Obsah (13)

§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 5§ 238§ 367§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-14076 Osaühing Nor

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 14.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 3  Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 13.06.2014 kompromisslepingu, millega Xxxx OÜ kinnitas, et tal on Xxxx OÜ (pankrotis) ees arvetest nr 2130364 ja nr 2130370 tulenev võlgnevus summas 44 765,95 eurot (tl 4-5).  Xxxx OÜ (pankrotis) loovutas 19.09.2014 Xxxx OÜ vastu oleva nõude OÜ-le Nordcity Center (tl 6-8).  OÜ Nordcity Center ning kostjad P S ja E L sõlmisid käenduslepingud, millega kohustusid vastutama Xxxx OÜ kohustuse täitmise eest OÜ Nordcity Center ees maksimumsummas 50 000 eurot ning mis jõustusid 01.02.2015 (tl 9-11).
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate poolt on käenduslepingutest tulenev kohustus hagejale täidetud ja samuti, kas hageja nõue on aegunud. Kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud. Hagi on kohtusse esitatud AET kaudu 21.09.2017, mida kinnitab kohtukantselei vastav märge. Käenduslepingu punkt 2.1.
3. alusel lepiti kokku (tlk 9), et juhul kui Xxxx OÜ või kolmas isik ei täida hiljemalt 15.02.2015 kompromisslepingust tulenevat kohustust tasuda käenduslepingu sõlmimise hetkeks alles jäänud põhivõlgnevus 40 765,95 eurot ning viivis 0,25 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kohustub käendaja täitma kompromisslepingust ja selles märgitud maksegraafikust tulenevad nõuded oma vara arvelt ja täies ulatuses, tasudes kreeditorile põhisumma, viivised ning kahju ja sissenõudmisega seotud kulutused. Kompromissilepingus oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 15.05.
4. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostjate viide arvete väljastamise tähtajale ei oma aegumise arvestamisel tähtsust.
5. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
6. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.
7. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Käenduslepingu punkt 2.1.
8. kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees mitte rohkem kui 50 000 euro ulatuses. 19.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtuistungil väitsid kostjad, et põhisumma 40 765.95 oli tasutud. Vaidluse all ei ole, et kompromissilepingu summast 44 765.95 eurot on tasutud 27.08.2014 aastal 4000 eurot ja kostja P S poolt 1400 eurot. Kostja P S kinnitas vande all ütlusi andes (tlk 120), et allkirjastas käenduslepingu ja põhiosa on kõik tasutud. Ka E L kinnitas käenduslepingu allkirjastamist (tlk 122), ning väitis, et põhisumma on tasutud käenduslepingu sõlmimise ajaks. Kohus andis 06.09.2018 kohtuistungil kostjate taotlusel neile tähtaja oma vastuväidete kinnitamiseks ja võla väidetava tasumise kohta dokumentaalsete tõendite esitamiseks hiljemalt 08.10.

1. Kostjad esitasid Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto 4 väljavõtte (tlk 144 ). Esitatud pangaväljavõttest ei ilmne Xxxx OÜ (pankrotis ja Xxxx OÜ (pankrotis) vahel 13.06.2014 lepingusumma tasumine, mida kajastab kompromissileping. Pangaväljavõte on perioodi 01.09.2013-01.09.2014 kohta, 13.06.2014 kompromissilepingus on Xxxx OÜ (pankrotis) kinnitanud võlgnevust 44 765.95 euro ulatuses ning pangakontodel kajastatud maksed ei ole seostatavad kompromissilepingu summaga. Kohus on rahuldanud kostjate taotluse tõendi kogumiseks ja kohustanud AS Xxxx esitama Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte 01.10.2013-01.10.
2. Nimetatud väljavõte (tlk 159-191) on edastatud kostjatele (tlk 194), kuid vastavat põhistust, kuidas kinnitab pangakonto nõude tasumist, ei ole esitatud ja pangakontolt see ei nähtu. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud, et kompromissilepingus märgitud põhinõue oleks tasutud ning hagi tuleb rahuldada. Ainuüksi kostjate vande all antud ütlus ei ole kohtu hinnangul piisav ega ka

§ 238lg 2 kohaselt lubatav tõend, et lugeda tõendatuks võla tasumine.

Seega ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et käendus oleks lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt, tagatud kohustuse lõppemisega. Kostjate vastuväited ei ole põhjendatud, et ebaselge on täitmata kohustus võlgniku poolt. Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus on lõppenud, mida kinnitab Harju Maakohtu 18.01.2018 lõpparuannet kinnitav kohtumäärus. Määrusest ilmneb (tlk 93), et hageja nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata summas 81 299.60 euro ulatuses. 20. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivised summas 10 634,05 eurot on põhjendatud, vastab lepingus kokkulepitule ning tuleb kostjatelt käenduslepingu p 2.1.1. alusel solidaarselt välja mõista. Menetluskulud 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 3840 eurot ja riigilõiv summas 1000 eurot, kokku 4840 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, mis kuulub kostjalt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. 5
3. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 32 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 32 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni ulatuses, s.o summas 2400 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja Osaühing Nordcity Center menetluskulude rahaliseks suuruseks 3400 eurot (riigilõiv 1000 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2400 eurot). 27.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6