Obsah (6)

§ 428§ 429§ 168§ 163§ 174§ 150

2-18-16535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-16535 AV Energ

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 31. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus 6 vastu hageja loobumise alusetult saadu tagastamise nõudest summas 1871,43 eurot. Loobutud nõude osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.

1. Lisaks alusetult saadu tagastamise nõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras ning menetluskulud. Hageja leidis, et ta ei ole käitunud pahauskselt ega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kostja pidas hageja viivisenõuet ja menetluskulude nõuet alusetuks ja leidis, et hageja on kohtusse pöördunud pahaukselt. Kohtumenetluse eelsel ajal ei olnud kostjal võimalik hagejale alusetult saadud summat tagastada, sest hageja ei teatanud kostjale makse tegemiseks vajalikke pangarekvisiite.
2. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamise ajast 02.11.
4. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja viivisenõuet täielikult rahuldamata. 30.01.2019 määruses selgitas kohus kostjale, et viimane ei ole tõendanud, et ta oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud kas kohtumenetluse eelsel ajal või pärast selle algust. Kostja tagastas hagejale alusetult saadu alles 15.02.2019, kandes 1871,43 eurot üle hageja lepingulise esindaja õigusbüroo kontole.
5. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 17.10.2018 pöördus hageja lepinguline esindaja kostja poole ja selgitas talle tsiviilasjas nr 2-14-22897 koostatud maksekäsu määruse täitmisega seonduvat. Hageja palus tagastada enamtasutud summa (toimiku lk 28, lk 63). Hageja e-kirjas ei olnud tõepoolest märgitud panga rekvisiite, kuhu tagastamisele kuuluv summa kanda. Samas ei ole kostja väitnud, et ta ei saanud hageja esimest pöördumist kätte. Kostja ei saatnud hageja esindajale vastust sellele pöördumisele ega avaldanud viimasele, et ta ei saa summat tagastada makseandmete puudumise tõttu. 26.10.2018 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale juba korduva e-kirja, paludes tasuda 2306,99 eurot koos täitekuludega (toimiku lk 28). Kostja ei ole eitanud ka antud pöördumise kättesaamist.
6. Kostja saatis hagejale endale 17.10.2018 e-kirja (toimiku lk 48, lk 62 pöördel), milles kinnitas summa topelt tasumist. Kostja selgitas, et kuna summa laekus kohtutäiturile, puudub kostjal makse tagastamiseks hageja arveldusarve number, mille kostja palus edastada. Kohus osundab, et kuivõrd kostja poole ei pöördunud hageja ise, vaid tema esindaja, ei saanud hageja lepinguline esindaja teada, et kostja soovib teada saada pangarekvisiite. Kostja ei ole kohtumenetluses selgitanud ega põhjendanud, mis takistas tal vastuse saatmist koheselt hageja lepingulisele esindajale.
7. 15.11.2018 saatis kostja samasisulise e-kirja, saates seekord ärakirja ka hageja lepingulisele esindajale (toimiku lk 48, lk 62). 15.11.2018 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 49, lk 62), milles teatas, millisele kontole tuleks summa kanda. Hageja esindaja palus summa kanda esindaja õigusbüroo arvele. Kohus osundab, et alates 15.11.2018 olid kostjale järelikult 7 teada samad makseandmed, milliste alusel ta tegi ülekande 15.02.
8. Kostjal puudusid alates 15.11.2018 takistused nõude vabatahtlikuks täitmiseks, kuid vaatamata sellele kostja nõuet ei täitnud.
9. Nõude täitmise asemel saatis kostja hageja esindajale 16.11.2018 e-kirja, pidades esitatud nõuet absurdseks (toimiku lk 50, lk 61 pöördel - 62). Kostja teatas, et ta tagastab summa ainult hagejale endale. Hageja esindaja selgitas kostjale 16.11.2018 vastuses (toimiku lk 61 pöördel), et ta sai kostjalt esimese vastuse alles päev pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Alles 19.11.2018 e-kirjas palus kostja esimest korda hageja esindajal saata esindusõigust tõendav dokument (toimiku lk 61).
10. Kohus leiab, et eelviidatud e-kirjadest ei saa järeldada, et kostjal oleks olnud objektiivne põhjus keelduda makse tegemisest. Kostjal puudus õigus keelduda hageja esindajale makse tegemisest üksnes seetõttu, et ta soovis makset teha vaid hagejale endale. Kostja ei avaldanud enne 19.11.2018 hagejale, et soovib makserekvisiitide õigsuses veendumiseks tutvuda hageja esindaja volitusi tõendava dokumendiga. Iseenesest olid hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid lisatud hagiavaldusele, kuid kostja ei võtnud e-toimiku vahendusel talle edastatud 14.11.2019 menetlusse võtmise määrust ning hagiavaldust koos selle lisadega vastu, mistõttu kohus oli sunnitud talle teatama vastuvõtmise kohustusest 23.11.2018 (toimiku lk 40). Kostja võttis e-toimiku vahendusel dokumendid vastu 04.12.
11. Pärast seda ei saanud kostjal olla mistahes kahtlusi hageja esindaja esindusõiguses. Vaatamata sellele tagastas kostja alusetult saadu alles 15.02.
13. Kohus leiab, et kostja ei ole eeltoodu valguses tegutsenud heauskselt. Kostja ei reageerinud mõistliku aja jooksul talle saadetud pöördumistele ning asus summa tasumisele esitama alusetuid tingimusi. Mõistlikuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja pöördumistele vastamata jätmist ning üksnes hageja enda üldisele e-posti aadressile e-kirjade saatmist olukorras, kus kostja teadis, et vastust ootab temalt hageja lepinguline esindaja. Mõistlik ja heauskne ei ole kostja seatud eeltingimus, et ta tagastab summa ainult hagejale endale. Kui kostjal tekkis kahtlus hageja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolus, oleks tal olnud koheselt võimalik paluda selle kohta tõendi esitamist. Kostja ei tagastanud alusetult saadud summat ka pärast seda, kui talle olid teada kõik makserekvisiidid ning edastatud hageja esindaja volitusi tõendav dokument. Seetõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 1871,43 eurolt alates hagi esitamisest 02.11.2018 kuni makse tegemiseni 15.02.2019 ehk 43,48 eurot. 41.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas loobus hageja ühest nõudest seetõttu, et kostja rahuldas selle nõude pärast hagi esitamist.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lõikest 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas ei esine kohtu hinnangul

§ 168

lõikes 5 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulusid hageja kanda. Kostja ei võtnud hageja nõuet koheselt õigeks ega tasunud seda koheselt. Kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb osas, milles hageja loobus alusetu tagastamise nõudest, jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Lisaks alusetult saadu tagastamise nõudele esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 435,56 eurot ja palus ka sellelt nõudelt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi 8 esitamisest. Hageja kahju hüvitamise nõue tulenes täitemenetluse alustamise kulust ja kohtutäituri põhitasust. Kostja ei teatanud kohtutäitur E Vele, et nõue oli juba rahuldatud, mistõttu läksid hageja arvelt maha täitemenetluse kulud. Kostja jättis järgimata käibes vajaliku hoole. Kostja pidas kahju nõuet alusetuks ja leidis, et kahju nõudel puudub põhjuslik seos tema tegevusega. Samuti leidis kostja, et puudub tema süü.
2. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise ning sellest tuleneva viivisenõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hageja ei ole ise hagiavalduses välja toonud, milline on kahju nõude õiguslik alus, sest hageja on viidanud vaid kahju õigusvastast hüvitamist reguleeriva üldnormile ehk VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
3. VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja ei ole välja toonud ja vaidluse asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, mille tõttu jäid hageja kanda aluselt täitemenetluse kulud, mis vastasel juhul ei oleks hageja kanda jäänud. Nimelt sätestab VÕS § 1045 lg 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Hageja ei ole ühtlasi välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja on üksnes väitnud, et kostja oli hooletu, kuid sellest ei piisa õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
4. Riigikohus on selgitanud, et kahju nõuet saab rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui hagejal tekkinud kahju oli hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga ja kostja oli kaitsenormi rikkumises süüdi (RK TKo 2-14-58411, p 17.1, 2-16-14655, p 14.1). VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel nõude rahuldamine eeldab, et kostjale saaks ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist (RK TKo 2-16-14655, p 13.2). Kostja peab vähemalt mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et see võib kaasa tuua kahju (RK TKo 3-2-1-18-15, p 10, 3-2-1-101-16, p 17, 3-2-1132-16, p 16). Ainuüksi kostja hooletus ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõistes piisav. Isegi kui kostja oli hooletu või raskelt hooletu VÕS § 104 tähenduses, ei täida hooletus VÕS § 1045 lg 1 p 8 koosseisu, mis eeldab tahtlust. Tahtlus on seotud teadlikkusega käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimisega, hooletus aga seondub kohaste nõuete mittejärgimisega (RK TKo 216-14655, p 13.3, RK HKo 3-3-1-23-12, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui kahju ei kuulu hüvitamisele delikti või muu lepinguvälise võlasuhte alusel, ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada (RK TKo 3-2-1-34-16, p 34).
5. Eeltoodust tuleneb, et hageja kahju hüvitamise nõue oleks kuulunud rahuldamisele, kui kostja oleks rikkunud mõnda konkreetset kohustust, mis pidi hagejat kaitsma kohustuse eest tasuda täitemenetluse kulusid. Hageja kahju nõue oleks kuulunud rahuldamisele ka juhul, kui kostja oleks tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt, mõistes oma käitumise õigusvastasust ja mööndes sellega hagejale kahju tekitamist. Kirjeldatud asjaolusid ei ole hageja esile toonud ning neid ei saa ka järeldada asjas kogutud tõenditest.
6. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas sissenõudja esindajana 15.09.2014 korraga kaks täitmisavaldust, ühe Haapsalu kohtutäiturile ja teise Tallinna kohtutäiturile (toimiku lk 7-8, 11-12). Korraga kahe täitmisavalduse esitamist kostja poolt kehtivad õigusaktid ei välistanud. Maksekäsu määrus oli koostatud kahe solidaarse võlgniku suhtes, kellest üks elas Haapsalus ja teine asus Tallinnas. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et mõlemad kohtutäiturid saatsid 9 võlgnikele koheselt täitmisteated koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega. Kohtutäitur T S saatis teated R Nele 16.09.2014 (toimiku lk 9-10) ja kohtutäitur E V hagejale 18.09.2014 (toimiku lk 13-14). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kumbki võlgnikest oleks nõude rahuldanud vabatahtlikult. Kohtutäitur T S täitis nõude täitemenetluses 06.11.2014 (toimiku lk 15-16) ja kohtutäituri E V 18.11.2015 (toimiku lk 22).
7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Seega ei sõltu kohtutäituri tasu maksmise kohustuse osas täitemenetluse läbiviimine ainult sissenõudja avaldusest.
8. TMS § 48 lg 1 p 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Ühtlasi tuleneb TMS § 48 lg 1 punktist 2, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse ka kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Eeltoodud sätetest ei tulene sissenõudjale kohustust esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldust, kui nõue on rahuldatud. Nõude rahuldamist tõendava kirjaliku dokumendi oleks kohtutäiturile saanud esitada ka hageja ise, kelle seaduslikuks esindajaks oli nõude täitnud R N. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et R N saatis alles 23.12.2015 kohtutäitur T Sile e-kirja (toimiku lk 25), milles teatas, et nõue oli juba rahuldatud. Kohtutäituri esindaja soovitas pöörduda selle täituri poole, kes on raha maha võtnud. E-kirjades kohtutäitur E Vega (toimiku lk 26) soovitati hagejal pöörduda enamtasutud summa tagastamiseks makse saaja poole. Seega ei võtnud hageja enne nõude teistkordset täitmist ise kohtutäitur E Vega ühendust.
9. Samas ei tulene kehtivatest õigusaktidest, et täitemenetluse lõpetamise korral ei pea võlgnik automaatselt tasuma täitemenetluse alustamise tasu või kohtutäituri põhitasu. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 30 lõikega 1 tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühtlasi sätestab TMS § 30 lg 2, et täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10. KTS § 41 lõikest 2 tuleneb, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega oleks ka juhul, kui sissenõudja oleks esitanud kohtutäiturile avalduse menetluse lõpetamiseks, jäänud hageja kanda pool menetluse põhitasust. Sõltumata sellest rõhutab kohus, et sissenõudjal puudus seadusest tulenev kohustus esitada kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse seadustikust ega kohtutäituri seadusest ei tulenenud sissenõudjale kohustust esitada teatud tingimustel menetluse lõpetamise avaldust selleks, et kaitsta võlgnikku kohtutäituri tasude maksmise kohustuse eest.
11. Kohus iseenesest nõustub, et kostja poolt vastava avalduse esitamata jätmine võib olla hinnatav hooletusena, kuid ainuüksi kostja hooletus ei võimalda rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue 435,56 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivise nõue antud summalt alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palus 19.02.2019 menetlusdokumendis mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivisena kokku 53 eurot. Kuna hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist kogu nõude summalt, sealhulgas kahju hüvitiselt, ei kuulu viivisenõue rahuldamisele 9,52 euro ulatuses. Kohus osundab, et on pidanud võimalikuks rahuldada hageja sissenõutavaks muutunud 10 viivisenõude üksnes 43,48 euro ulatuses. Hageja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 53.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on juba käesolevas lahendis leidnud, et ühest nõudest loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule põhinõude summas 2306,99 eurot ning palus ühtlasi välja mõista sellelt summalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Viivisenõude rahuldas kohus üksnes 43,48 euro ulatuses. Arvestades eeltoodut ning ulatust, millises hageja nõudest loobus ja millises tema nõue kuulus rahuldamisele, tuleb hageja menetluskuludest jätta 80% kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Hageja viited sellele, et kostja keeldus kompromissi sõlmimisest hageja pakutud tingimustel, ei muuda kohtu poolt mõistlikuks peetud menetluskulude jaotust, sest hageja soovis, et kostja rahuldaks kompromissina kogu hageja nõude. 54.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 1260 eurot ja riigilõivu 250 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 8 tundi hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja vastuse läbivaatamisele kulus 1 tund hinnaga 120 eurot ja hagi täpsustuse koostamisele 1,5 tundi hinnaga 180 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja toimingute tegemiseks on põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hageja õigusabikulud summas 1260 eurot on põhjendatud.
2. Hageja loobus menetluse käigus nõudest summas 1871,43 eurot, millele vastaks riigilõivu määr 225 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, kui ta loobub hagist. Seega on hagejal võimalik esitada kohtule taotlus poole riigilõivu ehk 112,50 euro tagastamiseks. Ülejäänud osas on tegemist hageja põhjendatud menetluskuluga. 57. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1260 eurot + 137,50 eurot (tagastamisele mittekuuluv riigilõiv) ehk kokku 1397,50 eurot. Antud summast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 80% ehk 1118 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11