2. Aivar Visnapile esitatud süüdistuse kohaselt võttis tema 29.06.2018 kella 22.00 paiku xxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx tüli käigus kokkupandava taskunoa ja pani selle X.X kõrile, mille peale tõukas kannatanu K.M Aivar Visnapi endast eemale ja Aivar Visnap vigastas noaga kannatanu paremat pöialt. K.M tõukas kätega veelkord Aivar Visnapit ja võttis temalt noa käest ära ning vigastas noaga siis oma vasaku käe pöialt. Aivar Visnap põhjustas oma käitumisega X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o sõrmede lahtine haav ilma küünevigastuseta. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Aivar Visnap, et ta on esitatud süüdistusest aru saanud, kuid süüdi ennast ei tunnista. Aivar Visnapi kaitsja leidis, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Aivar Visnap pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus K.M tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises süüdistuses märgitud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kehalise väärkohtlemisega (

§ 121

) rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

§ 121

lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on 4 eelkirjeldatud koosseisu kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemise süüdi. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Kaitho Pildi ütlustest (KoTo, kd 1, tl 156-159) nähtub, et ta kohtus kannatanu X.X ga 30. juunil 2018.a. Juhtimiskeskuselt oli ta saanud esialgse informatsioonina teate, et eelmisel õhtul oli Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxtoimunud peretüli. Tunnistaja K. Pilt kuulis X.X lt, et eelneval õhtul oli Aivar Visnap alkoholijoobes ning oli löönud oma elukaaslast X.X ja kähmluse käigus oli Aivar Visnap noa võtnud. X.X üritas Aivar Visnapit endast eemale tõugata, mille käigus vigastas pöialt ja pöidlal oli suhteliselt sügav haav. Kohapeal vormistas tunnistaja K. Pilt lähisuhte vägivalla infolehe, kuna kannatanu keeldus esialgu ütluste protokollimisest. Tunnistaja fotografeeris kannatanu vigastused ning soovitas kannatanul pöörduda vigastuste pärast EMO-sse. Veel oli kannatanu tunnistajale rääkinud sellest, et seda on juhtunud korduvalt, kus tema elukaaslane Aivar Visnap on teda alkoholijoobes löönud. Kannatanu selgituse kohaselt ei olnud ta taolistel juhtumitel politsei poole pöördunud, kuna ta arvas, et politsei ei pea sellega tegelema. Antud juhtumi puhul teavitas politseid kannatanu naaber. 30.06.2018.a. on koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, kd 1, tl 121 – 121 pöördel), mille punktist 5 nähtub, et 29.06.2018 õhtul ründas joobes Aivar Visnap kainet X.X lüües rusikaga vastu vasakut silma. A. Visnapi käes oli taskunuga, millega vigastas X.X paremat pöialt, kui ta meest eemale tõukas. Kannatanu X.X keeldus kohtuistungil ütluste andmisest isiklikel põhjustel KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel, kuna süüdistatav on temaga püsivas kooselus olev isik (KoTo, kd 1, tl 154). Lähtudes eeltoodust juhindudes KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 taotles prokurör kohtuistungil vastu võtta K.M poolt kohtueelses menetluses 08.07.2018.a. kannatanuna antud ütlused (KoTo, kd, tl 116-118). Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja võttis vastu kannatanu K.M ülekuulamise protokolli (KoTo, tl 1, tl 155-156). Kannatanu X.X kannatanuna 08.07.2018.a. antud ütluste kohaselt on ta Aivar Visnapiga koos elanud 19 aastat. Nende ühine kodu asub xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx . Kannatanu on ütlustes kirjeldanud süüdistatavat, et süüdistatav on alkoholilembene. Kaine peaga on ta hea mees, aga purjus olles märatseb ja hakkab lammutama. 22.06.2018 oli küla jaanituli ja Aivar Visnap hakkas siis alkoholi tarvitama ning jõi terve nädala. 29.06.2018 kella 22.00 paiku oli X.X koos Aivar Visnapiga kodus ning A. Visnap oli purjus. Ka kannatanu oli alkoholi tarvitanud. Nad olid köögis. Sõnavahetuse käigus hüppas Aivar Visnap püsti ja pani kannatanule noa kõrile. Kannatanu hakkas ennast kaitsma ja tõukas süüdistatavat vasaku käega endast eemale. See lükkamine ei olnud eriti tugev, aga kuidagi tabas A. Visnapi käes olnud nuga kannatanu parema käe pöialt. Seejärel tõukas X.X Aivar Visnapit käega tugevamini ja süüdistatav läks eemale. Seejärel võttis kannatanu Aivar Visnapilt noa käest ja vigastas selle käigus oma vasaku käe pöidla otsa. Pärast seda läks kannatanu kodust ära. Kannatanu parema käe pöidlal oli 2-3 cm lõikehaav ja vasaku pöidla otsas pisem haav. Süüdistatava Aivar Visnapi ütluste kohaselt oli ta sel päeval peale jaanipäeva päevotsa kodus. Õhtul käis koos pojaga Nuias ja nad lammutasid maha ühe ahju. Seejärel käis ta kodus perega saunas ja jõi mõned õlled. Pärast sauna oli ta koos elukaaslase. X Xga köögis ja nad ajasid juttu ning võtsid viina. Aivar Visnap istus laua taga, võttis aknalaua pealt lahtikäiva noa ja mängis sellega. Süüdistatava ütluste kohaselt on see tal selline tobe harjumus, et kui ta midagi loeb, siis 5 mängib selle noaga. X.X üritas talle midagi selgeks teha ja tahtis talt nuga ära võtta, aga juhtus nii õnnetult, et võttis teravast noast kinni. X.X l oli näpp katki ja verd jooksis. Seejärel X.X vihastas, tõusis laua tagant ja jooksis minema, vererada oli järgi. Süüdistatav võttis mopi ja tõmbas köögist ja koridorist need verejäljed ära. Lisaks on süüdistatav rääkinud: „Selline intsident meil toimus, ma olen ära rääkinud täpselt nii nagu see asi oli. Ja nuga oli mul käes. Aga no ütleme siis, et kas mina siis vigastasin või koos temaga, selline asi toimus.“ (vt KoTo, kd 1, tl 171). Süüdistatav Aivar Visnap avaldas, et X.X oli kohtueelses menetluses ütluste andmisel šokiseisundis, kui ta ütlusi andis ja need politseis antud ütlused ei ole õiged. Süüdistatava kaitsja on leidnud, et kannatanu on positsioonilt selline isik, kelle ütlustes võib teatavatel põhjustel kahelda ning kaitsja palub kohtul kaaluda, kas K.M ütlused on täies mahus usaldusväärsed. Kohus nõustub prokuröriga, et kannatanu ütluste lubatavuses ja usaldusväärsuse ei ole alust kahelda. Kannatanu X.X kasutas kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p-st 5 tulenevat õigust keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel, kuna süüdistatav Aivar Visnap on temaga püsivas kooselus olev isik. Eeltoodust tulenevalt taotles prokurör KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta K.M poolt 08.07.2018.a. kannatanuna antud ütlused. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja kohtuistungil avaldati kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga. KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt kohtumenetluse taotlusel võib kohus tunnistaja (ja samuti ka kannatanu) poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 kohaselt võib KrMS § 291 lg 1 punktides 1-3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Kohus leiab, et kannatanu X.X kohtueelsel uurimisel antud ütluste puhul on täidetud kõik KrMS § 291 lg 3 sätestatud alused, kuivõrd ütluste andmise asjaolud ning kannatanu isik ei anna alust kahelda ütluste usaldusväärsuses. Iseenesest asjaolu, et ütluste andja näol on tegemist kannatanuga, ei kahanda ütluste usaldusväärsust. Prokuratuur taotles ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasjas kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel – süüdistataval on olnud kohtuliku arutamise käigus olnud võimalus esitada kannatanu ütlustele vastuväiteid. Kohus ei nõustu süüdistatava vastuväitega, et kannatanu X.X oli ütluste andmise hetkel - 08.07.2018.a., s.o ligemale üheksa päeva pärast käsitletavat kehalise väärkohtlemise juhtumit šokiseisundis, kuna vastavaid asjaolusid kannatanu ütlustest ei nähtu. Kannatanu ei ole ütluste andmisel viidanud sellele, et ta ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline ütlusi andma või et esineks muid takistusi, mis annaksid alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Lisaks väärib märkimist, et kannatanule on enne ütluste andmist selgitatud, et temal kui kahtlustatavaga püsivas kooselus oleval isikul on õigus kannatanuna ütluste andmisest keelduda. Kannatanu on ütluste andmisel kinnitanud, et talle on selgitatud ja ta teab, et ta ei pea Aivar Visnapi vastu ütlusi andma, kuid ta on selle üle pikalt mõelnud ja ta soovib seda teha. Kohus märgib, et kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad asjaolus, et 29.06.2018.a. kella 22.00 paiku viibisid nad oma kodus xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx , ühiselt tarvitati alkoholi ning süüdistatav mängis alkoholi tarvitamise käigus kokkupandava taskunoaga. Kannatanul ja süüdistataval tekkis tüli ja tüli käigus võttis kannatanu süüdistatavalt noa ära saades seejuures oma sõrmedele vigastusi. Eeltoodust nähtub, et kohtumenetluse pooled ei vaidle asjaolu üle, et 29.06.2018.a. kell 22.00 toimunud sündmuse - kannatanu ja süüdistatava vahelise tüli käigus sai kannatanu X.X tervisekahjustused, millised on loetletud süüdistuses, s.h parema käe pöidla ja vasaku käe pöidla 6 vigastused – s.o sõrmede lahtine haav ilma küünevigastuseta. Eelmärgitu on tõendatud kannatanu X.X kui ka süüdistatava ütlustega. Kannatanu ütlused 29.06.2018.a. kell 22.00 saadud terviskahjustuste kohta haakuvad patsiendikaardil nr 1807705 kirjeldatud asjaoludega. Patsiendikaardilt nähtub, et kannatanu on pöördunud 30.06.2018 SA Viljandi Haiglasse. Anamneesi kohaselt patsient saanud noaga lõikehaava bil. I sõrme piirkonda. Tuvastati parema käe I sõrme padjandi piirkonnas sügav haav. Vasakul sõrmel vigastus pindmine. Samuti on X.Xl vigastuste olemasolu kinnitanud oma ütlustega tunnistajad Kaitho Pilt ja X.X ning kannatanu X.X . Lisaks on kohus prokuratuuri taotlusel vastu võtnud ja avaldanud foto nr 3, millel on kujutatud kannatanu parema käe pöidla vigastused foto nr 3 – vaade K. X.X käele (KoTo, 1 kd, tl 123). Lähisuhtevägivalla infoleht tõendab, et kannatanu on 30.06.2018.a. avaldanud politseiametnikule, millal vägivallategu toimus ja milles see seisnes. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas kannatanule kehavigastuste tekitamist või tekkimist saab käsitleda

§-s 121 sätestatud kuriteona. Süüdistatav ja kaitsja on asunud seisukohale, et kannatanu võis süüdistatavalt noa äravõtmisel tekitada vigastused oma sõrmedele ise ja süüdistataval ei ole nende vigastuste tekkimisel mittemingisugust rolli. Süüdistataval ei olnud plaani noaga X.Xle midagi halba teha. Kohus süüdistatava ja kaitsja väljendatud seisukohaga ei nõustu. Nagu eelnevalt märgitud hindab kohus kannatanu ütlusi lubatavateks. Kannatanu on ütlustest nähtub, et tema ja süüdistatava vahel tekkinud tüli käigus alustas süüdistatav rünnet kannatanu suhtes pannes kannatanule noa kõrile. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolus on tekkinud sõna-sõna vastu olukord, kuna süüdistatav on ütlustes omapoolset rünnet kannatanu suhtes eitanud. Siinjuures on oluline, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistajate Kaitho Pildi ja X.X ütlused ning kannatanu X.X ütlused, milliseid selles osas, mida neile on rääkinud K.M, tuleb käsitleda kaudsete tõenditena. Riigikohus on sedastanud (vt RKKK nr 3-1-1-73-15 p 11; nr 1-15-10967 p 7-8), et tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, saab käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. Juhul, kui selline alus pole kriminaalasjas tuvastatav, ei saa tugineda kannatanu kui vahetu tõendiallika ütlustes sisalduva teabe osas ka nii-öelda vahendlike tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütlused on sellisel juhul käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik ja ka tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus märgib, et käesoleval juhul vahendlike tõendiallikate Kaitho Pildi, X.X ja X.X ütlused on lubatavad, kuna esineb KrMS § 66 lg-s 21 p 1 nimetatud alus, kuna vahetut tõendiallikat – kannatanut X.X ei saanud kohtuistungil üle kuulata KrMS § 291 lg 1 p 2 nimetatud põhjusel, sest ta keeldus ütluste andmisest lähedase isiku vastu. Tunnistaja Kaitho Pildi ütlused riimuvad kannatanu X.X kohtueelses menetluses antud ütlustega selles, et 29.06.2018 süüdistatav ründas kannatanut noaga. Tunnistaja K. Pildi ütlustest ilmneb, et 30.06.2018.a. oli talle kannatanu X.X öelnud, et eelneval õhtul oli Aivar Visnap teda löönud ja kähmluse käigus noa võtnud. X.X üritas Aivar Visnapit endast eemale tõugata, mille käigus vigastas pöialt (KoTo, 1 kd , tl 157). Samuti kinnitavad kannatanu X.X ütluste usaldusväärsust kannatanu X.X ütlused, mille kohaselt kui ta külastas 30.

1. või 01.07.2018 Aivar Visnapit, siis nägi kannatanu X.X käel lõikehaavasid ja X.X selgitas nende saamist sellega, et tema elukaaslane Aivar Visnap tahtis teda noaga lüüa, siis oli X.X käe ette saanud kuidagi. Lisaks märkas X.X trepil veretäppe. X.X tundis kannatanu elu ja tervise pärast muret ja teatas asjast politseisse (KoTo, kd 1, tl 145, 149). Tunnistaja X.X on oma ütlustes avaldanud, et ta nägi enne
2. juulit 2018.a. kodutrepil veretäppe ning oma emal s.o X.X l sinist silma ja sõrmel noaga tehtud vigastust. Selgitusena vigastuste saamise kohta oli kannatanu öelnud, et isa (s.o Aivar Visnap) oli talle kallale läinud, kuna nad olid mõlemad alkoholi tarbinud ja neil olid lahkhelid mingi asja suhtes (KoTo, 1 kd, tl 165). 7 Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles osas, et tema ei ole 29.06.2018.a. kannatanut tahtlikult vigastanud, vaid kannatanu vigastas end ise, ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta vastuolu tõttu X.X , K. Pildi, X.X ja X.X ütlustega tõendikogumist välja. Lisaks tuleb märkida, et asjaolu, et süüdistatav on sündmuse kohta andnud lahknevaid selgitusi, kinnitavad ka tunnistaja Roland Visnapi ütlused, mille kohaselt, oli Aivar Visnap selgitanud tunnistajale, et X.X oli vigastused saanud, kuna „ise jooksis kapi otsa“. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt süüdistuses kirjeldatud vigastused sai ta süüdistatava poolt alustatud ründe tõrjumise käigus, seega ei ole alust toimunut käsitleda õnnetusjuhtumina. KrMS § 15 lg 1 p 3 kohaselt kohtulahend ei või m.h tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Käesolevalt on kohus lisaks kannatanu X.X ütlustele kehalise väärkohtlemise episoodis toimumisajaga 29.06.2018 kell 22.00 tõendina uurinud ja hinnanud patsiendikaartilt nr 1807705, lähisuhtevägivalla infolehelt ning kannatanust tehtud fotol nr 3 nähtuvaid asjaolusid ning asjas on isikulised tõendid tunnistajate K. Pildi ja X.X ning kannatanu X.X ütluste näol, millised riimuvad K.M kohtueelses menetluses antud ütlustega temal vigastuste tekke asjaoludes ning on käsitletavad usaldusväärsete tõenditena. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Antud juhul puudub kohtul kahtlus, et Aivar Visnap on talle süüdistuses etteheidetud teo toime pannud ja põhjustanud kannatanule X.X le oma tegevusega tegevisekahjustuse tekitamisele lisaks ka füüsilist valu. Patsiendikaardi nr 1807705 andmetest nähtuvalt on kannatanul tuvastatud parema käe I sõrme padjandi piirkonnas sügav noalõikehaav, milline kannatanu ütluste kohaselt oli 2-3 cm suurune. Seega antud juhul iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et sügava noalõikehaavaga kaasnes kannatanule valuaisting. Kannatanule X.X tervise kahjustamise ja valupõhjustava kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav Aivar Visnap toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. X.X ütluste pinnalt võib teha järelduse, et Aivar Visnap käitus süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas oma pereliikmete suhtes agressiivselt, kasutades kannatanu vastu ründevahendina nuga pidas süüdistatav võimalikuks, et kannatanule tekitatakse füüsilist valu ja tervisekahjustused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 121

lg 2 p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Viidatud säte ei eelda, et lähisuhtes olev isik oleks samal ajal ka toimepanijast majanduslikult vm mõttes sõltuv. Toimepanija poolt vaadates on lähi- ja sõltuvussuhte näol tegemist vastutust raskendava erilise isikutunnusega

§ 24

lg 3 mõttes.

§ 121

lg 2 p 2 mõttes lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta (vt Eelnõu 554 SE, Riigikogu XII koosseis, seletuskiri, lk 51). Kannatanu ja süüdistatava ütluste pinnalt tuleb kannatanut X.X lugeda süüdistatavaga lähisuhtes olevaks isikuks, kuna neid seob pikaajaline faktiline kooselu s.o peresuhe. 8 Küll aga kohus ei nõustu, et kannatanu oleks süüdistatavast sõltuvussuhtes. Kuigi K.M kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei tööta, ei ole eelmärgitud asjaolu siiski kohtu hinnangul aluseks, et lugeda kannatanut süüdistatavast sõltuvussuhtes olevaks isikuks. Sõltuvussuhtest saab rääkida, kui süüdlasel on faktiliselt kannatanu suhtes selline seisund, mis võimaldab tal kannatanu elu oluliselt mõjutada. Igal juhul peab sõltuvussuhte näol olema tegemist millegi enamaga kui pelgalt isikliku autoriteediga. Selle üle otsustamiseks tuleb vastata küsimusele, kas kannatanu positsioon oli faktiliselt süüdistatava poolt mõjutatav sel määral, et kannatanult võib tema olukorda silmas pidades eeldada, et ta kaalutletult süüdistatava tahtele alistub (vt RKKK nr 3-1-1-109-10 p 16.2, RKKK nr 1-17-1629 p 37). Antud episoodis kohus taolist olukorda kannatanu K. Mägi positsioonis ei tuvastanud ja kohus on seisukohal, et Aivar Visnap tuleb õigeks mõista

§ 121

lg 2 p 2 sätestatud II alternatiivi järgi s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud sõltuvussuhtes. 1.

1. Kehalise väärkohtlemise episood 29.06.2018 kell 22.
2. Aivar Visnapit süüdistatakse veel selles, et olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi ta 29.06.2018 kella 22.30 paiku xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx X.X ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasaku silma ümbruses. Süüdistatav Aivar Visnap eelmärgitud süüdistuse episoodis ennast süüdi ei tunnistanud. Aivar Visnapi kaitsja leidis, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Aivar Visnap pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Kohus leiab, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus X.X tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises süüdistuses märgitud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu X.X kannatanuna 08.07.2018.a. antud ütlustest (KoTo, kd 1, tl 116-118) nähtub, et pärast seda kui ta oli 29.06.2018 kella 22.00 paiku süüdistatavaga toimunud tüli käigus süüdistatava tegevuse tõttu saanud sõrmedele noahaavad, siis läks ta kodust ära. Ta oli ära ca pool tundi, seejärel pöördus koju tagasi. Kannatanu arvas, et Aivar Visnap on rahunenud. Koju jõudes istus A. Visnap köögi laua taga. Ühel hetkel lõi Aivar Visnap kannatanule ühe korra rusikaga näkku. Seejärel kannatanu lahkus kodust taas. Kui ta koju tagasi pöördus, siis A. Visnap juba magas. Järgmisel päeval, kui A. Visnap kannatanul sinist silma nägi, siis ütles, et ära tule rääkima, et mina tegin seda, nagu nii ise tegid. Kannatanu ei hakanud A. Visnapiga sel teemal vaidlema. Süüdistatav Aivar Visnap väitis kohtuistungil antud ütlustes, et tema ei ole X.X löönud. Aivar Visnapi ütlustel lahkus X.X 29.06.2018.a. kodust pärast seda, kui ta oli A. Visnapilt noa äravõtmise käigus endal sõrme vigastanud. Kui kannatanu umbes poole tunni möödudes koju tagasi tuli, siis oli tal näpp sidemes ning selgus, et ta oli käinud naabrinaise juures. Seejärel tuli A. Visnapil kannatanuga jutuks, et sõrme peaks ikkagi siduma ja selleks läks kannatanu teise naabrinaise juurde, kes on veterinaariat õppinud. Kui kannatanu sealt tagasi tuli, siis süüdistatav juba magas. Järgmisel hommikul ärgates märkas süüdistatav, et kannatanul oli näpp sidemes ja vasaku silma all pisikene märgatav verevalum või hematoom. Süüdistatava küsimuse peale, et kust sa selle said, teatas kannatanu, et süüdistatav oli eile löönud. Süüdistatav kinnitab, et tema ei ole kannatanut löönud ja seab kahtluse alla, et pisikese verevalumi näol ei saa olla tegemist 9 temapoolse löömise tagajärjega, vaid kannatanul tekivadki hematoomid väga kergesti. Juba pisikese puudutuse juures tekivad kannatanul hematoomid. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamaks ning kuidas riimuvad kannatanu ja süüdistatava seisukohad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluse pooled ei vaidle asjaolu üle, et 29.06.2018.a. pärast seda kui kannatanu oli saanud süüdistatavaga toimunud tülitsemise käigus noavigastusi, kohtusid kannatanu ja süüdistatav xxxxxxxx köögis umbes poole tunni möödudes uuesti, mis on tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega (KoTo, kd 1, tl 117, tl 171). Samuti puudub vaidlus selles, et järgneval päeval s.o 30.06.2018.a. ilmnes, et kannatanul on silma ümbruses hematoom. Eelmärgitut kinnitavad lisaks kannatanu ja süüdistatava ütlustele veel ka tunnistajate Kaitho Pildi, X.X ning X.X ütlused. Tunnistaja Kaitho Pildi ütluste kohaselt, kui ta 30.06.2018.a. Kooli talus peretüli asjaolusid kontrollis ja kohtus kannatanu X.X ga, siis oli näha, et kannatanul oli vasaku silma all hematoom (KoTo, kd 1, tl 157). Kohapeal vormistatud ja kannatanu poolt allkirjastatud lähisuhtevägivalla infolehelt nähtub, et kannatanu X.X on 30.06.2018.a. avaldanud politseiametnikule, millal vägivallategu toimus ja milles see seisnes. Viidatud tõendi p 5 esimese lausest nähtub, et 29.06.2018 õhtul ründas Aivar Visnap X.X lüües rusikaga vastu vasakut silma (KoTo, kd 1, tl 121-121 pöördel). Kannatanu X.X ütlustel nägi ta 30.06.2018 või 01.07.2018, et X.X l on üks silm sinine (KoTo, kd 1, tl 149). Ka tunnistaja X.X on ristküsitluses antud ütlustes kinnitanud, et nägi ühel hommikul s.o nädal enne
3. juulit, et emal – X.X l on silm sinine. Prokuratuuri taotlusel vastu võetud fotodel nr 1 (vaade K.M) ja nr 2 (vaade X.X i näost) on kujutatud kannatanu vasaku silma ümbruses hematoom. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas süüdistatav lõi süüdistuses märgitud ajal s.o 29.06.2018.a. kell 22.30 oma elukaaslasele X.X le rusikaga näkku. Tuleb nentida, et ka vaadeldavas süüteoepisoodis on kannatanu ja süüdistatava ütlustes tekkinud sõna-sõna vastu olukord, kuna süüdistatav on omapoolset rünnet kannatanu suhtes eitanud. Seega Riigikohtu lahendites RKKK nr 3-1-1-73-15 p 11; nr 1-15-10967 p 7-8 antud juhiseid järgides on võimalik tunnistajate Kaitho Pildi ja X.X ütlusi käsitleda lubatavate tõenditena selles osas, mida neile on rääkinud kannatanu vägivallasündmuse kohta, kuivõrd esineb KrMS § 66 lg-s 21 p 1 nimetatud alus - kannatanut X.X ei saanud kohtuistungil üle kuulata KrMS § 291 lg 1 p 2 nimetatud põhjusel, kuna ta keeldus ütluste andmisest lähedase isiku vastu. Kohtu hinnangul tunnistaja Kaitho Pildi ütlused kinnitavad kannatanu X.X ütluste usaldusväärsust selles, et 29.06.2018 süüdistatav ründas kannatanut lüües teda rusikaga. Tunnistaja K. Pildi ütlustest ilmneb, et 30.06.2018.a. oli talle kannatanu X.X öelnud, et eelneval õhtul oli tal elukaaslase Aivar Visnapiga toimunud tüli. X.X l oli näha vasaku silma all hematoom, mille kohta sai tunnistaja K. Pilt kannatanult teada, et teda oli löönud elukaaslane Aivar Visnap. Tunnistaja X.X on oma ütlustes avaldanud, et ta nägi enne
4. juulit 2018.a. oma emal s.o X.X l sinist silma ja sõrmel noaga tehtud vigastust. Selgitusena vigastuste saamise kohta oli X.X tunnistajale öelnud, et Aivar Visnap oli talle kallale läinud, kuna nad olid mõlemad alkoholi tarbinud ja neil olid siis lahkhelid mingi asja suhtes. Samal päeval seoses selle juhtumiga käisid nende juures politseinikud, kes tegid X.X näost ja sõrmest pildid (KoTo, kd , tl 165). Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles osas, et tema ei ole kannatanut löönud tuleb vastuolu tõttu kannatanu X.X ning tunnistajate K. Pildi ja X.X ütlustega tõendikogumist välja jätta. Süüdistatava ütlused, et kannatanul justkui iseenesest tekivad hematoomid ei ole eluliselt usutavad. Tema ütlused on ennastõigustavad ja antud soovist oma süüd välistada. Kannatanu ütluste kohaselt on ka varem aastate jooksul olnud selliseid juhtumeid, kus Aivar Visnap on teda 10 löönud. Need on olnud üksikud löömised, mitte päris peksmised. Kui A. Visnap on kannatanut löönud, siis väidab ta hiljem, et ta ei mäleta seda. Kui sellised löömised on aset leidnud, ei ole kannatanu politseisse kunagi pöördunud põhjusel, et kui ta kutsub Aivar Visnapile politsei, siis lähevad nende kodused suhted hullemaks (KoTo, kd 1, tl 117). Vaadeldaval juhul puudub kohtul kahtlus, et Aivar Visnap on talle süüdistuses etteheidetud teo toime pannud ja põhjustanud kannatanule X.X le lisaks tervisekahjustuse tekitamisele ka füüsilist valu. Kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et süüdistatava vägivald kannatanu suhtes oli niivõrd intensiivne, et tema teo tagajärjena tekkis kannatanu vasaku silma ümbruses hematoom. Antud juhul iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et rusikalöögist näkku kaasnes kannatanule valuaisting. Kannatanule K.M tervise kahjustamise ja valupõhjustava kehalise väärkohtlemise pani süüdistatav Aivar Visnap toime otsese tahtlusega.

§ 16

kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. X.X ütluste pinnalt võib teha järelduse, et Aivar Visnap käitus süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanu suhtes agressiivselt, lüües kannatanut rusikaga näkku, millega soovis kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuse, antud juhul hematoomi, tekitamist. Korduvus

§ 121

lg 2 p 3 mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega

§ 24lg 3 mõttes.

Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Seega antud juhul tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt, kuna antud kuriteole eelnes süüdistatava poolt 29.06.2018 kell 22.00 kehalise väärkohtlemise toimepanemine. Mõlemad süüteod on tuvastatud ja tõendamist leidnud ühes menetluses, seega tegemist on faktilise retsidiiviga. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2. Aivar Visnapile esitatud süüdistus tapmise katse toimepanemises, mis oli toime pandud üldohtlikul viisil

§ 114lg 1 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi.

Süüdistuse kohaselt Aivar Visnap valas tapmise eesmärgil 07.07.2018 kella 02:00 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx põlevvedeliku ehk bensiiniga üle X.X kuuluva xxxxxxx elamu trepi ja osa seinu, samas olles teadlik, et majas viibivad kannatanu X.X ja tema alaealised lapsed: 10-aastane X.X ja 13-aastaneX.X . Samal ajal viibis majas ka peretuttav X.X . Pärast põlevvedelikuga maja üle valamist süütas Aivar Visnap xxxxxxxxx elamu põlema, millega põhjustas reaalse ohu kannatanute elule, tervisele ja varale. Pärast maja süütamist summutas X.X leeke ning Aivar Visnap püüdis teda selle juures takistada. Tapmine jäi lõpule viimata Aivar Visnapist mitteolenevatel põhjustel, kuna X.X õnnestus osaliselt tuld kustuda ning kohale saabusid tuletõrjujaid, kes kustutasid lõplikult tulekahju. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Aivar Visnap, et ta on esitatud süüdistusest aru saanud, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. fFff Aivar Visnapi kaitsja leidis, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Aivar Visnap pani toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. 11 Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Aivar Visnapile esitatud süüdistus kannatanute X. X , X.X ja X.X suhtes tapmise katse toimepanemises, mis oli toime pandud süüdistuses märgitud ajal ja kohas üldohtlikul viisil, on tõendamist leidnud ja selles osas tuleb A. Visnap süüdi tunnistada. Tõendamist ei leidnud Aivar Visnapi süüdistus kannatanu X.X tapmise katses, mis oli toimepandud üldohtlikul viisil, ja selles osas tuleb A. Visnap õigeks mõista. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Subjektiivsest küljest eeldab tapmiskatse tahtlust, seega on tapmiskatse tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (RKKK nr 3-1-1-142-05 p 21). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist – vaadata milline oli isiku teoeelne ja –järgne käitumine ning süüteo toimepanemise koht. Kohtuistungil kuulati tehnilise vahendi abil CD plaadil olevaid telefonikõnesid Häirekeskusele seoses kuriteosündmusega 07.07.2018.a. (KoTo, kd 1, tl 60). 13.07.2018.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et on vaadeldud CD plaadil olevaid kõnesid häirekeskusesse 07.07.2018, 5 faili (KoTo, kd 1, tl 54-59). Failil 20180707_020955_051900297.mp3 on telefonikõne 07.07.2018 kell 02.09, kui kannatanu X.X helistab xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx asuvast xxxxxxxxx talust häirekeskusesse telefoninumbrilt xxxxxxx . Kõnest nähtub, et X.X palub abi, kuna naaber Aivar Visnap tuli murutraktoriga taluhoovi ja ähvardas tema maja põlema panna. Eelnevalt viskas A. Visnap midagi maja peale. Telefonikõnest selgub, et X.X ei suuda enam rääkida (nutab) ja annab telefonitoru edasi oma pojale (kannatanu.X ), kes selgitab häirekeskuse töötajale, et Aivar Visnap sõitis murutraktoriga minema. X.X selgitab, et majas viibivad tema ema – X.X ja lapsed X.X 12-aastane koos oma 10-aastase vennaga. Häirekeskuse töötaja ütleb, et teade on politseile edasi antud. Failil 20180707_022428_055505196.mp3 on kõne 07.07.2018 kell 02.24, kus X.X helistab häirekeskuse töötajale telefoninumbrilt XXXXXXXXXX ja selgitab, et naaber, kes eelnevalt käis ähvardamas on nüüd uuesti tagasi tulnud. Failil 20180707_022752_055505196.mp3 kõne 07.07.2018 kell 02.27, kus X.X helistab häirekeskuse töötajale telefoninumbrilt XXXXXXX . Kõnest selgub, et xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx pandi maja põlema ja helistaja palub välja saata tuletõrje. Helistaja on koos ema ja vennaga majas ning majast välja minna ei saa, kuna naabrimees olevat väljas ja ähvardab. Teine naabrimees tuli appi ja kustutab tulekustutiga. Helistaja ütleb, et nad lähevad majast siiski välja. Failil 20180707_022855_056690099.mp3 kõne 07.07.2018 kell 02.28, kus X.X helistab häirekeskuse töötajale telefoninumbrilt XXXXXXXX ja teatab, et tema maja pandi põlema. Häirekeskuse töötaja palub helistajal koos lastega majast välja minna ja teatab, et kohale tuleb politsei ja pääste. 12 Faililt 20180707_024009_056690099.mp3 nähtub, et X.X helistab häirekeskusesse 07.07.2018 telefoninumbrilt XXXXXXXXX ja teatab, et ta ootab abi ja politseid, ta oleks koos lastega juba sisse põlenud, kui poleks külamees appi tulnud. X.X kõnest nähtub, et maja süütas naabrimees. Ülalmärgitud failidelt nähtuvad asjaolud riimuvad tunnistajana ülekuulatud PPA Viljandi politseijaoskonna patrullitalituse välijuhi Jüri Eegi ütlustega (KoTo, kd 1, tl 159-163). Tunnistaja sai juulikuus väljakutse häirekeskusest selle kohta, et xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx asuva talu õuele tuli joobes naabrimees, kes ähvardas seal maja põlema panna. Kui politseitöötajad hakkasid suunduma Tuhalaane poole, tuli uus teade, et naaber tuli tagasi ja pani maja põlema. Väljakutses oli viidatud Visnapile kui süütajale. Sündmuskohale jõudes märkas tunnistaja, et maja hoovi peal oli 5 isikut: Aivar Visnap, X.X , tema kaks last ja X.X . Hoov oli suitsu täis, maja eest nähtavaid leeke ei olnud, aga maja tagakülg põles. Leeke oli näha räästakasti vahelt, põles välisvooderdise vahel. Veel nägi tunnistaja, et vastu treppi seisis murutraktor ning vasakul pool vastu maja nurka asetses plastist kanister tagurpidi ja sellel korki peal ei olnud. Tunnistaja Jüri Eegi ütlustest nähtuvad asjaolud sündmuskoha olustiku osas riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 1, tl 47-53), millega on tõendatud, et tegemist on xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx elumajaga. Elumaja on ühekordne viilkatusega ehitis (fotod nr 1-4; KoTo, kd 1, tl 48-49). Maja ees trepi juures on murutraktor „Partner“ (fotod nr 5-6; KoTo, kd 1, tl 50). Maja esiku vasakpoolsel küljel lillepeenras tagurpidi asendis on heledast plastist kanister, millel kork puudub, kanistri asetsemiskohas on pinnas märgunud (fotod nr 7-8; KoTo, kd 1, tl 51), maja parempoolne otsasein laiguti märgunud (foto nr 8, KoTo, kd 1, tl 52). Maja tagaküljel keskosas on puidust uks, mis on väljapoole avatud, ukse alaosas näha põlengujäljed. Uksest vasakule jääval seinaosal puitvooderdis ja soojustusmaterjal osaliselt eraldatud, seinal näha põlengujäljed (fotod nr 9; KoTo, kd 1, tl 52). Uksest paremale jääval seinaosal puitvooderdis ja soojustusmaterjal osaliselt eraldatud, seinal näha põlengujäljed (fotod nr 10; KoTo, kd 1, tl 53). Tunnistaja nägi, et X.X kustutas maja ning tuletõrje tuli samuti kohale. Kannatanu X.X on andnud ristküstluses ütlused, milles nähtub, et 07.07.2018 kella 02.00 paiku viibis tema oma maakodus xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx koos kahe lapsega – 13aastase X.X i- ja 10-aastase jax.x . X.X on rääkinud kohtuistungil, et enne magamajäämist kuulis ta kahte lasku. Ta ei oska öelda, kas Aivar Visnapil on relv või mitte. Tema magas, kui kuulis auto signalisatsiooni häält. Aken oli lahti. Ta läks alumisele korrusele vaatama, miks auto huilgab. Ta tegi akna lahti ja nägi, et Aivar Visnap, kes on tema naaber, oli tuulekoja ees. Tal oli käes pudel ja viskas vedelikku trepi ja ukse peale ja ähvardas, et see tuleb põlema panna. X.x käskis pojal helistada x.x ja öelda, et Aivar Visnap ähvardab maja põlema panna. Samas helistas x.x ka häirekeskusele. X.X jõudis nende juurde umbes 5-10 minuti pärast, nad kustutasid majas tuled ja läksid ülemisele korrusele. Seejärel märkasx.x , kui maja põles, tagumisest uksest tuli leek, põlema läks tagumise ukse juures olev vaip ja kardin. Ta helistas veelkord päästekeskusele. Kannatanu ütlustest nähtuvalt, kui Aivar Visnap teisel korral maja juurde tuli, siis kallas ta majale bensiini. X.X on kirjeldanud, et õue minnes nägi Aivar Visnapit, kes ähvardas teda, et nõia tunneb ta ära ja et see on sinu lõpp. X.X nägi, et Aivar Visnap oli murutraktoriga treppi sõitnud. X.X kustutas maja ja X.X aitas ka. X.X i ütluste kohaselt oli maja esimene uks vähem kahjustatud, tagumine uks oli rohkem kannatada saanud. Bensiini oli valatud igale poole, kuid maja küljed ei olnud süüdatud. X.X kinnitab, et tundis suurt hirmu ja paanikat ning praeguseni ei soovi noorem poeg seal talus viibida. Talu on käesolevaks ajaks korda tehtud, talu oli kindlustatud. Kannatanu X.X i ütlustega haakuvad alaealise kannatanu X.X i ütlused (KoTo, kd 1, tl 136-140), millest nähtub, et 07.07.2018 kesköö paiku läksid nad koos ema (X.X i-) ja venna (X.X iga) magama. Nad ärkasid kella 02:00 paiku üles, sest auto signalisatsioon huilgas ja ema ei olnud enam 13 toas. X.X läks aknale ja kuulis, kuidas Aivar Visnap sõimas ema nõiaks. Siis tuli ema ja ütles, et Aivar Visnap ähvardab maja põlema panna. X.X helistas X.X ja rääkis, mis toimub. X.X lubas kohale tulla. Ta jõudis 5-10 minuti pärast. Aivar Visnap oli ära läinud. X.X jõudis kohale ja siis nad kuulsid murutraktori häält. Ta ei näinud, kes sellega sõitis. X.X i ütluste kohaselt läksid nad ema ja vennaga teisele korrusele ja kustutasid tuled. Nad kartsid. Seejärel X.X ütles, et esimene trepp põleb. Tagumise ukse juures läks matt põlema. X.X juhatas X.X tulekustuti juurde. X.X üritas ka tuld kustutada, ta võttis morsikannuga vett ja kallas seda tulele. Aivar Visnap oli maja ees ja sõimas.X , et sa oled loll. Tema jutt oli ebaadekvaatne ja tal oli kehv tasakaal. Politsei jõudis ka kohale ja pani Aivar Visnapi politseibussi. X.X kinnitab, et nägi kanistrit maja ees peenras. Nende kuur oli kindlalt kinni ning nende majapidamises olevad kanistrid on teistsugused. Aivar Visnap sõitis traktoriga treppi. X.X i ütluste kohaselt põles tagumise ukse juures matt, tuli tõenäoliselt tuli ukse alt läbi. Ta nägi, et maja küljed olid bensiiniga koos. Veel on rääkinud kannatanu.X , et Aivar Visnap ei aidanud tuld kustutada, ta pigem takistas - segas ja koperdas. Peenras olnud kanister ei kuulunud nende perele ning politsei võttis selle kanistri kaasa. Kannatanu kuulis, kuidas Aivar Visnap ütles tema emale, et sa oled nõid ja sind tuleb maha põletada. Kui tuletõrje tuli, siis tuli leek voodrilaudade vahelt. Kannatanu X.X on kohtuistungil rääkinud (KoTo, kd 1, tl 141-149), et 07.07.2018 helistas talle paanikas X.X ja palus abi, sest Aivar Visnap ähvardas maja põlema panna. X.X jõudis kohale umbes 10 minuti pärast. Kohale jõudes ei näinud ta midagi, aga kuulis eemalduva murutraktori häält ja läks tuppa. Ta rääkis X.X i ja ta perega, kellelt kuulis, et Aivar Visnap oli võtnud pudeli ja valanud vedelikku majale. Seejärel kuulsid nad uuesti murutraktorit majale lähenemas ja X.X püüdis majaviibinud isikuid rahustada. X.X nägi, et maja juurde oli murutraktoriga tulnud Aivar Visnap, kes kallas kanistrist bensiini maha ja pani selle põlema. X.X ütluste kohaselt oli Aivar Visnap kallanud bensiini ka majale ümberringi s.o kõikidele seintele ning ühel hetkel plahvatas maja tagant ukse alt tuli sisse ning kardinad ja vaip läksid põlema. X.X juhatas tulekustuti juurde ja A. Jaago hakkas maja kustutama. Aivar Visnap ukerdas maja ümber. X.X palus tal eemale hoida. Oli aru saada, et Aivar Visnap oli alkoholi tarvitanud. 20 minuti pärast tuli kohale politsei ja tuletõrje saabus hiljem. Seina vahel oli tuli. Aivar Visnap tahtis murutraktoriga sõitma minna ja sõitis treppi, seejärel kakerdas A. Visnap ümber maja ja sõimas. Aivar Visnap ütles, et nõid tuleb ära põletada. X.X kinnitusel ei oleks ta üksi suutnud tuld ära kustutada. Enne seda juhtunut rääkisid nad Aivar Visnapiga telefoni teel. Kohtuistungil avaldati tehnilise vahendi abil X.X ja Aivar Visnapi vahel vahetult enne süütamist toimunud telefonikõned, samuti avaldati asitõendi vaatlusprotokoll 28.08.2018 DVD plaadil olevate helifailide (record 1231148458, 1101687889) vaatluse kohta, milles on X.X ja Aivar Visnapi vaheline telefonivestlus (KoTo, kd 1, tl 45-46, tl 124, 144). Esimesest kõnest on kuulda, kuidas Aivar Visnap ütleb: „Ütle X e …", „Tema tund on tulnud!". Teisest kõnest on kuulda: „Võid X kohe öelda ja X võib arvestada, et siin ei ole tema karjääril enam mingit edu". Tunnistaja Jüri Eegi ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal ilmnesid Aivar Visnapil joobetunnused - tal olid tasakaaluhäired, jutt oli segane, mistõttu ta paigutati politseibussi (KoTo, kd 1, tl 159-163). Edasi on tunnistaja J. Eek kirjeldanud, et mingil hetkel läks ta vaatama, mis Aivar Visnap teeb. Kui ta politseibussil kongiuksed lahti tegi, siis tuli sealt tossu. Aivar Visnap istus paremal pool, kus on plastikust iste ja vasakul pool on porilaua äär ja selle peal on vineerist klappiste. Ja porilaua serva peal oli plastmassist musta värvi kork ja see põles umbes 5-10 cm leegiga. Selle peale tõmbas Jüri Eek Aivar Visnapi bussist välja pikali. Nad panid kolleegiga A. Visnapi käed raudu ja vaatasid ta taskud üle. Rinnataskust tuli välja tulemasin. Kui olukord oli rahunenud, siis kontrollisid politseinikud ka A. Visnapi joovet. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A. Visnapil tuvastati sündmuskohal alkoholijoove - 1,0 mg/1 kohta (KoTo, kd 1, tl 77 – 77 pöördel). 14 09.07.2018.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, kd 1, tl 71-76) on vaadeldud politseisõidukit, kuhu paigutati Aivar Visnap sündmuskohal. Fotodelt nr 6-10 on näha põlenud klapptool. Süüdistatav Aivar Visnap on kohtuistungil antud ütlustes (KoTo, kd 1, tl 170-183) eitanud süüdistuses kirjeldatud süüteo toimepanemist. Ta on kirjeldanud

1. juulil 2018.a. sündmusele eelnevaid tegevusi. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta oli 06.07.2018 koos pojaga tööl ja nad lõpetasid sama ahju ehitust, millise olid nädal tagasi maha lõhkunud. Sellelt objektilt tulid ära kell 7, siis käisid poes. Aivar Visnap ostis süüa ja pudeli viina. Poeg suhtles arvutis oma sõpradega ja pidi õhtul ära minema. Elukaaslane tegi omale kokteili ja lõpuks teatas, et tema läheb sõbranna juurde. Aivar Visnap jäi koju, poeg läks ära kuskil kella 9 paiku õhtul. Siis otsustas Aivar Visnap muru niitma minna. Kõigepealt niitis endal väiksema muruplatsi ära ja siis mõtles, et läheb niidab X.X i maja juurde viiva tee ka ära. Muruniitmise käigus nägi ta X.X it, kes oli oma koduõuel. Süüdistatav jättis traktori seisma ja läks X.X i juurde. Aivar Visnap küsis otse, et mis tal tema vastu võiks olla, et miks ta X.X le pinda käib ja miks X.X temale politsei kutsus. X.X mingisugust seletust ei andnud, vaid hakkas kätega kohe vehkima ja sõimama ja neil tekkis omavaheline konflikt. Muruniitmise lõpetas Aivar Visnap kella 23.00 paiku. Traktori jättis välja koduõuele ja läks tuppa suitsu järele ning samal ajal võttis ka viina edasi. Ta istus toas, kui umbes kella 23.30-24.00 paiku tuli kõne X.X lt ja kõne sisuks oli, et Aivar Visnap on X.X ile halvasti öelnud, tegemist on samade kõnede, mis kohtuistungil ära kuulati. Seejärel jäi süüdistatav laua taha veerandtunniks tukkuma. Ta ärkas selle peale, et kuulis pauke. Paugud tulid kuuri ja garaaži poolt. Garaažiuksed olid lahti ja ta nägi vilksamisi kahte varju. Ta läks tuppa tagasi. Toas oli kusagil pool tundi, rääkis isaga ja seejärel otsustas murutraktorit puhastama minna. Tema hoovist on X.X i maja näha, ta kuulis 02.00 paiku öösel X.X i maja poolt naisterahva ja laste kisa ja nägi tulekuma. Ta pani murutraktori käima ja sõitis maja juurde. Maja tagumine külg oli leekides. X.X oli seal ja kustutas neid leeke. A. Visnap tahtis aidata. Ta nägi ka kanistrit, kuid ei pööranud tähelepanu sellele. X.X sõimas teda. Aivar Visnap tahtis kanistri ära viia ja märkas, et sellel ei olnud korki. Politseibussi põletamise kohta ütles Aivar Visnap, et tulemasin oli tal taskus ja ta hakkas bussi istet kõrvetama selle pärast, et seal olid andurid laes ja ta mõtles, et siis, kui andurid tööle hakkavad, hakkab ka bussisignalisatsioon tööle ja et siis tulevad politseinikud ning vähemalt suhtlevad temaga. Aivar Visnap tundis, et ta paigutati ebaõiglaselt politseibussi kongi. Aivar Visnap tunnistas, et sündmuskohal olnud plastist kanister kuulub temale, kuid tema seda sündmuskohale ei viinud. Aivar Visnap tunnistab, et tema käis X.X i maja juures kaks korda. Esimene kord käis niitmas ja teine kord siis, kui ta läks omast arust inimestele appi. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistatav Aivar Visnap käis oma murutraktoriga X.X i maja juures mõni aeg enne selle süttimist mitmel korral. Aivar Visnapi ütlustest nähtuvalt käis ta kannatanu X.X i maja juures esimest korda 06.07.2018 õhtul kella 23.00 paiku, kuna niitis muru ja kohtus kannatanuga tema maja juures. Kannatanu X.X i ülustest eelmärgitud ajal süüdistatavaga kohtumist ei nähtu, küll aga pidas kannatanu võimalikuks, et süüdistatav tol ööl Tuhalaane pargis muru niitis (KoTo, kd 1, tl 131). Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, mida Aivar Visnap järgnevatel kordadel s.o 07.07.2018.a. kella 02.00 paiku kannatanu X.X i maja juures tegi. Kannatanu X.X on rääkinud, et tema ärkas 07.07.2018 öösel kella kahe paiku selle peale, et auto signalisatsioon huilgas ja ta läks vaatama, mis toimub. Ta nägi Aivar Visnapit, kes viskas pudelist mingit vedelikku maja trepile ja uksele ning ähvardas, et see on nõiamaja ja see tuleb põlema panna. (KoTo, kd 1, tl 128). Aivar 15 Visnap on oma ütlustes kannatanu X.X i ütlustes kirjeldatud olukorda eitanud. Samas on Aivar Visnap oma ütlustes kinnitanud, et võis X.X it nõiaks kutsuda küll (KoTo, kd 1, tl 176). Kohus leiab, et kannatanu X.X i ütlused on usaldusväärsed, ta on süüdistatava käitumist sündmuskohal kirjeldanud piisava detailsusega ning lisaks riimuvad tema ütlused kannatanute X.X i ja X.X ütlustega. X.X on niisamuti nagu X.X kinnitanud, et ärkas 07.07.2018 öösel kella kahe paiku auto signalisatsiooni peale üles ja kuulis, kuidas Aivar Visnap oli nende kodumaja juurde tulnud ning sõimas tema ema X.X it nõiaks. Seejärel ütles X.X X.X ile, et Aivar Visnap ähvardab nende maja põlema panna ning palus tal helistada. XX. Kannatanu X.X ütlustest nähtuvalt 07.07.2018 helistas talle paanikas X.X kahel korral ja palus abi, sest Aivar Visnap ähvardas maja põlema panna. Kui ta sündmuskohale jõudis, siis kuulis eemalduvat murutraktorit ning kuulis kannatanutelt X.X ja X.X ilt, et A. Visnap oli mingit vedelikku kallanud ukse juurde (KoTo, kd 1, tl 142). Kannatanu X.X ütlused selles, mida ta kuulis nii telefonitsi H. Maakerilt kui ka hiljem sündmuskohal olles X.X ja X.X ilt loeb kohus lubatavaks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuna X.X ütluste sisuks on kannatanutelt X.X ja X.X ilt kuuldu selle kohta, et A. Visnap ähvardas X.X i maja põlema panna ja kallas sealjuures mingit vedelikku maja uksele, ning kannatanud olid rääkimise ajal veel tajutu mõju all, seega puudub alus arvata, et nad moonutasid tõde. Järgnevates ütlustes on kannatanu X.X m.h kirjeldanud, kuidas tema maja süttis ning põlevast majast koos lastega ja peretuttava X.X väljudes märkas ta hoovi peal Aivar Visnapit, kes talle ütles, et sa oled ju nõid ning nõid tuleb koos lastega ära põletada. Lisaks on kannatanu kirjeldanud, et nägi maja juures Aivar Visnapi murutraktorit, mis oli treppi sõitnud ning on sündmuskohal tundnud bensiini haisu. Aivar Visnap eitab oma ütlustes X.X i maja põlemapanemist. A. Visnapi ütluste kohaselt oli väljas juba pime ja kella 02.00 paiku kuulis ta naisterahva ja laste kisa X.X i maja poolt ja nägi tulekuma ja otsustas minna appi. Kohale sõitis murutraktoriga. Tema ei ole X.X i maja põlema pannud ega ole seda püüdnud teha. Tema teada oli see lavastus ja lavastus võis olla kasulik sellele, kes maja kindlustas. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohtu hinnangul on Aivar Visnapi ütlused ennastõigustavad ja pigem antud selleks, et pääseda võimalikust vastutusest. Kohus leiab, et Aivar Visnapi ütlusi on võimalik arvestada üksnes osas, milles nad riimuvad teiste asjas olevate tõenditega. Kannatanu X.X ütluste kohaselt 07.07.2018.a. olles tulnud X.X i elupaika X.X i telefonikõne peale appi ja viibides X.X ile kuuluvas majas, kuulis ta kuidas Aivar Visnap tuli murutraktoriga maja juurde ning nägi maja ees olevat murutraktorit, Aivar Visnapit ja tema kõrval kanistrit. Seejärel nägi, kuidas süüdistatav kallas bensiini ja pani selle põlema. Ühel hetkel märkas X.X , kuidas tuli tungis maja tagant ukse alt sisse ja kardinad ja vaip läksid põlema. Kannatanu X.X ütlused selles, kuidas A. Visnap murutraktoriga xxxxxxxxxx xxxxxxx juurde tuli ja kuidas elamu põlema süttis riimuvad nii X.X i kui ka X.X i ütlustega. Ka kannatanu X.X ütlustest nähtub, kuidas ta esmalt kuulis läheneva murutraktori häält, seejärel kuulis X.X lt, et majaesine trepp põleb. Mõned hetked hiljem lahvatas tagumise ukse juures olev matt põlema. Kui sisemised leegid 16 said kustutatud, siis majast väljudes märkas kannatanu, et tagumise seina voodrilaudade vahelt hõõgumist, maja oli eestpoolt, tagant ja külgedelt bensiiniga koos. Maja ees nägi kannatanu X.X ebakaines olekus Aivar Visnapit, kes oli sõitnud murutraktoriga trepi peale. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selles, et tema ei ole X.X i maja põlema pannud ega ole seda püüdnud teha, vaid tegelikult läks kannatanutele appi, tuleb jätta tõendikogumist välja seoses vastuolude tõttu muude asjas kogutud tõenditega, s.h isikuliste tõenditega – kannatanute X.X i, X.X ja X.X eelkirjeldatud ütlustega ning kirjalike tõenditega – m.h ekspertiisiaktiga nr 18EAP0026 ning 09.07.2018.a., 13.08.2018.a. ja 28.08.2018.a. koostatud asitõendite vaatlusprotokollidega. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus, et X.X i maja juurest on 07.07.2018.a. tulekahju kustutamise käigus leitud kanister. Eelmärgitud asjaolu kinnitavad oma ütlustes nii süüdistatav kui ka kannatanud X.X ja X.X ja tunnistaja Jüri Eek. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Jüri Eegi ütluste kohaselt võeti kanister hiljem vaatluseks kaasa ja kohapeal fotografeeriti. 09.07.2018.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on sündmuskohalt leitud korgita kanister (fotod nr 4-8, KoTo, kd 1, tl 63-65) ja selle põhjas oli kollakas vedelik kütusele iseloomuliku lõhnaga, vedelik valati mõõtekolbi (foto nr 10-11) ja osaliselt 5-liitrilisse kanistrisse (foto nr 12). Samuti vaadeldi patrullitalituse välijuhi Jüri Eegi poolt üle antud musta värvi kanistri korki (foto nr 1-3, KoTo, kd 1, tl 61-62). Vaatlusel selgus, et kork sobitub vaadeldud kanistrile. Tunnistaja X.X ütlustest nähtuvalt käis ta 07.07.2017.a. X.X i maja juures siis, kui tulekahju oli juba kustutatud. Hiljem kodus avastas, et üks musta korgiga bensiinikanister, milles oli bensiin, on puudu (KoTo, kd 1, tl 166). Süüdistatav A. Visnap on kohtuistungil kinnitanud, et sündmuskohalt leitud kanister ca 20 liitri bensiiniga pärines tema majapidamisest ja kuulus temale (KoTo, kd 1, tl 180, 183). Ekspertiisiaktiga nr 18E-AP0026 (põlevvedeliku ekspertiis) on tõendatud, et sündmuskohalt leitud kanistris olev vedelik on autobensiinide hulka liigitatav põlevvedelik (KoTo, kd 1, tl 68-69). Kohus, tuginedes Aivar Visnapi ja tunnistajate Jüri Eegi ning X.X ütlustele ja eelkirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollile ja eksperdiarvamusele, tuvastas, et sündmuskohalt leitud kanistris oli bensiin ning kanister koos bensiiniga ja musta värvi kanistrikork kuuluvad Aivar Visnapile. Süüdistatav on ristküsitluses antud ütlustes väitnud, et ta ei tea, kuidas eelkirjeldatud kanister koos bensiiniga sündmuskohale sai ja tema ei ole seda sinna viinud (KoTo, kd 1, tl 180). X.X i maja süütamise põhjuste kohta väitis A. Visnap, et see oli lavastus kindlustusraha saamiseks, sest X.X i maja ei olnud kõige paremas korras. Kohus leiab, et süüdistatava eeltoodud ütlused on paljasõnalised ja ei haaku kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlustega usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Aivar Visnap tuli 07.07.2018.a. kella 02.00 paiku murutraktoriga X.X i maja juurde, kallas majale bensiini ning süütas selle. Oluline antud asjas on veel ka see, et süüdistatava juurest leiti bensiinikanistri kork, mis tunnistaja Jüri Eegi ütlustel sobitus sündmuskohalt leitud kanistrile (KoTo kd 1, tl 161). Eelmärgitu tõendab bensiinikanistri avamist süüdistatava poolt. Samuti leidis tunnistaja J. Eegi ning süüdistatava ütlustega tõendamist asjaolu, et süüdistatava juurest leiti töökorras välgumihkel, mille abil oli süüdistataval võimalik kannatanu X.X i maja seintele ja trepile valatud bensiin süüdata. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et Aivar Visnapi väide selle kohta, et keegi kindlustusraha saamiseks paneb maja põlema, selleks et süüdi lavastada Aivar Visnap, kuigi samal ajal viibivad majas lapsed, ei ole eluliselt usutav. X.X on kinnitanud, et mingisugust vihavaenu temal Aivar Visnapi suhtes ei ole. Häirekeskusele tehtud kannatanute kõnedest on selgelt kuulda, kui paanikas on kannatanud maja põlema paneku tõttu. Samuti on kõnest kuulda, et X.X räägib 17 Häirekeskuse töötajale, et on tulekahju ja nad ei saa majast välja minna, sest naabrimees on väljas ja ähvardab. Kõik eeltoodu lükkab ümber süüdistatava väited tema süüdilavastamise kohta. Süüdistatava ja kaitsja väited selle kohta, et süüdistataval ei olnud 07.07.2018.a. kella 02.00 paiku murutraktoriga võimalik bensiinikanistrit transportida X.X i maja juurde ei põhine kohtuistungil uuritud tõenditel. Kannatanu X.X i ja süüdistatava ütlustel on vahemaa süüdistatava talu ja X.X i talu vahel ca 200-300 meetrit (KoTo, kd 1, tl 130, 175). Süüdistatava ütlustel on linnulennult vahemaa X.X i majani 100 meetrit, kuid seal on kõrge rohi. Ringiga sõites 200-250 meetrit oli tee puhas. Tunnistaja X.X on oma ütlustes kinnitanud, et sündmuskoha vaatlusprotokollis fotol nr 5 (KoTo, kd 1, tl 50) olev murutraktor Partner kuulub nende perele ning on võimalik bensiini kanistrit paigutada esikapotile ning sealjuures on võimalik ka murutraktorit juhtida, kuigi see on raske. Samas on võimalik bensiinikanistrit paigutada ka murutraktori vasakpoolsele porilauale, mis on laiem. Ka kannatanu X.X on oma ütlustes kinnitanud, et 30-liitrist kanistrit on võimalik paigutada murutraktori porilaua peale (KoTo, kd 1, tl 147). Eeltoodud tõendite pinnalt järeldab kohus, et süüdistataval oli võimalik 07.07.2018 öösel oma kodust 30-liitrine bensiinikanister koos bensiiniga transportida kannatanu X.X elamu juurde murutraktorit kasutades ning selleks tuli tal läbida ca 200-250 meetrit ning bensiinikanistrit oli võimalik paigutada murutraktori esikapotile või vasakpoolsele porilauale. Süüdistatav väitis viimases sõnas, et ta ei oleks suutnud bensiinikanistrit tõsta oma tervisliku seisundi tõttu, kuna murdis maikuus 4 roiet. Kohus leiab, et süüdistatava eeltoodud väide ebapiisava füüsilise võimekuse kohta ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna on vastuolus tema ütlustest nähtuvaga. Süüdistatava poolt väidetud terviseprobleemid ei ole tal kuriteosündmusele eelneval ajal takistanud töötamast, sealjuures on ta enda ütluste kohaselt nädal enne X.X i maja põlema panekut lõhkunud maha ühe ahju ning seejärel on ta uue ahju ehitanud ning lisaks on süüdistatav veel ka murutraktorit tankinud ja muru niitnud. Järgnevalt kohus analüüsib, millist süütegu planeeris süüdistatav toime panna, see tähendab, et milline oli süüdistatava teoplaan. Õigusalases kirjanduses on leitud, et ettekujutus teost tähendab teoplaani ning otsust asuda seda realiseerima; ettekujutuse sisu on eriosa süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Isikul on sellest teost (tapmine, vargus vms) tekkinud mingi ettekujutus ning ta on otsustanud hakata selle ettekujutuse järgi tegu toime panema (vt. Sootak – Karistusõigus. Üldosa. Tln
2. lk 476) Riigikohtu Kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Antud juhul süüdistatava Aivar Visnapi teoeelset käitumist iseloomustavad järgmised faktilised asjaolud. Kõigepealt, mõni aeg enne kannatanu X.X i maja süütamist teeb süüdistatav telefonikõne kannatanu X.X le (KoTo, kd 1, tl 45), milles süüdistatav avaldab, et X.X i tund on tulnud. Seejärel kannatanute X.X i ja X.X ütlustest nähtuvalt käis süüdistatav 07.07.2018 öösel kella 02.00 paiku kannatanute elamu juures ja ähvardas, et nõiamaja tuleb ära põletada. Seejärel läks süüdistatav oma elukohta, võttis kaasa bensiini ja tuli tagasi X.X i maja juurde, viskas bensiini majale ja süütas selle põlema, teades, et samal ajal viibivad majas X.X ja tema lapsed. 18 Süüdistatava teojärgse käitumise kohta on tõendiks kannatanute X.X i, X.X ja X.X ütlustest nähtuvad asjaolud. Kannatanu X.X ile on süüdistatav vahetult pärast maja süütamist oma tegu selgitanud järgnevalt: „Sa oled nõid ja nõid tuleb koos lastega ära põletada. See on sinu lõpp“ (KoTo, kd 1, tl 129). X.X on kinnitanud, et ta kuulis 07.07.2018.a. öösel, kuidas Aivar Visnap ütles tema emale, X.X ile, et see on tema lõpp ja et sa oled nõid, tuleb maha põletada (KoTo, kd 1, tl 140). Ka X.X le on Aivar Visnap oma tegu selgitanud lausega, et nõid tuleb ära põletada (KoTo, kd 1, tl 148). Eelmärgitud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et süüdistatav on oma ettekujutuse järgi teost soovinud kannatanute s.h X.X i ja tema laste surma põhjustamist nende elamu süütamise teel sellega, et kannatanud jääksid põlevasse majja ning on asunud seda teoplaani ka realiseerima, mida kinnitab süüdistatava poolt kannatanule X.X ile kuuluva xxxxxxxxx xxxxx bensiiniga ülevalamine ja elamu süütamine. Seega tapmistahtluse olemasolule viitab nii teoeelne kui ka teojärgne käitumine ning iseäranis selgelt süüdistatava teojärgne käitumine s.h kannatanule X.X ile selgitamine, et ta tuleb koos lastega ära põletada. Lisaks on oluline märkida, et süüdistatava käitumine pärast maja süütamist näitas, et ta ei püüdnudki tagajärge s.o kannatanute surma ära hoida. Süüdistatava ütlused selles, et ta läks kannatanutele appi maja kustutama ei ole tõendina arvestatavad, kuna ei haaku muude asjas uuritud tõenditega. Süüdistatava käitumisest sündmuskohal ei nähtu mitte midagi taolist, mille pinnalt oleks võimalik väita ja millega oleks tõendatud, et süüdistataval puudus tahtlus kannatanute surma põhjustamiseks. X.X i maja põlevvedelikuga ülekallamisega ja süütamisega tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et saabuks majas viibivate isikute – antud juhul kannatanute surm. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et Aivar Visnap ei oleks ette kujutanud seost oma teo ja soovitud tagajärje vahel. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas väljendatud seisukoha järgi peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ettekujutama põhjuslikku seost (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.3.) Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks Aivar Visnap võinud arvata, et tagajärg s.o kannatanute surm põlevas majas ei pruugi saabuda. Siinjuures tuleb rõhutada, et kannatanute surm jäi saabumata põhjusel, et nad olid maja süütamise hetkel ärkvel ning tänu kannatanu X.X tegevusele, kellel õnnestus tulekahju osaliselt kustutada. Kohale saabunud tuletõrjujad kustutasid tulekahju lõplikult. Tapmise katse subjektiivsete tunnuste realiseerimise seisukohalt väärib märkimist teo objektiivne avaldumine selles, et Aivar Visnap valades bensiiniga üle xxxxxx xxxxxx trepi, tagumise ukse ja osa seinu, oli teadlik, et majas viibivad kannatanud – X.X koos lastega, seega on tõenäoline, et Aivar Visnap teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et elamu süütamisega põhjustab ta elamus viibivate inimeste surma. Lisaks eeltoodule on oluline märkida, et süüdistatav on valinud teo toimepanemise ajaks öise aja, kui inimesed magavad. A. Visnap pidi aru saama, et kannatanute surma saabumine teo tagajärjena võib olla tõenäolisem sel juhul, kui elamu süüdatakse öisel ajal, kui inimesed selles elamus magavad. Tahtlust kannatanute tapmist toime panna kinnitab veel ka asjaolu, et süüdistatav on maja põlevvedelikuga s.o antud juhul bensiiniga üle valanud ümberringi kõikidele seintele, (tõendatud kannatanu X.X ütlustega - kd 1, tl 148), milline tegu kiirendas hoone süttimist. Tapmine on toimepandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. M.h viitab kavatsetusele selge tapmismotiiv, nt kui tapmine on ajendatud kättemaksuks (vt. Kurm –

. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk, lk 361, p.4.2). Antud juhul, on süüdistatava Aivar Visnapi teos täheldatav kättemaksu motiiv, kuna süüdistatav on väljendanud oma telefonikõnedes X.X le soovi X.X ile kättemaksuks lausega: „Tema tund on tulnud!“ Eelmärgitut on süüdistatav kannatanu X.X le selgitanud sellega, et X.X ja X.X olevat kaevanud tema peale (vt. KoTo, kd 1, tl 45-46), kuna süüdistatava teadmise kohaselt olevat X.X käskinud X.X l politseisse pöörduda (vt. KoTo, kd 1, tl 144, 147). 19 Järgnevalt kohus analüüsib, kas Aivar Visnap on realiseerinud

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tapmise katse, mis oli toime pandud üldohtlikul viisil objektiivse teokoosseisu. Tapmine on nn. suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.2). Tapmise teoobjekt on teine inimene ning tapmise tagajärg on teise inimese surm.

§ 114

lg 1 p 2 (mõrv) näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud üldohtlikul viisil.

§ 25

lg 2 formuleeringu kohaselt kuulub süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Viimane moodustab süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse (RKKKo nr 3-1-1-55-09, p 26; nr 3-1-1-41-14, p 14). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-17-03 p-des 25 ja 26 selgitanud, et kuna karistusseadustiku järgi saab karistada isikut, kelle tegu on jõudnud katse staadiumi, siis on oluline igal konkreetsel juhul määratleda katse algus. Katse algusmoment sõltub omakorda sellest, kas täideviija paneb süüteo toime ise, teist isikut ära kasutades või on tegemist kaastäideviijate poolt süüteo toimepanemisega. Üksiktäideviija puhul on katse algus määratletud subjektiivsete ja objektiivsete elementidega. Subjektiivne element väljendab isiku ettekujutust teost. Teisisõnu, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada, määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani. Seega, võttes arvesse süüdistatava Aivar Visnapi ettekujutust oma teost, mille kohaselt soovis ta X.X i ja ta laste surma põhjustamist elamu süütamisega, et kannatanud jääksid põlevasse majja ning kohtuistungil uuritud tõenditega tuvastatud asjaolu, et süüdistatav 07.07.2018.a. kella 02.00 paiku süütas X.X ile kuuluva xxxxxxxx xxxx , milles süüdistatavale teadaolevalt viibisid kannatanud – X.X koos lastega, siis eelmärgitud subjektiivseid ja objektiivseid elemente silmas pidades on süüdistatav vahetult alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Eelkõige on selleks kannatanu X.X i elamule (s.h trepile, seintele) põlevvedeliku e. bensiini kallamine ja elamu süütamine. Nimetatud tegevusega on kannatanute tapmise katse alanud, kuna vastavalt süüdistatava ettekujutusele teost ei jäänud süüteokoosseisu alustamiseks enam ühtki käitumisakti. Kaitsja on viidanud süüdistatava ütlustele, mille kohaselt nägi süüdistatav 07.07.2018 ööl oma elukohas kahte varju garaažist eemaldumas, ning on osundanud võimalusele, et kannatanu maja võisid süüdata kriminaalmenetlusega tuvastamata isikud, ning on palunud KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-64-16 p 11 sedastanud, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks KrMS § 7 lg 3 tähenduses peab kriminaalasjas esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2015.a. otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒20). Kohus märgib, et antud kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud lisaks süüdistatavale veel teisi isikuid, kes võisid kannatanute suhtes kuriteo toime panna. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas tekkinud põhjendatud kahtlusi, milliseid tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. 20 Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel kogutud ja uuritud tõenditega s.h kannatanute, tunnistajate ning süüdistava Aivar Visnapi ütlustega ning kirjalike tõenditega on kahtlusteta tõendamist leidnud, et Aivar Visnap valas kannatanute - X.X i, X.X ja X.X tapmise eesmärgil 07.07.2018.a. kella 02.00 paiku xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx põlevvedeliku ehk bensiiniga üle X.X ile kuuluva xxxxxx xxxxx trepi ja seinad, samal ajal olles teadlik, et majas viibivad kannatanu X.X ja tema alaealised lapsed 10-aastane X.X ja 13-aastane X.X . Kannatanute tapmine jäi lõpuleviimata Aivar Visnapist mitteolenevatel põhjustel, kuna X.X l õnnestus tuld kustuda ning kohale saabusid tuletõrjujad, kes kustutasid lõplikult tulekahju. Üldohtlik viis on objektiivsesse koosseisu kuuluv normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu. Üldohtliku viisi korral seatakse konkreetse isiku tapmiseks mõeldud teoga ohtu kolmanda isiku elu või tervis, samuti vara või keskkond suures ulatuses. Seejuures peab oht nimetatud hüvedele olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Kohtupraktika seisukohalt loetakse üldohtlikuks tapmist hoone süütamisega (RKKK nr 3-1-1-76-07). Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et elumaja süütamise näol, kus viibivad samal ajal kaks täiskasvanut ja kaks last, on kindlasti tegemist üldohtliku viisiga. Aivar Visnap seadis oma eesmärgipärase tegevusega ohtu kannatanu X.X i ja ta alaealiste laste X.X i ja X.X i elu. Samuti oli ohtu seatud kannatanule X.X ile kuuluv vara - elumaja. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKK, nr 3-1-1-7-10 p 10). Puudub kahtlus, et antud juhul põhjustas Aivar Visnap tapmiseks mõeldud teoga s.o X.X i maja süütamisega reaalse ohu majas viibinud isikute elule. Kaitsja on asunud seisukohale, et puuduvad tõendid süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks tapmise katsena ja on taotlenud alternatiivselt kvalifitseerida süüdistatava tegu ümber

§ 404lg 1 järgi.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava tegu tuleks ümberkvalifitseerida

§ 404lg 1 järgi (s.o süütamine).

Eelviidatud süüteokoosseis näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

§ 404

lg 1 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega ohudeliktiga, mis seisneb asja põlema panemises ja süütamise tagajärjeks on ohu põhjustamine inimese elule ja tervisele. Teo ründeobjektiks on asi, mis võib olla nii vallasasi kui ka kinnisasi. Oluline ei ole asja väärtus ja teo tagajärjena põhjustatakse oht inimese elule või tervisele.

§ 114lg 1 p-s 2 sätestatud süüteo e.

tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Tapmise teoobjektiks on teine inimene ja tagajärjeks teise inimese surm. Kohus on eelnevalt analüüsinud Aivar Visnapile etteheidetava süüteo subjektiivset külge ja asunud seisukohale, et süüdistatava süütegu on toimepandud kavatsetusega, kuna X.X i maja süütamise eesmärgiks oli kannatanu X.X i ja tema laste surma põhjustamine. Süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel jäi tegu katsestaadiumisse. Kohus leiab, et antud juhul on süüteo ründeobjekti tõttu süüdistus mõrvakatses õige. Kohus märgib, et süüteokatse puhul ei ole vajalik viidata

§ 25lg-le 1.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 17.06.2015. a otsuse nr 3-1-1-54-15 punktis 34 sedastanud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide

§ 25lg-le 1 ülearune.

Seega tuleb täpsustada süüteo kvalifikatsiooni ja eelmärgitust tulenevalt Aivar Visnap süüdi mõista

§ 114lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Aivar Visnap oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. 21 Kohtulikul uurimisel on kohus tuvastanud, et Aivar Visnapi suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiis tema vaimse seisundi hindamiseks, tõendatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 140 (KoTo, kd 1, tl 94-99). Kohus leiab, et

§ 34p-des 1-5 nimetatud tunnuseid ekspert ei tuvastanud.

Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx. Kohus leiab, et Aivar Visnap tuleb

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista kannatanu X.X tapmise katses, mis oli toimepandud üldohtlikul viisil. X.X t on käsitletud Aivar Visnapile esitatud süüdistuse kohaselt kannatanuna. Kohus, analüüsides süüdistatava ettekujutust teost s.o teoplaani ning otsust asuda seda realiseerima, ei ole tuvastanud, et süüdistataval oli süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas kannatanu X.X tapmise tahtlus, kuna uuritud tõenditest m.h ka kõikide kannatanute ja süüdistatava ütlustest vastavat asjaolu ei nähtunud. Süüdistatava teoeelne ja teojärgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine ei kinnitanud süüdistatava tahtlust kannatanu X.X suhtes tema surma põhjustavat tegu toime panna. Süüteokatse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste suhtes (RKKK 3-1-112-06 p 9; 3-1-1-26-12 p 13). Tahtluse voluntatiivse elemendi aspektist peab toimepanija sellise situatsiooni saabumist soovima. Lisaks sellele on voluntatiivse elemendi jaoks oluline, et isik oleks langetanud tingimusteta otsuse konkreetse süüteo toimepanemise suhtes. Viimase puudumisel ei ole tahtluse voluntatiivne element täidetud ja seega puudub isikul süüteo katse olemasoluks vajalik tahtlus. Tapmiskatset on võimalik toime panna nii kavatsetusse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega (3-1-1-128-06 p 6). Antud juhul ei tuvastanud kohus süüdistataval süüteokatse toimepanemiseks kannatanu X.X suhtes tahtlust mitte üheski tahtluse liigis. Väärib märkimist, et kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtunud, et süüdistatav oleks olnud teadlik, et lisaks kannatanule X.X ile ja tema lastele viibib süüdistuses märgitud ajal xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx X.X ile kuuluvas xxxxxxxxx xxxxxxx selle süütamise ajal peretuttav X.X . Süüteokatse puhul ei tule kõne alla süüteokoosseisule vastavates asjaoludes eksinud isiku vastutus

§ 17lg 1 järgi.

Lähtudes eeltoodust ei ole süüdistatav realiseerinud § 114 lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu tunnuseid kannatanu X.X tapmise katses, mistõttu tuleb süüdistatav selles osas õigeks mõista. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks 22 sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Süüdistatava Aivar Visnapi süü temale

§-de 114 lg 1 p 2 – 25 lg 2 ja 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on tõendatud.

§ 114lg 1 p 2 - § 25 lg 2 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu.

Teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane süütegu ja sealjuures on mõrv tapmise raskem koosseis.

§ 121

lg 2 p 2, 3 kuriteokoosseis kaitseb kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Kohus leiab, et Aivar Visnapil kriminaalkorras karistatus käesoleva seisuga puudub, hoolimata sellest, et karistusregistri väljatrüki andmetel omab Aivar Visnapit ühte kehtivat kriminaalkaristust - Viljandi Maakohtu 17.03.2000.a. otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus arest 1 kuu, otsus jõustunud 30.08.2000 (KoTo, kd 1, tl 103-104). Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega lähtudes viidatud sätetest ja eelmärgitud otsuse jõustumise kuupäevast, on tegemist otsusega, mille täitmine on aegunud, mistõttu viidatud karistusregistrikanne isiku karistatuse arvestamisel kohaldamisele ei kuulu. Aivar Visnap tegeles enne vahistamist töövõimekaotusega 50% ulatuses. juhutöödega, ta on töövõimetuspensionär

§ 56lg 1 kohaselt Aivar Visnapile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.

Süüdistuses

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi väärib märkimist, et Aivar Visnapi süü on keskmisest suurem põhjusel, et kuigi tegu jäi katsestaadiumisse, siis hetkel kui ta maja süütas viibisid seal lisaks täiskasvanutele veel ka 2 last.

§ 114lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani A.

Visnap toime kavatsetult. Kohus märgib, et süüdistuses

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on kohus tuvastanud süüdistatava teos kaks kvalifitseerivat tunnust, esiteks, kehaline väärkohtlemine on toime pandud lähisuhtes ja teiseks, viidatud tegu on toime pandud korduvalt. Lisaks eeltoodule põhjustas Aivar Visnap kannatanule kehalise väärkohtlemisega nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustused. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aivar Visnapi süü ei ole väike, vaid tegemist on vähemalt keskmise süüga. Kohus leiab, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§-de 57 ja 58 järgi puuduvad.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuivõrd sanktsioon

§ 114

lg 1 p 2 järgi näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb süüdistatavale mõista karistusena vangistus. Kohus leiab, et

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tingib vangistuse kohaldamise süüteo toimepanemise intensiivsus - lühikese aja vältel pani süüdistatav kehalise väärkohtlemise toime korduvalt.

§ 114lg 1 p 2 puhul on sanktsiooni keskmine määr 14 aastat vangistust.

Samas tuleb arvesse võtta, et süütegu jäi katsestaadiumisse ja

§ 25

lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada

§-s 60 sätestatut. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-29-04 p-s 10 selgitanud, et

§ 60

annab kohtule õiguse seadustiku üldosas loetletud juhtudel kergendada 23 isiku karistust (kohtu kohustus on see üksnes

§ 24

lg-s 2 märgitud erilise isikutunnuse puudumisel).

§ 25lg 6 alusel on üheks selliseks juhtumiks karistuse mõistmine süüteokatse eest.

Süüteokatse toimepannud isiku karistuse kergendamine

§ 60

alusel ei saa toimuda aga pelgalt kohtu suva järgi, vaid peab

§ 60

lg 1 kohaselt jääma sama paragrahvi teiste lõigetega seatud karistusraamidesse.

§ 60lg 2 sätestab kergendatud karistuse ülemmäära.

See ei või olla üle kahe kolmandiku Karistusseadustiku eriosa sanktsioonis sätestatud karistuse ülemmäärast. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on kergendatud karistuse alammääraks seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Lähtudes eeltoodust kohaldab kohus Aivar Visnapi karistamisel

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi karistuse kergendamist

§ 25

lg 6 alusel tulenevalt asjaolust, et süütegu jäi katsestaadiumisse.

§ 60lg-te 2 ja 3 kohaselt jääb A.

Visnapile kohaldatav vangistus vahemikku 30 päeva (vangistuse kui karistusliigi alammäär) kuni 13 aastat 4 kuud ja karistusraami keskmine määr karistuse kergendamisel on 6 aastat 8 kuud. Võttes arvesse Aivar Visnapi süü suurust, tuleb talle mõista karistuseks vangistus, mis ületab karistusraami keskmist määra, seega on põhjendatud Aivar Visnapile

§ 114

lg 1 p 2 - § 25 lg 2 järgi mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Võttes arvesse Aivar Visnapi süü suurust, tuleb talle mõista karistuseks vangistus karistusraami keskmises määras ja seega on põhjendatud talle

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi mõista karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades Aivar Visnapit

§ 114

lg 1 p 2 järgi karistusraami keskmisest määrast rangema karistusega mõistes karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Kuna süüdistatava poolt toimepandud süütegu jäi katsestaadiumisse ning süüdistuse mahu vähenemise tõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale kergema karistuse, kui seda on taotlenud prokurör. Süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi nõustub kohus prokuröri taotletud karistusmääraga s.o vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuritegude kogumi eest tuleb Aivar Visnapile mõista

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 8 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. IV Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s

1. Alljärgnevalt kohus käsitleb menetluskulude arvestus kululiikide järgi: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palgamäära, s.o 1350 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2018 määrusest nr 117, millega kehtestati töötasu alammääraks alates 01.01.2019 540 eurot kuus. Riigi õigusabi. 24 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Justiitsministri
3. juuli 2016 määrusega nr 16 on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Süüdistatavale Aivar Visnapile on osutatud riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel summas 354,90 eurot (KoTo, kd 1, tl 110-115) ja kohtuistungil 960 eurot (KoTo, kd 1, tl 204-206), kokku: 1314,90 eurot. Ekspertiisitasu. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 448 eurot, s.h põlevvedeliku ekspertiisi maksumus 193 eurot (KoTo, kd 1, tl 70) ja Aivar Visnapi kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 255 eurot (KoTo, kd 1, tl 102). Väljamakstud rahasummad. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks makstavad summad kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud KrMS § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud ning makstava tasu ja hüvitiste suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2005 määrusega nr
5. Kriminaalasjas on KrMS §-s 178 kohaselt hüvitatud kannatanule transpordikulud 18,98 eurot (KoTo, kd 1, tl 186-188). Menetluskulud kokku: - sundraha 1350 eurot; - riigi õigusabi tasu 1314,90 eurot; - ekspertiisitasud 448 eurot; - kannatanule makstud sõidukulu 18 eurot 98 senti. Menetluskulude hüvitamine. KrMS § 180 lg 3 ja 181 lg 1 alusel süüdimõistetu varalist seisundit ning tema osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1350-st eurost 650 eurot ja määratud kaitsjate riigi õigusabi tasust 1314,90 eurost 614,90 eurot. Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 180 lg-st 1 on põhjendatud süüdimõistetult Aivar Visnapilt riigi tuludesse menetluskuludena välja mõista kokku 1866,98 eurot s.h sundraha 700 eurot, põlevvedeliku ekspertiisi maksumus 193 eurot, kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 255 eurot, riigi õigusabi korras kaitsjate tasud summas 700 eurot ja kannatanule makstud sõidukulu 18 eurot 98 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 1866,98 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 155 eurot 58 senti tasumistähtaeg on kuu
6. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. 25 V Kohtu muud põhjendused ja selgitused KrMS § 312 p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Aivar Visnapile on alates 08.07.2018.a. kohaldatud tõkendina vahistamist (KoTo, kd 1, tl 81-87), milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega tühistada. Aivar Visnap on kahtlustatavana kinni peetud 07.07.2018 (KoTo, kd 1, tl 78-80).

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega A. Visnapile mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on 07.07.2018.a. Kriminaalasja juures olevate asitõendite osas tuleb kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

1. Kanister (asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos Riia 132, Tartu; akt nr 6117 esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;
2. Põlevvedelike pakend (asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos Riia 132, Tartu; akt nr 6140 esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised salvestised:
3. Salvestis kõnedega häirekeskusesse 07.07.2018 CD-plaadil;
4. Kõnede salvestised DVD-plaadil. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Elika Vahter Rahvakohtunik Reet Paju Rahvakohtunik 26