Obsah (7)

§ 543§ 534§ 663§ 659§ 654§ 541§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-360 Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi

§ 543

). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 09.01.2019 Harju Maakohtule taotluse XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotleb XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 ravipäevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Patsiendi suhtes alustati tahtest olenematut ravi alates 09.01.2019, kell 02:
3. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on XX korduvhaige SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Varasemast on teada, et patsient haigestus psüühiliselt sünnituse järgselt
4. a. Viibis esmakordselt ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus 01.05.–18.05.
5. a. Diagnoositi sünnitusejärgset psühhoosi. Neuroleptilise raviga paranes, kuid
6. a sattus korduva psühhoosi ägenemise tõttu ravile Nižni-Novgorodi psühhiaatriahaiglasse. Kasutas vahepealsetel aastatel toetusravi lünklikult.
7. a seisundi halvenemine peale koondamist. Patsient hulkus ringi, einestas restoranides, kuna enda hinnangul vajas erilist hoolitsust ja toiduvalikut. Patsiendi jutt oli seosetu, käitumine kaootiliselt rahutu, ei maganud, mistõttu ta toimetati vanemate ja abikaasa poolt haiglaravile SA PERH Psühhiaatriakliinikusse. Ravi foonil seisund paranes ja patsient jätkas ravi ambulatoorselt. Tööle enam patsient ei suutnud naasta.
8. a peale reisi Bulgaariasse patsiendi terviseseisund siiski halvenes. Sümptomid olid sarnased eelmiste haiglakordadega: patsient ei olnud saanud magada, sõimas abikaasat ja teisi lähedasi. Kodus oli patsient rahutu, lärmaka käitumisega, karjus üle maja, üritas tungida naabrite korterisse, öösel tõi patsiendi abikaasa patsiendi psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas oli patsient riiakas ja koostööd teha ei soovinud, tuli rakendada tahtest olenematut ravi ning ravi käigus tuli rakendada ka mehaanilist ohjeldamist. Peale haiglaravi jätkas patsient ravi ambulatoorselt.
9. a kolis patsient elama Prantsusmaale, abikaasa sõnul on ta seal olles vajanud korduvalt haiglaravi. Detsember
10. a naasis XX pühadeks koju, peale pühi on patsiendil abikaasa sõnul raskusi magamisega, ta tegutseb kodus sihipäratult ja on äärmiselt ärev. Kuna lennureis Prantsusmaale osutuks võimatuks tõi abikaasa ta psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas käitus XX üleolevalt, keeldudes algul üldse valvearstiga suhtlemast. Igasugusest ravist ta keeldus, pidas oma probleemide põhjuseks abikaasat. Osakonnas tegeleb XX kunstiga, värvides kuusepuud ning pidades seda hinge peegliks. Magada ei ole ta suutnud, on üleolev personali ja kaaspatsientide suhtes. Ka oma raviarsti suhtes on ta äärmiselt pretensioonikas ja nõudlik. Sisulist kontakti on patsiendiga võimatu saada. Ravist ta antud hetkel keeldub ja tal puudub igasugune haiguskriitika. 2 XX-l esineb raske psüühikahäire (maniakaalne skisoafektiivne häire F25.0), teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine (psühhootilistest elamustest lähtuvalt käitub ettearvamatult ja pidurdamatult) ning oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline mõistma ravi ja haiglakorrast kinnipidamise vajadust. Patsiendi seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida tema seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11. Harju Maakohus rakendas 09.01.2019 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 09.01.2019 kuni 13.01.2019, pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 09.01.2019 kuni 18.02.2019 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks, ja kohaldas puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
12. Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arsti arvamusest nähtub, et XX suhtes on alustatud tahtest olenematut ravi 09.01.2019 kl 02:
13. Käesolevaks ajaks ei ole XX seisund paranenud. Esitatud taotluses ja raviarsti arvamuses esitatut arvestades võib puudutatud isik olla oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega iseendale ning ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema ka adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse alates 09.01.2019 kuni 13.01.
15. Raviarst jäi oma arvamuse juurde. Korduv haige. Elab üksi Prantsusmaal, saab toetusi, vajab seal tihti haiglaravi. Varem vajanud pikemaajalist ravi. Sõimab kaasat ja tütart. Reisimine mõjub väidetavalt halvasti. Konfliktialdis, ärgitab ka teisi patsiente. Võib ka kallale minna. Varem on olnud ka mehaaniliselt hooldatud. Saab depoosüsti.
16. Puudutatud isik oli ärakuulamisel nõudlik ja emotsionaalne. Selgitab, et käib regulaarselt arsti juures, saab ravi, s.o depoosüste 1 kord kuus. Ei tea, miks mees ta haiglasse tõi. Haiglas on enesetunne halvem. Prantsusmaal pole ravil olnud. Märgib, et tal on invaliidsus, on Prantsusmaal töötukassas arvel ja käib keelekursusel. Abikaasaga on konfliktid, seetõttu magab halvasti. Väidab, et kõigiga saab hästi läbi, va mehega. On nõus vabatahtliku raviga. Nõuab, et kogu ravi oleks kooskõlastatud tema psühhiaatriga. Selgitab, missugust ravi ei või talle määrata.
17. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamise avaldust.
18. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas väljaspool haiglat võib ta oma ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale, kuid ka ümbritsevatele. Enesele ohtlikkus seisneb puudulikus haiguskriitikas. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning on kontrollimatu ja ettearvamatu. Seetõttu võib ta kergesti ärrituvana olla agressiivne ja ohustada ka ümbritsevaid. Sõltuvalt oma 3 seisundist on ta võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Tema võimalikku nõusolekut raviga ei saa pidada adekvaatseks. Puudutatud isik vajab arsti hinnangul pikaajalist psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Arvestades tema psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

1. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Seetõttu määrab kohus pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani alates haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
2. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Puudutatud isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Kohus määrab seetõttu puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise. Määruskaebus
3. Puudutatud isik esitas 21.01.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus pikendas tahtevastast ravi 40 päevani. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik tulnud ravile vabatahtlikult. Puudutatud isik pole nõus, et talle võiks ravimeid manustada tahtevastaselt. Ta on nõus võtma ravimeid, mida raviarst annab, kui need on õiged. Täidetud pole PsAS § 11 eeldused, möödapääsmatu pole tema ravimine haiglas ja ta pole ohtlik. Puudutatud isiku aadress on Eestis Kaupmehe 6-
4. Vastus määruskaebusele
5. Avaldaja leiab, et täidetud on PsAS §-s 11 sätestatu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – maniakaalne skisoafektiivne häire. Puudutatud isik vajab tahtest olenematu ravi jätkumist. Edasine menetluse käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire - maniakaalne skisoafektiivne häire F25.
2. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, 4 et puudutatud isikul esineb teda ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine, kuna psühhootilistest elamustest lähtuvalt käitub ta ettearvamatult ja pidurdamatult. Maakohtu määrusest nähtuvalt on raviarst avaldanud, et puudutatud isik on konfliktialdis ja võib minna kallale. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele.
3. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isiku suhtes ei ole muu psühhiaatriline ravi võimalik. Puudutatud isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika. Seda, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust, kinnitab ka asjaolu, et määruskaebuses leidis puudutatud isik, et nõustub võtma ravimeid, mida raviarst annab, kui need on õiged.
4. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku suhtes täidetud tahtest olenematu psühhiaatrilise abi tingimused, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
5. Maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit teeb ka ringkonnakohus puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (

§ 541lg 1 teine lause).

19.

§ 172lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5