Pankrotiavalduse esemeks olev nõue on täielikult alusetu ja tõendamata. Väidetavad suulised müügilepingud ja nende sisu on tõendamata. Võlausaldaja on esitanud väite, et võlgniku rahalised kohustused on tekkinud mitmete suuliste müügilepingute alusel. Võlausaldaja püüab väidetavate müügilepingute sõlmimise asjaolu ning nende sisu tõendada avaldusele lisatud arvete/saatelehtedega. Mitte ühelgi arvel ei nähtu võlgniku allkirja ega muul viisil vormistatud nõustumust arvel/saatelehel kajastatud kauba või teenuse vastuvõtmise ega arvel näidatud rahaliste kohustustega (arve summa ja viivisintressi määr). Üksnes arvel 12-84 nähtub võimalik võlgniku töötaja R Ki allkiri, kuid R Kil puuduvad volitused võlgniku nimel rahaliste kohustuste võtmiseks või muude õigusi ja kohustusi tekitavate või lõpetavate tahteavalduste tegemiseks. Võlausaldaja väidab ekslikult, nagu R Ki näol oleks tegemist võlgniku lepingulise esindajaga. Võlausaldaja on avalduse lisana 9 esitanud võlgniku juhatuse liikme 29.06.2017 allkirjastatud volikirja. Volikirjast saab teha järelduse, et võlgnik on andnud töötajale R Kile volituse alates 29.06.2017 allkirjastada täpsustamata registrikoodiga Xxxx OÜ dokumente. Seega volikiri ei ole üldse antud avaldaja väidetava nõude endise omaniku Xxxx OÜ-ga (registrikoodiga 10935602) seotud dokumentide allkirjastamiseks. Igal juhul ei saa volikirjast tuletada volitust võlgniku nimel Xxxx OÜ kasuks mistahes rahaliste kohustuste võtmiseks, õigustest või vastuväidetest loobumiseks vms. Volikirjast ei tulene ka volituste tagasiulatuvat kehtivust. Seega ei olnud R Kil volikirja alusel volitusi mistahes avaldusele lisatud dokumentide, sh saldoteatiste, allkirjastamiseks, sest kõik dokumendid pärinevad varasemast ajast kui volikirja allkirjastamise päev. Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et üksnes arvetega ei ole võimalik nõuet tõendada. Võlausaldaja ei ole peale avaldusele lisatud arvete esitanud mitte ühtegi tõendit väidetavate suuliste müügilepingute sisu ja sõlmimise asjaolude kohta. Avaldusest ei nähtu ka seda, et eelmine võlausaldaja oleks mistahes ajahetkel väidetavate suuliste müügilepingute täitmist nõudnud. Avaldusele lisatud saldoteatised on nende päises tehtud märke kohaselt suunatud Xxxx OÜ audiitorkontrolli läbiviimiseks ning ei saa seetõttu omada konstitutiivset ehk õigusi ja kohustusi tekitavat tähendust. 01.03.2017 saldoteatisest nähtub võlgniku töötaja R Ki allkiri. Võlgniku töötajal R Kil ei olnud mistahes volitusi Xxxx OÜ audiitorkontrolli dokumente allkirjastada ega võtta Xxxx OÜ ees võlgniku nimel kohustusi, loobuda nõuetest või vastuväidetest vms. Võlgniku töötajal R Kil on tavapäraselt volitused teistelt isikutelt tellitud tööde ning võlgniku poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtuaktide allkirjastamiseks. 01.01.2016, 31.10.2012 ja 31.12.2010 saldoteatiste kohaselt on need allkirjastanud võlgniku juhatuse liige, kuid tegemist ei ole juhatuse liikme allkirjaga. Võlgnik esitab võltsituse vastuväite. Kuigi avalduses nimetatud kohustusi ei ole võlgnikul kunagi tekkinud ja eelmine võlausaldaja ei ole nende täitmist ka kunagi nõudnud, nõue on täies ulatuses alusetu ja tõendamata, esitab 5
) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
lg 3 p 4 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. 6
lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud, sest võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgniku maksejõuetus ei ole põhistatud. 17.04.2018 esitas võlausaldaja NKC Konsultatsiooni OÜ Harju Maakohtule avalduse osaühingu Nattelco pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb osaühing Nattelco NKC Konsultatsiooni OÜ-le kokku 365 623.29 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja nõude võlgniku vatu OÜ-lt Xxxx, kes müüs võlgnikule suuliste müügilepingute alusel ehitusmaterjali ja transporditeenust. Võlausaldaja palub määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal puudub tema vastu nõue, kuna väidetavad suulised müügilepingud ja nende sisu on tõendamata. Võlgnikul ei ole kunagi tekkinud OÜ Xxxx ees kohustusi pankrotiavalduses märgitud summades, samuti pole kunagi sõlmitud väidetavaid suulisi lepinguid. Lisaks on võlausaldaja nõue osaliselt (s.o arvetel nr 11-98, 12-84, 2-42 ja 12-16 märgitud põhinõude 28 398.44 euro ulatuses) aegunud ja võlausaldaja viivisenõue ületab kuuekordselt põhinõuet ning võlausaldaja ei ole esitanud mistahes tõendit viivisintressi 0,5 % päevas kohaldamise kokkuleppe osas. Võlgniku hinnangul on nõutav viivisemäär põhjendamatult suur, mistõttu on võlgnikul alust esitada viivise vähendamise nõue. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja ajutine haldur nimetamata, kuna avaldaja nõue on vaieldav ning kuulub lahendamisele hagimenetluses. Nõude põhjendatuse hindamine Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust nõuetekohaselt põhistanud. Võlgnik on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud, väites, et võlausaldaja ei ole nõuet summas 365 623.29 eurot tõendanud. Võlgniku väidete kohaselt ei ole ta OÜ-ga Xxxx sõlminud suuliseid müügilepinguid ehitusmaterjalide ostmiseks ja seega on pankrotiavalduse esemeks olev nõue alusetu. Võlausaldaja on müügilepingute sõlmimise asjaolu ja nende sisu tõendamiseks esitanud kohtule arve/saatelehed nr 11-98, 12-84, 2-42, 12-16, 3-54, 6-98, 7-88 ja 8-119 (tl 7 – 18). Ühelgi esitatud arvel, välja arvatud arvel nr 12-84 (tl 8), pole võlgniku allkirja ega muul viisil vormistatud nõustumist arve/saatelehel märgitud kauba ja/või teenuse vastuvõtmise ega arvel märgitud rahalise kohustusega. Arvest nr 12-84 (tl 8) nähtub, et arve on võlgniku nimel allkirjastanud R K, kuid äriregistri väljavõttest (tl 31) nähtuvalt ei ole R K võlgniku juhatuse liige. Võlausaldaja on kohtule esitanud 29.06.2017 volikirja (tl 19), millest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige E P volitanud R Ki allkirjastama Xxxx OÜ dokumente. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud volikirjaga lugeda tõendatuks asjaolu, et R K´il oli võlgniku nimel õigus allkirjastada 31.12.2011 arve/saateleht, kuivõrd nimetatud arve/saateleht pärineb varasemast ajast kui volikirja allkirjastamise päev ja volikirjast ei tulene volituste tagasiulatuvat kehtivust. Lisaks on volikiri antud Xxxx OÜ dokumentide allkirjastamiseks, kuid pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja OÜ Xxxx nõude võlgniku vastu. Kuna 29.06.2017 volikirjas puuduvad andmed Xxxx OÜ registrikoodi kohta, siis ei saa kohus 7
lg-tes 5 ja 6 nimetatule tuleb pankrotimääruses märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8 ning § 442 lg 8). Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks
lg 1 ning
Maakohus peab võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. Seega peab kohus tulenevalt Riigikohtu eespool viidatud seisukohast käesoleval juhul tuvastama võlausaldaja nõude täpse koosseisu ja suuruse. Kohtu hinnangul ületab käesoleva nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. 9
lg 2 p 1.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 loetleb asjaolud, millele võlausaldaja peab lisaks võlgniku maksejõuetuse põhistamisele tuginema. Võlausaldaja on tuginenud
lg 2 p 1, mille kohaselt võlausaldaja peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on 20.04.2018 pankrotiavalduse täpsustuses märkinud, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud 06.04.2018 ja võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud. Muid võlgniku maksejõuetust põhistavaid asjaolusid võlausaldaja tõendanud (põhistanud) ei ole ja seega ei piisa kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pelgalt pankrotihoiatuse esitamisest võlgnikule. Kuna võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja võlausaldaja ei ole kohtule esitanud ühtki muud dokumenti, mis kinnitaks võlgniku majanduslikke raskusi ja maksejõuetust, siis ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul võlgniku maksejõuetust põhistada üksnes asjaoluga, et võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamise järel 10 päeva jooksul võlausaldaja nõuet tasunud. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule ei ole teada, et võlgnikul on ka teiste võlausaldajate ees täitmata kohustusi ja/või võlgniku vara väärtus ei kata võlgniku kohustusi. 08.05.2018 toimunud kohtuistungil on võlausaldaja asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetust tõendab ka asjaolu, et võlgnikule kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteegiga summas 1 200 000 eurot (tl 104), kuid kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, kuna kinnisvarale hüpoteegi seadmine ei tõenda automaatselt, et kohustused, milliste täitmise tagamiseks hüpoteek seati, oleksid tähtaegselt täitmata. Kinnisvarale hüpoteegi seadmine võib viidata kohustuste olemasolule, kuid mitte maksejõuetusele
Kohus märgib, et kinnistusraamatust nähtuva hüpoteegi suurus ei tõenda kohustuse suurust või selle olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja ei ole ka muul viisil põhistanud võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine Vastavalt
lg 3 p 1 jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus on eelnevalt hinnanud võlausaldaja nõude põhjendatust ja asunud seisukohale, et käesoleval juhul ületab nõude selguse hindamine pankrotimenetluses nõude hindamise mahtu, kuivõrd sisuline vaidlus nõude olemasolu ja suuruse üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. 10
Seega olukorras, kus kohus pole ajutist pankrotihaldurit nimetanud ja võlausaldaja nõue on ebaselge, puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust, s.h pole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et võlgnikul on täitmata kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ja võlgnikule kuuluva vara väärtus ei kata võlgniku kohustusi. Kohus on 08.05.2018 toimunud kohtuistungil andnud võlausaldajale võimaluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Võlausaldaja on kohtule teatanud, et ei soovi pankrotiavaldust tagasi võtta. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlausaldaja ei ole ka muul viisil võlgniku maksejõuetust põhistanud, siis tuleb
lg 3 p 1 tulenevalt jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata. IV Menetluskulude jaotus
MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik on 08.08.2018 kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub võlausaldajalt välja mõista menetluskulud summas 1 755 eurot.
lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud jätta võlausaldaja kanda. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas võlgnik lepingulise esindaja teenust kokku 13,5 tundi, mis kulus pankrotiavalduse, sellele lisatud tõenditega ja kohtumäärusega tutvumiseks ja dokumentide analüüsimiseks, kliendiga nõupidamiseks, pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, avaldaja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on võlgnik põhistanud oma menetluskulude suuruse, kuivõrd menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemise ajakulu vastab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahule ja keerukusele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võlausaldajalt välja võlgniku menetluskulud 1 755 eurot. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.