← Eesti

1-18-4505/25

Obsah (5)§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-18-4505 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 13. juuni 2019. a Kriminaalasja number 1-18-4505 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver T

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Urmas Uustalule Tartu Maakohtu 28.05.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4505 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Urmas Uustalu vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Urmas Uustalule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 28.05.2018. a otsusega tunnistati Urmas Uustalu süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 14 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Urmas Uustalu kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kohus määras, et ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvestatakse alates Urmas Uustalu kinnipidamiskohta saabumisest, mille kohta edastab kohus peale otsuse jõustumist teatise. Ülejäänud karistuse osa, s.o 5 kuud 16 päeva vangistust, ei pööratud

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele, kui Urmas Uustalu 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati Urmas Uustalule käitumiskontrolli ajaks lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrati Urmas Uustalule käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Urmas Uustalult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 13.06.

  1. a. 10.05.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Urmas Uustalu kohta. Ettekande kohaselt rikkus Urmas Uustalu kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ja vahetas elukohta selleks luba küsimata ning esitas ametnikule elukoha kohta valed andmed. Urmas Uustalu põhjendas sotsiaalprogrammi kohustuse rikkumist telefoni teel valesti arusaamisega, hiljem väitis, et transpordi vahendi muudatuse tõttu ei jõudnud õigeks ajaks ja pidi varem lahkuma. Elukoha vahetamist põhjendas Urmas Uustalu naisega tülliminekuga ja ametnikule ei andnud teada, kuna sõber ei tahtnud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt algas Urmas Uustalu suhtes kriminaalhooldus 13.06.
  3. a, kuid esmakohtumine toimus alles 30.07.
  4. a, kuna Urmas Uustalu esimesele kolmele kutsele ei reageerinud. Urmas Uustalu käis kandmas šokivangistust 09.07.
  5. a kuni 21.07.
  6. a. Esimene kutse väljastati postiga, teine kutse anti üle isiklikult vanglas kontaktisiku poolt, kolmas kutse väljastati postiga ja neljas kutse anti Urmas Uustalule tema töökohas kriminaalhooldusametniku poolt üle. Urmas Uustalu põhjendas kutsetele mitte reageerimist aja puudusega. Selle eest tehti Urmas Uustalule hoiatus. Kokku on toimunud 12 kohtumist. Urmas Uustalu pole kohale tulnud neljal korral ning muutnud aega ühel korral. Urmas Uustalu rikkus registreerimiskohustust 11.12.
  7. a, telefoni vestluse käigus põhjendas mitte ilmumist kuupäevade segi ajamisega ning hiljem kohtumisel lihtsalt unustamisega. Urmas Uustalul oli kohustus ennast ühe kuu jooksul registreerida Kainem ja tervem Eesti programmi raames esmase hindamise teenusele. Urmas Uustalu, üritas ennast esimest korda teenusele registreerida alles augustis, kuid oli valesti aru saanud, mida registratuurist küsima peab ning loobus aja broneerimisest kuna pakuti vastuvõtu aega jaanuari
  8. Urmas Uustalu broneeris aja programmi lõpuks kriminaalhooldusametniku vastuvõtul 30.10.
  9. a. Urmas Uustalu käis vaimse tervise õe vastuvõtul „kainem ja tervem Eesti“ programmi raames 02.11.
  10. a ja 06.11.
  11. a. Urmas Uustalu alkoholi tarvitamine hinnati ohustavaks. Urmas Uustalu ise alkoholi enda jaoks probleemiks ei pidanud. Järgmisele kokkulepitud kohtumisele Urmas Uustalu enam ei ilmunud. Urmas Uustalul oli kohustus läbida sotsiaalprogramm, milleks määrati Liiklusohutusprogramm. 07.02.
  12. a lepiti kokku sotsiaalprogrammi toimumise ajad. Individuaalkohtumise aeg 21.02.
  13. a kell 14.00-16.00 ning grupi kohtumine samal päeval kell 16.00-19.
  14. 2 Urmas Uustalu ei ilmunud 21.02.
  15. a kohtumisele õigeaegselt. Kell 14.15 kriminaalhooldusametnik helistas hooldusalusele uurimaks, millal viimane jõuab osakonda. Vestluse käigus Urmas Uustalu väitis, et ta pidi programmi tulema kella 16.00ks. Urmas Uustalu jõudis kohale kell 14.
  16. Kohapeal Urmas Uustalu väljendas, et peab bussipeale jõudmiseks grupitunnist varem lahkuma. Kriminaalhooldusametnik kontrollis koos Urmas Uustaluga bussiaegu, mille käigus selgus, et buss väljub Tartu Pauluse peatusest kell 19.
  17. Urmas Uustalule selgitati, et ta jõuab bussile ning ei ole põhjust grupist varem lahkumiseks. Vaatamata kokkuleppele, Urmas Uustalu siiski lahkus gruppist kell 17.45, põhjendades seda asjaoluga, et tal on vaja minna bussi peale. 07.03.
  18. a kohtumisel kriminaalhooldusametnikuga Urmas Uustalu põhjendas programmi hilinemist sellega, et pidi bussiga tulema ja oli proovinud ametnikule teada anda oma hilinemisest. See väide on vastuolus programmi päeval räägituga. Varasemat ära minekut põhjendas endiselt vajadusega bussi peale minna – kui toodud välja, et olid ju kontrollinud, et ka hiljem läks buss, siis esialgu ei osanud põhjendada ning hiljem väitis, et naine oli palunud last hoidma tulla. Sellega seoses ei läbinud Urmas Uustalu programm vajalikus mahus. 11.04.
  19. a kohtumisel selgus, et Urmas Uustalu oli juba märtsi alguses elukohta vahetanud ning ametniku eest seda informatsiooni varjanud. Urmas Uustalu põhjendas kolimist naisega tülliminekuga ning ei teatanud ametnikule, kuna sõber, kelle juurde kolis, ei tahtnud. Urmas Uustalu nimetas oma uueks aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald ning samal päeval tehti kohustuste kontroll reidi, mille käigus teostati ka elukoha kontroll. Kontrollimisel selgus, et eelmainitud aadressil elab hoopis perekond Kärmas. Lapsehoidja kinnitas, et Urmase nimelist isikut ei ela antud aadressil. Urmas Uustalule helistades, viimane väitis, et on sõbraga sõidus ja asub väga kaugel – ei täpsustanud asukohta. Urmas Uustalu endiselt väitis, et elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe juures, kelle perekonnanime ta ei tea (liiga keeruline nimi). 09.05.
  20. a kohtumisel Urmas Uustalu parandas enda antud elukoha aadressi: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx perekonna nime ei osanud endiselt öelda. Urmas Uustalu väitis, et kodukülastuse ajal oli olnud teel Põltsamaale, ei osanud põhjendada, miks telefoni teel seda ei öelnud. Lisaks oli Urmas Uustalul kohustus loovutada oma juhiload Maanteeameti liiklusregistribüroole viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Urmas Uustalu tegi seda alles oktoobris 2018, põhjendades seda aja puuduse ja lubade maha unustamisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Urmas Uustalule mõistetud karistus täitmisele. Urmas Uustalu on rikkunud mitmeid kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ning teda ei ole olnud võimalik elukohas allutada kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollile. Kohus arutas erakorralist ettekannet 10.06.
  21. a kohtuistungil. Kriminaalhooldaja selgitas, et pärast erakorralise ettekande esitamist laekus teade, et 18.05.
  22. a toimetati Urmas Uustalu arestimajja kainenema. Lisaks teostasid 06.06.
  23. a ametnikud kontrolli ja tuvastasid alkoholijoobe 0,513 mg/l kohta ning 07.06.
  24. a alkoholijoobe 0,206 mg/l kohta. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palub karistuse täitmisele pöörata. Urmas Uustalu selgitas, et ta ei taha vangi minna ja kavatseb järgmisel kuul süsti teha (vajadusel on valmis seda ka koheselt tegema). 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Urmas Uustalu rikkunud talle Tartu Maakohtu 28.05.

  1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust läbida sotsiaalprogramm ja kohustust vahetada elukohta üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. Lisaks on kohtumenetluse käigus selgunud, et Urmas Uustalu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 06.06.
  2. a ja 07.06.
  3. a. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide kohaselt tuvastati 06.06.
  4. a alkoholisisaldus Urmas Uustalu väljahingatavas õhus 0,513 mg/l kohta ja 07.06.
  5. a 0,206 mg/l kohta. Kohus, arvestades kriminaalasjas kogutud andmeid ja Urmas Uustalu selgitusi kohtuistungil, leiab, et Urmas Uustalul puudusid mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks. Urmas Uustalu on kohtuistungil justkui tunnistanud rikkumiste toimepanemist, samas asunud neid eitama. Kusjuures Urmas Uustalu selgitused on kohati äärmiselt vastuolulised ja eluliselt mitte usutavad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Urmas Uustalu puhul ei ole otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Urmas Uustalu ükskõikse suhtumise tõttu kohtu määratud kohustusi täita. Kohus peab oluliseks arvestada Urmas Uustalu poolt rikutud kohustuste iseloomu ja olemust. Nimelt on ennekõike kuriteoriskide maandamise eesmärgil määratud Urmas Uustalule kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kuna Urmas Uustalu on nimetatud kohustusi asunud rikkuma, ei ole maandatud temast lähtuvad riskid uute kuritegude toimepanemiseks. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et Urmas Uustalu selgitused sotsiaalprogrammis osalemise rikkumiste kohta on olnud äärmiselt erinevad. Kohtuistungil on Urmas Uustalu suisa väitnud, et sotsiaalprogrammi läbiviija lubas tal ära minna (kuigi varem tuginenud bussiaegadele ja lapsehoidmisele). See ei ole mingil juhul usutav. Kohus peab oluliseks, et Urmas Uustalu selgitusi arvestades ei tunnista ta alkoholiprobleeme. Ka kohtuistungil on Urmas Uustalu leidnud erinevaid põhjuseid just ennekõike teistes inimestes, mistõttu Urmas Uustalu alkoholi tarvitamise keeldu 06.06.
  6. a ja 07.06.
  7. a rikkus. Urmas Uustalu soovib enda väitel pöörduda ravile, kuid kohus ei ole veendunud, et Urmas Uustalu on aru saanud probleemist ja selle tõsidusest ning tal on piisav motivatsioon ravi edukalt ka läbida. Samuti ei ole Urmas Uustalu suutnud kohtuistungil adekvaatselt selgitada, miks ta just järgmisel kuul on plaaninud minna süsti tegema ja mis konkreetselt on takistanud tal seda varem tegemast. Lisaks on Urmas Uustalu rikkunud peamist kriminaalhoolduse teostamise eelduseks olevat kohustust, s.o elada kohtu määratud alalises elukohas ja küsida kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukoha vahetamiseks. Urmas Uustalu selgitusi arvestades ei ole käesoleval juhul arusaadav isegi mitte see, millisest ajast alates Urmas Uustalu elukohta vahetanud on. Urmas Uustalu selgitused ka selles osas on vastuolulised ja eluliselt mitte usutavad. 4 Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine Urmas Uustalu suhtes on võimalik ja tulemuslik. Kohtu hinnangul puudub Urmas Uustalul siiani arusaam talle antud võimalusest jätkata karistuse kandmist vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja Urmas Uustalu suhtumist, on ilmne, et Urmas Uustalu suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Urmas Uustalule Tartu Maakohtu 28.05.
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4505 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 16 päeva vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Urmas Uustalule teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
  9. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.