Obsah (6)

§ 310§ 175§ 159§ 181§ 318§ 311

Kriminaalasi 1-18-4641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2019.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-18-4641 Kohtunik Piret L

§ 310

lg 2 alusel jätta Elektrilevi OÜ poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 2081,78 eurot läbi vaatamata. Menetluskulud:

§ 175

; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Viktor Tšapkovskilt menetluskuluna: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjatasu 515 eurot. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik vabatahtlikult tasuda 10 kuu jooksul vähemalt 51.50 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

§ 159

lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Viktor Tšapkovskile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2

§ 181lg 1 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu summas 515 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.06.2019.a. I Asjaolud ja menetluse käik: Viktor Tšapkovski’t süüdistatakse selles, et ajavahemikul 12.08.2016 kuni 10.02.2017 xxxx asuvas majas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, mis seisnes selles, et ilma loata, Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektrienergia saamiseks, ühendas otse külma alajaama F1 mastist xxxx krunti läbivalt AMKA (alumiiniumsulamist kandetrossiga 1 kV rippkeerdkaabel) õhuliinilt mõõtmata ahela. Tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel elektrienergia kasutamisega tekitas Viktor Tšapkovski Elektrilevi OÜ-le varalist kahju kokku 2081,78 eurot. Seega pani Viktor Tšapkovski toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 10.03.2018 kell 15.30 aadressil xxxx suunas maja teisel korrusel asuvast avatud aknast välja relvale sarnase eseme E Gi ja D Pi suunas, kes vahetasid eelosutatud maja juures auto ratast ja nõudis, et nad lahkuksid viivitamatult, seejuures ähvardas nad maha lasta, kui nad minema ei lähe. Kannatanud E Gi ja D P võtsid ähvardust reaalselt, kuna hakkasid oma elu ja tervise pärast kartma ja neil oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Viktor Tšapkovski oli alkoholijoobes ja käitus ebaadekvaatselt. Seega pani Viktor Tšapkovski toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul ei ole vaidlust selles, et tunnistajale J Sle kuuluvas majas aadressil xxxx elab alates 01.01.2012 üürilepingu alusel ainuüksi Viktor Tšapkovski; Vaidlust ei ole ka selles, et Viktor Tšapkovskil puudus liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga august 2016 kuni veebruar

1. Küll aga väidab süüdistatav, et eelnimetatud ajavahemikul tema ei kasutanud elektrienergiat ebaseaduslikult, kuna elektrienergia saamiseks tal on piisavalt elektriseadmeid ning maja kütmiseks toas asub ahi ehk tal ei olnud vajadust elektrienergia saamiseks ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitades ja liitumislepingut sõlmides. Süüdistatava versioon on ümber lükatud kohtuistungil vahetult uuritud tõenditega kannatanu esindaja A Ai, tunnistajate H K ja K K ütlustega ning kirjalike materjalidega. Kannatanu Elektrilevi OÜ esindaja A A (A) ja tunnistaja H K ütluste kohaselt 12.08.2016 kuni 10.02.2017 tuvastati aadressil xxxx elektrienergia ebaseaduslik kasutamine ning nimetatud 3 asjaolu fikseeriti aktidel kirjalikult, on tehtud ka fotod olukorrast. Viiendal korral käis kohal Elektrilevi töötaja, tunnistaja H K, koos kolleegiga. Tunnistaja H K kirjeldas kohtuistungil detailselt, kuidas kinnistul xxxx asuv elektripost tehniliselt oli ühendatud samal krundil asuva majaga ja kuidas oli peidetud elektrikaabel. Kaabel läks Viktor Tšapkovski maja poole ja see oli juba praktiliselt maja juures. Tunnistaja on 100% kindel, et see kaabel on ühendatud just ja ainult majaga xxxx, kus elab Tšapkovski. Seal ei ole teist võimalust, et keegi teine maja ja kuskil mujal oli xxxx võrku ebaseaduslikult lülitatud. Ajavahemikul 12.08.2016 kuni 10.02.2017 käis tunnistaja viis korda kohal kontrollimas ja iga kord oli kaabel üritatud nagu proovitaks aina kavalamalt seda peita, aga käekiri oli praktiliselt sama. Tunnistaja K Kga, kes on süüdistatava naaber, oli selline kokkuleppe, et kui K K märkab xxxx midagi kahtlast, siis ta annab Elektrilevile teada ning Elektrilevi töötajad tulevad kontrollima. Samuti tunnistaja H K on teinud järelkontrolli, kuna tundus, et rikkumine jätkub ja jätkub. Tunnistaja H K väidab, et kinnistul xxxx ei olnud puid, millega võiks kütta ahju. Tunnistaja K K (K) ütlused langevad kokku tunnistaja H K ütlustega ja tõendavad elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist aadressil xxxx. Tunnistaja teavitas
2. aastal Elektrilevi töötajaid krundil xxxx ebaseadusliku elektrienergia kasutamisest. Elektrilevi töötajad käisid mitmeid kordi kohal tema infot kontrollimas. Kui Elektrilevi poolt oli vool lahti ühendatud, siis oligi just süüdistatava maja pime, aeg-ajalt süüdistatav käis tunnistaja K K juures oma asju laadimas, aga mõne aja pärast läks jälle mööda ja jälle oli maja tuledes nagu üks ilus kirik, mida ta käesolevas asjas ei ole. Mis puudutab tuulegeneraatorit kinnistul xxxx. Rae vallavalitsuse vastus nõudekirjale koos lisadega tõendab asjaolu, et aadressile xxxx oli püstitatud ebaseaduslikult tuulegeneraator augustis 2013, mis on lammutatud. Rae Vallavalitsuse ehituse järelevalvespetsialist kontrollis 06.06.2017 xxxx kinnistule püstitatud tuulegeneraatori õiguspärasust ning tuli järeldusele, et tuulegeneraator on paigaldatud kinnistule 3-4 nädalat tagasi, kuna tegevuse ümbrus ei olnud rohtu kasvanud ning oli aru saada värsketest ehitustegevuse jälgedest - kaevatud olid kinnituspoldid, tross, elektrikaabel. Tunnistaja H K väidab, et tuulegeneraator oli 2017 ja 2018 aastal. Tunnistaja K K ütluste kohaselt paigaldati tuulegeneraator esimest korda 2013 - 2014 ja teist korda 2016 lõpp või
3. Seega esitatud süüdistuses ajavahemikul 12.08.2016 kuni 10.02.2017 kinnistul xxxx ei pidanud tuulegeneraator üldse elektrienergiat akumuleerima. Samuti tuleb võtta arvesse H K ütlusi selle kohta, et tuulegeneraator laeb kui tuult on, aga tuulik on väike, 2 kw on ikka 2 kw. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et kui ei olnud raha bensiini jaoks ja kui ei puhu tuul ja on sombune ilm, siis tema vajab elektrienergiat võrgust. Samuti süüdistatav väidab, et oli ka juhtumeid, kui maja omanik enda töö juures või enda kodus laadis akusid ning ta käis oma asju laadimas K K juures. Seega tuulegeneraatori ja bensiinigeneraatori olemasolu ei saa välistada elektrienergia saamist ebaseadusliku võrku lülitamise teel ning tõendab süüdistatava vajadust elektrienergia saamiseks võrgust. Tunnistaja J S ja süüdistatava ütluste kohaselt said nad teada, et politsei tegeleb elektrienergia vargusega umbes kevade alguses
4. Viimane ebaseaduslik elektrienergia kasutamine majas xxxx fikseeriti 10.02.
5. Seega kui xxxx maja omanik ja selle maja elanik Viktor Tšapkovski said teada, et elektrienergia vargusega tegeleb politsei, sellest asjast alates lõpetati majas 4 ebaseaduslik elektrienergia kasutamine ja maja oli pime. Käesolevaks ajaks on maja pime nagu väidab tunnistaja K K ja tunnistab seda ka süüdistatav. Süüdistatav väidab, et käesolevaks hetkeks on maja pime, kuna süüdistatav hoiab kokku nii bensiini kui elektrienergiat igaks juhuks ja valgus põleb seal, kus hetkel just vaja on. On alus järeldamiseks, et ebaseadusliku elektrienergia kasutamise ajal elektrienergiat oli palju ja tasuta ning pärast ebaseadusliku tegevuse lõpetamist tekkis vajadus maksta ise. Samuti tõendavad süüdistatava tegu süüdistatava enda ütlused selle kohta, et ta on professionaalne elektrik-tehnik, tal on samal tasemel haridus kui Elektrilevi töötajal H Kl. Arvestades, kuidas ta seletas kohtuistungil tehnilisi nüansse seoses elektrienergia saamisega, ei teki kahtlust, et tal on eriteadmised ja tehnilised võimalused ebaseaduslikuks võrku lülitamiseks. Süüdistatava väide on kooskõlas tunnistaja H K ütlustega, selle kohta, et inimesel, kes ebaseaduslikult ühendas elektrikaabli majaga, peavad olema eriteadmised ja erivahendid. Tunnistaja J S ütluseid ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuna nad on vastuolus kirjalike materjalidega ja tunnistajate K K ja H K ütlustega ning ta on maja omanik, milles süüdistatav ebaseaduslikult elektrienergiat tarbis. Kuid talle süüdistuse esitamiseks ei ole piisavaid tõendeid. Hinnates kogutud tõendeid nende kogumis kannatanu esindaja, tunnistajate ütluste ja kirjalike dokumentidega koos fototabelitega, on tõendatud, et Viktor Tšapkovki ajavahemikul 12.08.2016 kuni 10.02.2017 xxxx asuvas majas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel. Ähvardamise episoodis tunnistab süüdistatav ennast osaliselt süüdi. Ta väidab, et ei kavatsenud relva kasutada, vaid tahtis kannatanuid hirmutada. Süüdistatava süü selles episoodis on tõendatud kannatanute D P’i ja E Gi ütlustega selle kohta, et kannatanud olid keset sõiduteed ja vahetasid rehvi, nad ei olnud süüdistatava territooriumil. Süüdistatav ähvardas kannatanuid maha laskmisega, mille täideviimist oli kannatanutel alust karta, kuna süüdistatav sihtis aknast püstolitaolise esemega, ta oli alkoholjoobes ja käitus ebaadekvaatselt. Kannatanud võtsid ähvardust reaalsena ja said šoki. Ei ole alust kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses, et nad olid sündmusest tõsiselt hirmutatud. Nähes süüdistatavat relvaga, hüppasid nad auto peale, sõitsid eemale, et süüdistatav ei saaks neid lasta ja kutsusid politsei. Taoline kannatanute käitumine kinnitab veenvalt kannatanute ütlusi selle kohta, et nad võtsid ähvardust reaalsena. Kannatanu E Gi selgitas kohtuistungil põhjalikult, miks ta ei eeldanud, et ise võiks pihta saada. Esiteks, kannatanud suutsid kõike teha, et sellist situatsiooni neil ei tekiks. Teiseks, kohe pärast ähvardust suundusid nad sündmuskohalt kiiresti edasi, nii et süüdistataval oli väga vähe võimalust neile pihta saada. On eluliselt usutav, et isik, kes tunneb ohtu enda elule või tervisele, püüab ohust eemalduda ning selle õnnestumisel jääb ohutusse kaugusesse ja helistab politseisse. Just nimelt nii tegutsesid ka E Gi ja D P. Kannatanute ütluste usaldusväärsust kinnitab asitõendiks olevate helifailide vaatlusprotokoll selle kohta, et helistades juhtimiskeskusesse, kannatanu üksikasjalikult kirjeldab, mis nendega juhtus, et nad ei saa rahulikult rehvi vahetada, kes ja kuidas sihib relvaga kannatanuid ning nad paluvad abi politseilt. Asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga /I kd tl 33-36/, milles on vaadeldud süüdistatavalt ära võetud õhupüssi Hatsan xxxx ja õhupüssi rauas ning kuulipesas olnud 5 õhupüssi kuuli. Süüdistatava väide, et tema hinnangul kannatanud käitusid ülbelt ja kasutasid võib-olla järsemat hääletooni, ei anna õigustust ega alust ähvardada kannatanuid relvaga, Arvestades süüdistatava ütlusi, et ta oli sel päeval alkohoolijoobe seisundis, mida kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, ning kuidas kohtuistungil otsis ta erinevaid motiive kanatanute käitumises oma teo õigustamiseks – tuleb suhtuda süüdistatava ütlustesse kriitiliselt. Hinnates kõiki kogutud tõendeid nende kogumis, s.o kannatanute, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle ja olukorra fikseerimise akte, on alust järeldada, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning Viktor Tšapkovski süü elektrienergia ebaseadusliku kasutamise toimepanemises ja kannatanute ähvardamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi. Süüdistatav ei viibinud hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 tähenduses. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaitsja seisukoht: Kaitsja selgitas, et mis puutub süüdistusse KarS § 120 lg 1 järgi, siis on Tšapkovski korduvalt rõhutanud seda, et ta reaalselt ei soovinud kellelegi kahju põhjustada ja teo põhjuseks oli kannatanute viibimine tema maja läheduses temale arusaamatutel põhjustel ja ka tema arvates mitte päris korrektne käitumine ei olnud. Kaitsja möönab, et ilmselt õigusvastasust välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad, sest isegi kui asuda seisukohale, et Tšapkovski tõepoolest tundis ka ennast teataval määral ohustatuna ja kannatanud võisid teda ka kuidagiviisi häirida või solvata, siis ilmselgelt sellises situatsioonis õhupüssi väljavõtmine ja selle teiste isikute pihta suunamine ei olnud vastav sellele eeldatavale ründele. Seetõttu hädakaitse ilmselt praeguses situatsioonis on välistatud. Kui isegi kannatanud käitusid mitte päris õiguspäraselt, siis kindlasti Tšapkovski tegevus oli mitte vastav sellele, tähendab vähemalt hädakaitse piiride ületamisega oli kindlasti tegemist. Küll aga on kaitsja hinnangul praegusel juhul küsitav asjaolu, kas ikkagi kannatanutel oli reaalselt ka alust või süüdistatava tegevust käsitleda sedavõrd ohtlikuna, et kuritegu võiks siis olla kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. Kui lähtuda kannatanute eneste ütlustest kohtuistungil, siis kummagi kannatanu ütlustest tegelikult ei nähtu ju seda, et nad tõepoolest olid isiklikult hirmunud Tšapkovski käitumisest ja et nad kartsid reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Kannatanu G on kohtuistungil väga selgelt öelnud välja, et enda pärast ma üldse ei kartnud, vahemaa süüdistatava ja kannatanute vahel oli piisavalt suur. Pigem kartis kannatanu G seda, et süüdistatav võib olla ebaadekvaatne ja relvaga ähvardada kedagi teist. Sellist abstraktset ohtu kellegi hüpoteetilise kolmanda isiku suhtes kindlasti ei saa käsitleda konkreetse kuriteona, mis võiks olla kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Konkreetselt enda elu ja tervist nad ei tundnud ohustatuna olevat. Nimelt kannatanud G ja P märkisid, et vahemaa nende ja süüdistatava vahel oli 70 kuni 100m, mis on tegelikult väga pikk maa. Süüdistatav ise kirjeldas, et see vahemaa võis olla kuskil 50m, mis on ka küllaltki pikk vahemaa. Sellelt distantsilt on küllaltki raske määratleda isegi seda, mis konkreetselt süüdistataval käes oli. Süüdistatav ise on tunnistanud õhupüssi olemasolu ja selline ese kindlasti on relvataolise esemena käsitletav. Küll aga kannatanud on selgitanud, et nad ei arvanud, et süüdistatav selliselt distantsilt võiks nendele reaalselt ka pihta saada, isegi kui ta nende suunas oleks sihtinud. Seda kõike silmas pidades on kaitsja arvates praegusel juhul kuriteo koosseis täidetud ei ole vaatamata sellele, et süüdistataval osaliselt ennast süüdi tunnistas. Viktor Tšapkovski positsioon süüdistuses KarS 216 lg 1 järgi on olnud kogu aeg ühene -selles kuriteos ei ole ta kunagi ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et 6 kohus peaks kaaluma mõistlikku menetlusaega. Tegemist ei olnud keeruka menetlusega, tegemist on II astme kuriteoga ja mingisuguseid keerukaid ekspertiise ei ole selles asjas läbi viidud. Üle kuulatud on selles kriminaalasjas üksnes kaks tunnistajat, seega oli asja võimalik menetleda tunduvalt kiiremini, kui seda prokuratuuri poolt tehti. Mis puudutab Tšapkovski süü küsimust, siis esmalt tuleb tuvastada, kas üleüldse mingisugune elektrivargus kõnesolevas elamus aset leidis ja teiseks -kas selle varguse eest on vastutav Tšapkovski. Kaitsja hinnangul juba esimene asjaolu, varguse fakt kui seesugune just süüdistuses nimetatud elamuga seonduvalt piisavalt tõendeid ei ole. Tunnistaja K andis kohtus väga põhjalikke ütlusi, olles oma ala spetsialist. Ta viibis ka sündmuskohal mitmeid kordi ja kirjeldas väga konkreetselt seda, mida ta neil kordadel nägi. Samas, vaatamata tema kindlusele järelduste tegemisel, siiski tegi ta üksnes järeldusi selle kohta, kuhu lõppkokkuvõttes elektriliinidesse kaabliots välja viis. Võib olla loogiline ja teataval määral isegi eluliselt usutav, et kui kaabli läheduses ei ole rohkem inimesi, rohkem mingeid objekte, elamuid, peale Tšapkovski kasutuses oleva ja J Sle kuuluva elamu, siis võib inimesel täiesti loogiline mõte, et ilmselt see kaabliots peaks välja viima kuhugi sellisesse kohta, et majas elavad inimesed saavad sealt kaablist ka energiat, sest muidu tekib ju küsimus, miks selline kaabliots sealt liinidest veetud on. Teisalt aga, kuhu ikkagi lõppkokkuvõttes kaabel välja viis on toimikus olevate tõenditega kinnitamata ja kaitsja hinnangul tunnistaja järeldused ei saa olla selles osas ümberlükkamatuteks tõenditeks. Kaitsja hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka välistamise meetodist ehk et keegi teine ei saanud seda kuritegu toime panna. Pole ikkagi tuvastatud, kas üleüldse sellest kaablist elektrienergiat võeti ja samuti võimalikud ka muud variandid. Tunnistajad on rääkinud, et maja juures teostati ehitustöid. Sel ajal oli võimalik kindlasti kellelgi elektrit kasutada. Hiljem võis see kaabel sinna jääda. Samuti on ka täiesti võimalik, et mingid muud isikud liikusid seal ringi, kes elektrit vajasid ja on ka täiesti võimalik see, et seda elektrit üldse keegi kasutanud. Mingisugusel ajahetkel kaabel tõepoolest liinidest mingis suunas veeti, aga reaalselt seda elektrienergiat kellelgi vaja ei läinud. Kui seda menetlust oleks läbi viidud nii, et kõik asjaolud oleks välja selgitatud, siis sellisel juhul kindlasti ei takistanud politseid mitte miski asjaolu ja mitte ükski isik teha sündmuskoha vaatlust, fikseerida see, mida vaatluse käigus tuvastatakse. Sellisel juhul ei ole mingit tähtsust ka asjaolul, kas maja peremehed on kodus, kas kedagi majja lastakse või ei lasta kellegi nõusolekul või mitte. Politsei võib alati kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks vajalikke toiminguid teha ja selleks ka võõrale territooriumile siseneda või isegi elamusse siseneda. Mingisuguse põhjusel vaatamata pikale menetlusele seda praegusel juhul tehtud ei ole, vaatamata sellele, et politseis tegelikult ju menetlus alustati suhteliselt kohe pärast väidetava varguse ilmsiks tulemist. Loomulikult ka praegusel juhul ei saa mööda vaadata asjaolust, et Tšapkovskil tõepoolest seal majas ju elektrit sellisel hulgal vaja ei läinud, nagu sealt kaablist elektrit tuli. 7kW ka tunnistaja K ütluste kohaselt sellises väikses majas ilmselgelt kasutada ei olnud võimalik, kui seal just mingit väikest tööstust ei arendatud, suuremahulist taimekasvatust või remonttööd või midagi muud sellist. Tegemist oli suhteliselt väikese majaga, maja ümber oli hulgaliselt vanu asju. Mingisugust suuremahulist ehitust, mingisugust põllumajandust, midagi sellist seal ümberringi ei ole fikseeritud. Siit tulenevalt kindlasti juba elulise usutavuse seisukohast minu hinnangul see elektrivargus ei ole kindlasti mõeldav. Lisaks tekib küsimus, et Tsapkovski ja S ütlustest nähtuvalt need generaatorid, mis majas olid, tuulegeneraator, bensiinigeneraator, nüüd lõpuks ka päikesepatareid, need ei olnud mitte odavad asjad ja S ning Tšapkovski on isegi selgitanud, et nende sõbrad, tuttavad teataval määral panid imeks, et miks nad sellisel viisil seal majas eksperimenteerivad, et see on esiteks kulukas ja teiseks ka küllatki töömahukas tegevus, lihtsam oleks ju sõlmida leping elektri kasutamiseks. S ja Tšapkovski vastasid, et neile oli see huvitav. Kui tõepoolest inimesed oleksid soovinud elektrit varastada, siis nad ei oleks omandanud selliseid ikkagi sadu ja isegi mõnel juhul tuhandeid eurosid maksvaid seadmeid elektri tootmiseks enda majapidamises. Nende esemete, seadmete olemasolu on tõendatud, selles kahtlust ei ole. Ja kui nüüd lähtuda sellest, et kas 7 sellest piisas majas olemasolevate elektritarvete funktsioneerimiseks, siis Tšapkovski selgitas, et jah piisas küll, maja oli väike, elas ta tagasihoidlikult. Ja need üksikud korrad, kus ta naabri K juures käis oma akusid laadimas on tegemist erandliku situatsiooniga, kus midagi ei töötanud või ei olnud tuult või midagi muud sellist. Aga üldiselt tuli ta suurepäraselt toime nende generaatoritega, mis tal pidevalt majas töötasid. Tšapkovski on ka selgitanud, millisel põhjusel võis tunnistaja K tunduda, et pärast politseis menetluse alustamist maja oli pimedam ja ka need selgitused ei ole kaitsja hinnangul ümber lükatud. Veelkord rõhutab kaitsja, et tegemist on ikkagi üksnes tunnistaja hinnanguga, politsei ei ole ju käinud kohal ja võrrelnud, kas tõepoolest varasemalt maja oli valgustatud ja siis viimastel aastatel pime. Sündmuskoha kohta on äärmiselt vähe informatsiooni, üksnes ühe tunnistaja ütlused. Lõppkokkuvõttes elektri varguse kohta majas kaitsja hinnangul piisavad tõendid puuduvad. Veel on kaitsja hinnangul oluline märkida, et selles väidetavas varguses kindlasti ei saa süüdlaseks lugeda Tšapkovskit. Kõigepealt tunnistaja K ütlustest nähtuvalt elas ju enne Tšapkovskit majas mingisugune teine mees. Selle isiku kohta on ka Tšapkovski ise ja S ütlusi andnud. Ja ka sel perioodil, kui Tšapkovskit üldse majas ei elanud ei olnud seal kunagi mingisugust liitumislepingut Eesti Energiaga. Ja ometi maja oli valgustatud ja majas elati täiesti normaalselt, kasutati elektritarbeid ning mingisuguseid probleeme keegi kuskil ei täheldanud. Oluline on välja tuua, et tunnistaja K on rõhutanud, see kaudselt nähtub ka K ütlustest tegelikult, et Tšapkovskil mingisugust sõnaõigust majas toimuvaga seonduvalt ei olnud. Seda, kus keegi elas, milliseid elektritarbeid keegi kuskil kasutas, kes võis majja siseneda, kes mitte, milliseid lepinguid võis seal sõlmida, kõike seda otsustas maja peremees. Seega isegi kui eeldada, et elektrikaabel oli majja veetud, siis esiteks ei ole tõendatud kes konkreetselt, füüsiliselt seda tegi. Nii kaua, kui see asjaolu ei ole ümberlükkamatult tõendatud. ei saa kindlasti Tšapkovskit selles konkreetses teos süüdi tunnistada. Samuti tuleb arvestada konkreetseid võimalusi Tšapkovskil kuritegu toime panna. Kõik isikud siin on selgitanud seda, et tegelikult selleks, et sinna elektriliinideni kuidagimoodi küündida, on vaja teatavaid erivahendeid. Isegi isikutel, kel võib olla elektriku teadmised, selliseid erivahendeid ja seega ka võimalust kuritegu toime panna enamasti ei ole. Tegemist on ikkagi ohtliku tegevusega. Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb KarS § 216 lg 1 järgi Tšapkovski õigeks mõista. Kohtu järeldused: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ei ole Viktor Tšapkovski süü KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning selles osas tuleb süüdistatav õigeks mõista. Oma järeldusi motiveerib kohus järgnevalt: Kohus nõustub prokuröriga, et vaidlust ei ole selles, et tunnistajale J Sle kuuluvas majas aadressil xxxx elas alates 01.01.2012 üürilepingu alusel ainuüksi Viktor Tšapkovski ning vaidlust ei ole ka selles, et Viktor Tšapkovskil puudus liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga august 2016 kuni veebruar
6. Seda asjaolu ei ole Viktor Tšapkovski kunagi ka vaidlustanud. Viktor Tšapkovski andis kohtus ütlusi ning selgitas, et aadressil xxxx elab ta aastast 2012, mis on osaliselt remonditud ning maja omanik on J S. Kokkulepe oli, et tema kohustus on aidata majapidamises ja hoida majal silm peal ning üüritasu osas kokkulepet ei olnud. Eelmine üürnik oli B T. Elektri kasutuse osas ei pidanud ta otseselt süvenema, kuna üsna koheselt ostis ta koos J Sga tuulegeneraatori. Ta ise kasutas majas elamiseks teist korrust suurusega umbes 30 m
7. Kui J S kohal on, kasutab maja esimest korrust suurusega umbes 40 m
8. Pidevalt teostati majas mitte eriti mahukaid remonttöid. Nii näiteks on alates 2012 majas vahetatud aknad, aidatud ehitada 8 terrassi, parandada vundamenti jne., mille teostamiseks olid kasutusel tavalised käsitööriistad (nt. trell). Sellised käsitööriistad vajasid võimust maksimum 600W ja sedagi lühiajaliselt. Remonttöid tegi ta kas üksi või J Sga koos, vastavalt vajadusele, kuid elektritööriista kasutas ainult üks inimene. Edasi selgitas süüdistatav, et üldiselt kütab ta külmal ajal üksnes tuba, kus teisel korrusel elab ning vajadusel kütab ka alumist korrust. Kütmiseks kasutab küttepuid, kuna majas on selleks olemas ahi. Elektrienergiat vajab ta üksnes teleka vaatamiseks, raadio kuulamiseks ning sülearvuti kasutamiseks. Kui kõik seadmed korraga sisse lülitada ja juurde lisada valgustid, siis ligikaudne võimsus on 400W+. Aiandusega ta ei tegelenud ja kasvuhoonet maja juures ei olnud. Kuna maja oli väike, siis külalised olid enamasti väljas, koos veedeti aega, käidi kalal, grilliti, kuid majas ei viibitud. Üldiselt pidasid sõbrad teda koos J Sga natuke hullukesteks, kellele meeldis omakeskis eksperimenteerida ja toota elektrit erineval viisil. Nii sai ka tuulegeneraator ostetud peamiselt J S rahadest kuskil 4000 euro eest ja Viktor Tšpakovski meelest oli tegemist põneva ettevõtmisega, kuna ta ise leiab enda olevat leiutaja hingega. Kuskil 4 aastat tagasi teostas Rae vald ka tema maja läheduses ehitustöid. Tegemist oli suuremahulise tööga ning kohale oli toodud palju tehnikat, k.a. bensiinigeneraatorid. Esitatud süüdistus on talle arusaamatu, kuna koos J Sga ongi nad kasutanud omi elektrigeneraatoreid ning sellest ajast, kui tema seal elab, kasutasid nad kogu aeg oma tehnikat, milleks oli tuulegeneraator 2,5 kW võimsust, nõukogude aegne bensiinigeneraator 4,5 kW võimsust, päikesepatarei 800 W, väike bensiinigeneraator 1 kW, keskmine bensiinigeneraator 3 kW. Kui need seadmed lülitada sisse korraga, teeks see võimsuseks umbes 25 kW. Viktor Tšapkovski möönis, et aeg-ajalt käis ta telefoni või tahvelarvutit laadimas naabri juures, kuid seda juhtus harva, peamiselt kui tal ei olnud raha bensiini jaoks ja kui ei puhunud tuul või oli sombune ilm ning seal elatud aja jooksul on seda juhtunud maksimaalselt kümnel korral. Veel selgitas Tšapkovski tunnistaja K K ütlustele vastukaaluks, et maja on käeoleval hetkel pime, siis võimalik, et tunnistaja näeb olukorda valesti. Nimelt elab ta teisel korrusel ja tema aknad ei ole tunnistaja koduhoovi vaatamisulatuses. Seega väita, et maja on pime on väär, kuna tema teisel korrusel kasutab jätkuvalt endale eluks vajalikku elektrit generaatorite abil. Viktor Tšapkovski selgitas, et Eesti Energiast ega ka uurijatest keegi teda kontrollimas käinud ei ole ning tema isiklikult ka kedagi takistanud ei ole. Majal pole praktiliselt aedagi ümber ning maja ust ei lukustata ning võti ripub lihtsalt naela küljes. Tšapkovski selgitas, et majas oli palju erinevat tehnikat ning selle hooldamisega tegeleb tema, kuna on väljaõppinud elektrik ning lõpetanud Tallinna Polütehnikumi. Tšapkovski ütlusi toetas ka tunnistaja J S, kes on xxxx majaomanik ning kellel on aastat 2012 Tšapkovskiga üürileping aadressil xxxx. Tšapkovski elab seal üksinda, tunnistaja käib kohal aegajalt. Elektrileviga ta liitumislepingut teinud ei ole, kuna seal majas saab hakkama oma autonoomsete vahenditega, s.t seal kasutatakse tuulegeneraatorit, elektrigeneraatorit ja bensiinigeneraatorit, mis on akulaadimiseks omavahel seotud. Samuti on seal 2016 lõpus või 2017 alguses paigaldatud päikesepaneelid. Algselt paigaldati tuulegeneraator 2011sügisel, kuid siis tekkisid probleemid vallaga, kuna generaator oli ettenähtust kõrgem ja ta tegi selle lühemaks ning praeguseks tema suhtes pretensioone ei ole. Aastal 2016 ja 2017 olid elamistingimused seal majas samasugused nagu praegu. Majas on ahjuküte, kaev ning elektrit saab siis kasutada vastavalt. Elektrileviga tal erimeelsusi pole olnud, aga oli antud inseneri võrgu ehituse seaduslikkuse üle lahkhelid. Insenerivõrk oli ehitatud peale 1999.a. Seaduse järgi peab selle insenerivõrgu, oli ehitatud kas 2007 või 2008, kohta olema kooskõlastus maa omanikuga. See insenerivõrk oli ehitatud peale 1999 aastat, siis kui tunnistaja olin juba omanik ehk siis vastavalt Asjaõigusseadusele eeldas tunnistaja, et Elektrilevil ei olnud niisama õigust tulla tema maatüki peale saagidega, siis kui nad seda heaks arvavad ning sellest kujunes välja pikemajalisem konflikt, sest reaalsuses tuli Elektrilevi tema maa peale ilma tunnistaja loata sinna saagima ja prügi tekitama, ehitama ning kaevama. See oli 2016 tee ehitamise ajal, sh ka 9 tunnistaja maatükil algul kadus ära aed, jalgvärav ja värav. Pärast toodi sinna mulda ja buldooseriga tasandati kõik ära ja nagu tunnistaja aru sai, olid need parendused korraldatud naabrite poolt. Ehitustööd organiseeris vald. Seda, et Elektrilevil on pretensioonid tema üürniku suhtes sai ta teada uurija käest kevadel
9. Ta selgitas uurijale, et seal elab lepingu alusel Tšapkovski ning majas kasutakse generaatoreid, mille kohta edastas ka uurijale tema palvel fotod. Majas on kogu aeg elekter olemas olnud ja on ka praegu. Muidugi oli ka päevi, kui üldse tuult ei olnud, siis nad tegid süsteemid ümber ning käivitasid bensiinigeneraatori, et akut laadida. Ja elektritarbimine ei ole eriti suur seal, LED lambid. 10 lampi võtab umbes 70 W. Valgust oli vaja selleks, et telekat vaadata, tööriistadega töötada. Akud annavad lühiajaliselt väga suurt võimsust. Ja tööriistad ka ei tööta tundide viisi, vaid elektrisaega lõikasid tüki ära ja lülitad elektrisae välja. Majas on üks televiisor, mis töötab ka tänasel päeval, samas katkiseid televiisoreid on kuskil 20 ringis. Külmkapp on majas olemas, kuid seda ei kasutata. Maja köeti küttepuudega ning süüa tehakse pliidi peal. On olemas ka veekeetja ja mikrolaineahi, kuid generaatoritega nad eriti ei taha töötada. Ka praeguseks ei ole selle majaga Elektrileviga lepingut sõlmitud, vaatamata sellele on majas võimalik vaadata telekat ja kasutada arvutit ning Elektrilevilt nad rohkem pretensioone pole saanud ning eelmisel suvel koristasid nad ka selle liini ära. Peale seda, kui uurija informeeris teda elektrienergia väidetavast vargusest, käis ta ka ise tuvastamas olukorda ja nägi, et posti küljes oli kilp, mille peale oli kirjutatud Eesti Energia, mis oli kinni plommitud. Kuidas elektrivargus aset võis leida, tunnistaja ei tea ja seda oleks tal endal ka huvitav teada. Ta teab ainult, et elektrienergia vargus mahub perioodi, kui maja lähedal käisid suuremahulised ehitustööd. Samas Tšapkovski elab selles majas juba aastast 2012 ja ühtegi pretensiooni seoses vargusega pole esitatud. Tal endal on küll algharidus, kuid igasuguste generaatoritega tegelemine on teda alati huvitanud. Seega järeldas prokurör nii tunnistaja kui Tšapkovski enda ütluste pinnalt, et eriteadmisi omava isikuna ei ole kahtlustki, et elektrienergiat ebaseaduslikult kastutada saigi üksnes süüdistatav, kuna tegemist on väljaõppinud elektrikuga. Eriteadmiste vajadust kinnitas ka tunnistaja H K, kes töötab Elektrilevi OÜ xxxx ning selgitas, et aadressil xxxx on ta korduvalt käinud, esimest korda 12.08.2016., kuna liinide kontrollimise käigus avastati, et xxxx juures asuva posti otsast jooksis ebaseaduslik kaabel, mis suundus nimetatud maja poole ning talle tehti ülesandeks olukorda kontrollida. Koos paarimees P Kga läksid nad kohale läbi kõrval krundi. Nähtus, et selle liini pealt oligi võetud alla haru ja peidetud ilusti posti taha, et naaber ei näeks ja siis tõmmatud paari koha pealt traadi või nööriga kinni, et see silma ei torkaks. Kaabel läks maa pealt kraavi serva mööda maja poole ja siis enne maja kusagilt kadus ära. Oli alust eeldada, et just see maja kasutab ebaseaduslikult elektrienergiat, sest see post oli majale kõige lähemal ja kaabel, mis alla tuli, suunduski selle maja poole. Naabrimajani, mis on lähim maja, on kaks posti vahet, mis on väga suur maa. Tunnistaja ei saanud kinnitada, et kaabel oli ühendatud just nr xxxx majaga, kuid see suundus selle maja poole ja lõpus kadus ära. Nad käisid ka maja juures ja koputasid, aga keegi ei reageerinud. Kõik mõõtevahendid on neil kalibreeritud ning eksimisvõimalust ei ole. Samuti sai igal viiel korral rikkumised kirjalikult fikseeritud, koostatud akt ja pildistatud, samas kõike pilte ei lisatud, lihtsalt need, mis tundusid olulisemad. Kokku siis käisid nad kontrollimas viiel korral ning igakord oli kaabel üha kavalamalt peidetud. Nüüd aga kinnitas tunnistaja, et seda saab teha üksnes professionaal, kuna tegemist on eluohtliku ettevõtmisega ning tavainimene sellega hakkama ei saa või peab ta siis olema hulljulge, et nii kõrge posti otsa kuidagi ronida, mis on pinge all. Nimelt oli kaabel veetud väga korralikult ning see asus kõrgel. Tehnikaga sinna ligi ei saa, sest seal on pehme pinnas ja vajub sisse. Seega on vaja neid nn elektriposti raudu, mis pannakse jala otsa, et üles ronida ja seal tegutseda. Selliseid raudasid on kogu elektrilevi töötajate brigaadi peale 4-5 ehk ääretult vähe. Tavainimesel selliseid raudu olemas olla ei saa, 10 proffidelgi napib nendest, kuid selleks et posti otsa ronida, seal vajalik ära ühendada ja hiljem kõik tagasi panna, on vaja professionaalset tegutsemist, kuna kõik on pinge all. Tunnistaja isegi ei kujuta ette, kust neid spetsvahendeid osta saaks, ilmselt mingist eripoest, kuid samas on need väga kallid ja tänapäeval ikkagi on nende kasutamine harv, kuna kõik töö teeb ära tehnika. Neil jäi naabrinaisega kokkuleppe, et kui ta märkab seal midagi kahtlast, et siis annab neile teada. Kuna neil kontaktid puudusid, siis maja nr xxxx elanikega nad ühendust ei saanud. Maja iseenesest oli väike 2 kordne verandaga maja, kuid mis seal sees oli, nad teada ei saanud. Kuna neil ei olnud ka teada, kes seal reaalselt elavad, puudus ka võimalus tuvastada, kes reaalselt ebaseaduslikult elektrienergiat kasutab. Puid, millega ahju kütta nad ei märganud, pelgalt vanaraud vedeles aia ääres. Tuulegeneraator oli tunnistaja mäletamist pidi olemas ning talle jäigi arusaamatuks, et isegi, kui see voolu andis, milleks siis oli veel liinilt vaja võtta juurde täiendavat võimsust. Edasi hakkas tunnistaja oletama, et üldse kummaline, et nii väike maja nii suures koguses energiat vajas, aga mis majas sees oli, ta ei tea. Üldse tundus kogu käitumismuster imelik. Tavaliselt kui nn varas märkab, et ta on avastatud, siis ta tõmbab vähemalt koormuse maha, aga seal seda ei juhtunud ühelgi korral. Tarbimine pigem iga korraga aina suurenes. Esimene kord oli ligikaudu 3 kW, lõpus oli juba 7 kW ja tundus tunnistajale suisa arusaamatu. Tuulegeneraatori võimsus oli 2 KW ja on arusaamatu, miks varastati veel 7 KW juurde. Seda kas Elektrilevi teostas maja maatükil veel mingeid ehitusöid, tunnistaja ei teadnud, kuid eeldas, et pigem mitte, kuna maa on seal sedavõrd pehme, et tehnikaga on sinna peale minna võimatu ning pigem ikkagi ei kahtle tunnistaja selles, et majas nr xxxx kasutati ebaseaduslikult elektrienergiat. Päikesepatareisid ta kohapeal näinud ei ole, kuid ta ka ei mäleta, et kohapeal käies oleks maja olnud valgustatud. Oleks nad majja sisse saanud, siis oskaks väita, mis seal majas sedavõrd palju elektrienergiat vajas ja seda võib üksnes oletada, aga kuivõrd keegi neid sisse ei lasknud ning ta isegi ei tea, kes on maja omanik, siis midagi kindlat tunnistaja väita ei saa. Tunnistaja kinnitas ka, et Tšapkovskit isiklikult ta kunagi näinud ei ole. Seda, et vaidlusalase majaga ei ole kunagi olnud sõlmitud liitumislepingut kinnitas ka kannatanu Elektrilevi OÜ volitatud esindaja A A (A), töökoht Elektrilevi OÜ, kes selgitas, et esimene rikkumine oli fikseeritud 12.08.2016.a. ning viimane 10.02.2017.a Rikkumine tuvastati Elektrilevi OÜ tarbimisjärelevalve spetsialistide poolt. 5 korral käidi koha peal, kontrolli käik ja tulemused on fikseeritud olukorra fikseerimise aktidel kirjalikult. On tehtud ka olukorrast fotosid ja selle alusel on tehtud kalkulatsioon. Kontrollijateks olid Elektrilevi töötajad H K ja P K, kellel mõlemal on selleks vastav eriharidus ja pikaajaline tööstaaž. Mõõtevahendina kasutati digitaalset voolulogereot, mis on kalibreeritud. Voolulogerid kalibreeritakse kasutusele võtmisel ja neid voolulogereid kasutati juba aastast
10. Elektrilevil on praktika, et üldjuhul voolulogereid remonti ei viida. Kui juhtub, et voolulogerid lakkavad töötamast, siis vahetatakse need välja, ostetakse uued. Igal brigaadil, kes objekte käivad kontrollimas on kaks Elektrilevi töötajat ja neil on alati kaasas vähemalt kolm digitaalset voolulogerit, et oleks tõendatud see, et mõõdetakse õigesti. Samuti on oluline kahe inimese kohalolek, et alati oleks kõik fikseeritud n.ö. nelja silma printsiibil. Elektrienergia kasutamise eest peab tasuma isik, kes reaalselt elab selles majas elab ja tarbib elektrienergiat. Tšapkovski suhtes süüd kinnitavate kirjalike tõenditena esitas prokurör järgnevad materjalid: - Elektrilevi OÜ 30.08.2016 kuriteoteade koos lisadega, millest nähtuvalt oli 12.08.2016 tuvastatud xxxx asuvas majas elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; - Elektrilevi OÜ 29.09.2016 kuriteoteade koos lisadega, millest nähtuvalt oli 20.09.2016 11 tuvastatud xxxx asuvas majas elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; - Elektrilevi OÜ 16.12.2016 kuriteoteade koos lisadega, millest nähtub, et 24.11.2016 oli tuvastatud xxxx asuvas majas elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; - Elektrilevi OÜ 31.01.2017 kuriteoteade koos lisadega, millest nähtub, et 23.01.2017 oli tuvastatud xxxx asuvas majas elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; - Elektrilevi OÜ 22.02.2017 kuriteoteade koos lisadega, millest nähtub, et 10.02.2017 oli tuvastatud xxxx asuvas majas elektrienergia ebaseaduslik kasutamine; - Elektrilevi OÜ vastus päringule ja selle lisa – kalibreerimisprotokollist nähtub, et objektil aadressil xxxx tegi mõõtmisi pädev isik, samuti nähtub millist mõõtevahendit kasutati ning asjaolu, et mõõtevahend oli kalibreeritud; - Rae vallavalitsuse vastus nõudekirjale koos lisadega tõendab asjaolu, et aadressile xxxx oli püstitatud ebaseaduslikult tuulegeneraator. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et nimetatud aadressil puudus leping Elektrilevi OÜ-ga ning kohus ei sea ka kahtluse alla kuriteoteateid, vaid tuvastada tuleb, kas elektrienergia varguse toimepanijaks oli Viktor Tšapkovski. Kohtu hinnangul kohtus uuritud kirjalike ja isikuliste tõendite põhjal sellist järeldust teha ei ole võimalik. Ilmselgelt ei ole KarS § 216 lg 1 sätestatud kuritegu võimalik panna toime kaudse tahtlusega, vaid selle toimepanemine saab olla üksnes eesmärgistatud tegevus ning eeldab kavatsetust. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus, kusjuures oluline on märkida, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Seega peab käesoleva kaasuse puhul suutma kohus jaatada, et Viktor Tšapkovskil, olenemata sellest, et ta elas vaidlusaluses majas juba aastast 2012, tekkis 2016 aasta lõpus ja 2017 alguses soov varastada Elektrilevi OÜ-le kuuluvat elektrienergiat, kuid kohtul tuleb nentida, et nimetamisväärseid tõendeid kohtueelses menetluses kogutud ei ole. Siinkohal nõustub kohus kaitsja väidetega, et täiesti arusaamatul moel pole selles asjas menetlust eriti teostatudki. Kriminaalasja materjalidele on lisatud kannatanu kuriteoteated koos kannatanu enda poolt kogutud tõenditega, üle on kuulatud mõned tunnistajad ja sellega ongi kogu menetlus piirdunud. Tšapkovski enda väited eluolu kohta on aga täielikult kontrollimata ning prokuratuur on läinud seda teed, et süüstada Tšapkovskit välistamismeetodi alusel ehk kui juba kannatanu väidab, et keegi muu ei saanud elektrienergiat varastada, kui Tšapkovski, kuna kaabel ikkagi tema maja suunas suundus ja kuna Tšapkovski on ka erialalt elektrik, siis kes veel peale tema võis kuritegu sooritada. Mõnes mõttes kõlabki nimetatud järeldus loogiliselt, kuid selleks, et isik tõsikindlalt süüdi mõista, peavad kohtul olema ka tõsikindlad tõendid. Kannatanu on väitnud, et elektri tarbimine oli arusaamatult suur, Tšapkovski on väitnud, et talle piisas generaatorite abil saadavast energiast vaatamaks televiisorit, kuulata raadiot ja kasutada arvutit ning pimeduse saabudes lülitada oma toas sisse valgusti. Soojuse saamiseks piisas ahju kütmisest. Milline aga oli siis Tšapkovski elukohas valitsev olukord – milliste generaatorite abil oli võimalik elektrit ise toota, millises mahus, kuidas köeti elamist, olid seal puud või radiaatorid selleks ja mida veel kasutati elektrienergia abiga, on jäänud tuvastamata. Kohtueelses menetluses ei kordagi teostatud sündmuskoha vaatlust ega tuvastatud, millistes tingimustes Tšapkovski elas ning mis elektrit ta kasutas. Antud juhul oleks sellised toimingud pidanud menetleja poolt olema möödapääsmatud tuvastamaks, kas süüdistatav annab ikka tõeseid ütlusi. Kannatanu on esitanud kuriteoteateid viiel korral ning üsna intensiivse ajaperioodi vältel alates 12.08.2016 kuni 22.02.2017 koos omapoolsete fikseeringute ja 12 fotodega. Samuti nähtub, et ebaseaduslikult on tarbitud üsna suuremahuliselt elektrit. 6 kuu (august 2016 kuni veebruar 2017) jooksul on tekitatud energiavargusega 2081 euro suurune kahju. Samas nähtub süüdistusaktist, et alles 10.04.2018 ühendati nimetatud kriminaalasi Viktor Tšapkovski süüdistuses KarS § 120 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtule jääbki mõistetamatuks, et kui menetleja ei pidanud vajalikuks omapoolselt rohkem toiminguid läbi viia piirdudes lisaks kannatanu poolt esitatule veel paari tunnistaja küsitlemisega, miks ei olnud kriminaalasi kohtukõlbulik juba aastal
11. Käesoleval juhul, lähtudes ausa kohtumenetluse printsiibist, peab kohus vajalikuks välja tuua, et menetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul. Kuivõrd menetluse läbiviimise aega tervikuna võib lugeda pigem määratlemata õigusmõisteks ja täpseid piire menetlustoimingute tegemiseks ei ole peab kohus nentima, et prokurör ei toonud kohtule välja mitte ühtegi põhjendust, mis põhjusel kohtueelne menetlus säärasel kujul venis. Küll aga tugines sellele kaitsja ning kohus võtab endale õiguse eeldada, et kuriteo toimepanija võib-olla algusest peale ebaselge olnud ka menetlejale ning asja uurimine on olnud seetõttu takerdunud. Tunnistaja H K on väitnud, et nimetatud kuritegu selles kohas saab toime panna üksnes eriteadmistega inimene ja posti otsa ronimiseks ei ole pehme maapinnase tõttu võimalik kasutada tehnikat, vaid seda tuleb teha spetsiaalsete jala külge kinnitatavate raudadega. Siinkohal on oluline tähelepanek, et menetluses ei ole kuidagi tuvastatud, kas Tšakovski kodus sellised rauad võisid olemas olla. Kuivõrd tunnistaja hinnangul on nende soetamine väga kallis, leiab kohus, et arvestades Tšapkovski ütlusi on nende raudade olemasolu eeldamine prokuröri poolt meelevaldne ning ebausutav. Süüdistatav on väitnud, et elatus juhutöödest, raha oli vähe, sageli seda polnudki ja seetõttu tuli ka vahel istuda pimeduses, sest puudus võimalus bensiini ostmiseks, et toita generaatoreid ning mobiiltelefoni laadimiseks tuli abi paluda naabrinaiselt K Klt. Tunnistaja K K kinnitab, et süüdistatav käis aeg-ajalt akusid laadimas tema juures seega ei ole kohtul põhjust seada süüdistatava eeltoodud ütlusi selles osas kahtluse alla. Tunnistaja K K kohtuistungil iseenesest avaldas äärmist hämmeldust, et Viktor Tšapkovski midagi sellist võis teha ja möönis, et äärmisel juhul oli ta selleks kohustatud. Nimelt selgitas tunnistaja, et tunneb Tšapkovski juba üle kümne aasta ning nendevaheline läbisaamine on hea. Ta pöördus korduvalt alates 2014 Eesti Energia ja Eesti Elektrilevi poole hoiatusega, et krundil xxxx kasutatakse ebaseaduslikult elektrienergiat. Peale mitmendat ütlemist nad lõpuks reageerisid ja tulid üle tema krundi kontrollima. Põhjus, miks tunnistaja arvas, et vargus toimub oli see, et Tšapkovski isegi oli maininud, et ega see tuulegeneraator piisavalt elektrit ei anna, samas oli tunnistaja hinnangul maja kogu aeg tuledes nagu ilus kirik. Millal tuulegeneraator krundile paigaldati, tunnistaja ei mäletanud. Umbes 2013 või 2014, aga vald käskis selle maha võtta, kuna see segas teisi naabreid. Majaomanikuks on J ja temal on absoluutne kinnisidee mitte kedagi oma krundile lasta, seega pidid Elektrilevi töötajad sisenema läbi tunnistaja krundi. Seetõttu imestabki tunnistaja, miks süüdistatakse Tšapkovskit, kui ilma Ji nõusoleku ja käsuta ei tohi ka hiir majas ringi joosta. Aegajalt käiski Tšapkovski tema juures telefoni akusid laadimas, kuna polnud elektrit, samas mõne aja pärast oli maja jälle valge. Praeguseks on maja jälle pime ja tunnistaja seal valgust küll näinud ei ole. Samas ei saa tunnistaja jätkuvalt aru, kuidas peaks Tšapkovski vastutama. J käib regulaarselt seal, vähemalt korra nädalas ning on täiesti loogiline eeldada, et majas on soe ha hea olla. Seal on tehtud remonttöid ja loogiline on ju, et selleks kasutatakse tööriistu, millised vajavad elektrit. Kuskilt pidi see elekter ju tulema. Tsapkovskit iseloomustab tunnistaja toreda inimesena, kuid kindlasti mitte sedavõrd riskialtina, et hakata ronima pinge all oleva posti otsa. Kuigi eriteadmised ta ilmselt elektrist tõesti olid, sest „lahtiste kätega“ töömehena aitas ta ka tunnistajal mitmesuguseid elektriseadmeid parandada. Samas rõhutas tunnistaja korduvalt, et ilma Ji nõusolekuta ei tohtinud seal majas sisuliselt hingata ka mitte ja kõike otsustas majaomanik. Mainimata ei jätnud tunnistaja ka 13 asjaolu, et J käis seal tihti, eriti suviti oma perega ja siis oli maja alati valgustatud. Kahtlus, et elektrit varastatakse, tekkis sellest, et tundus naljaks, miks paigaldatakse korraga tuulegeneraatoreid, kui majas on elekter olemas, kuigi tunnistajale oli teada, et liitumist nad teinud ei ole. Praeguseks on seal teine tuulegeneraator ja päiksepaneelid, aga maja on ikka pime. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, vaid pigem hinnangulised. Samas jällegi jääb kohtule arusaamatuks, miks tunnistaja teadetele ei ole reageeritud kannatanu poolt juba varasemalt, s.o. ajal mil ta hea naabrivalvena tema arvates elektrienergia vargustest teatas. Samuti selgitas H K, et esimest korda sai ta nimetatud aadressil elektrienergia vargusest teada 12.08.2016., kuna liinide kontrollimise käigus avastati, et xxxx juures asuva posti otsast jooksis ebaseaduslik kaabel, mis suundus nimetatud maja poole ning talle tehti ülesandeks olukorda kontrollida. Varasematest tunnistaja poolt tulnud teadetest H K ei rääkinud. Seega järeldab kohus, et kui peale esimest kuriteoteadet oleks kohtuväline menetleja aktiivselt menetlust toimetanud, olnuks nii sündmuskoha vaatluse kui muude menetlustoimingutega kiiresti vaidlusalusel aadressil tuvastada hetkeolukord. Kohtule esitatud kannatanu poolt tehtud fotodest on võimatu järeldada, millise postiga on tegemist ning samuti ei nähtu sealt, kuhu kaabel suundub. Sündmuskoha vaatlusega oleks olnud võimalik tunduvalt professionaalsemalt fikseerida tegelik olukord. Käesoleval juhul on kontrollimata nii Tšapkovski kui ka J S väited, et süüdistuses nimetatud perioodil teostati sealkandis ka suuremahulisi ehitustöid ning pole teostatud ülevaadet kontrollimaks tehiolusid. Õhku jääb ka küsimus, eriti tunnistaja K K ütluste valguses, kelle hinnangul varastakse elektrienergiat juba väga pikaajaliselt, kes seda siis tegi, kes on teo toimepanija. Tšapkovski elab nimetatud aadressil alates 2012 ja on väitnud, et on algusest peale kasutanud generaatorite abi. Oluline on kohtu jaoks siinjuures asjaolu, et nii Tšapkovski ja J S räägivad ka bensiinigeneraatorite kastumisest, aga esitatud väide on täiesti kontrollimata ning fikseerimata. Tunnistajad räägivad, et maja ümber puuriita polnud näha, järelikult kasutati maja kütmiseks elektrienergiat, on taaskord meelevaldne järeldus kuna need asjaolud on täielikult kontrollimata jäänud. Tšapkovski ja J S väited selle kohta, et maja oli ahjuküttega, olemas täiesti toimiv ahi ja asjaolu, et väljast vaatlejale küttepuud nähtavad ei olnud, et muuda puude olemasolu olematuks on kohtu hinnangul usutav, kuna ei ole esitatud ka ümberlükkavaid tõendeid. Riigikohus oma mitmetes lahendites on korduvalt rõhutanud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paika pidamises, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav, mis tähendab, et kohus peab püüdma sellega ära hoida isiku õigeksmõistmist olukorras, kus süüdistatava versioon on ebarealistlik või ebaloogiline. Sedasi peab enne printsiibi rakendamist läbima kohtu analüüs veel ühe etapi − hindama tõendite usutavust. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Tšapkovskile süüks arvatud kuriteo on ta toime pannud isiklikult. Kohus ei saa kuidagi kahtluse alla seada kannatanu ja tunnistaja H K ütlusi, et tõenäoliselt elektrienergia vargus on aset leidnud, kuid kelle poolt, sellele ei ole tunnistajad ja kannatanu mitte kordagi tõsikindlat vastust andnud ja selles osas ei saa seda lugeda ka nende ülesandeks. Tšapkovski enda ütlused on samuti usutavad, kuivõrd üldteada on ka asjaolu, et paljudes maakohtades omatakse generaatoreid ainuüksi kasvõi sel põhjusel, et elektrivoolu katkestuse korral tagada normaalne ellujäämine majapidamises. Käesoleval hetkel ei ole kohtueelses menetluses tuvastatud, mis võimalused olid Tšapovskil elektrienergiat saada just sel ajavahemikul kui energia vargust ette heidetakse. Tunnistajate ütlused ei kajasta vahetut elektrienergia vargust, ütlused on pigem oletuslikud, 14 mida teiste tõenditega kuidagi ei kinnitata. Seega ei ole võimalik ka tuletada, et just Tšapovski on teo toimepanija. Tunnistaja K K ütlusi peab kohus antud hetkel hinnanguliseks. Kohtul on võimatu teha järeldusi tema ütlustest, et mingil ajal maja säras nagu ilus kirik ja mingil hetkel oli pime. Esiteks on tunnistaja ise selgitanud, et tema teada oli ka Tšapkovski palju aega kodust eemal ning loogiline ongi siis eeldada, et maja on pime. Teiseks ei ole kohtul võimalik ümber lükata Tšapkovski väidet, et tema kasutuses olev tuba ei jää naabri vaatepiirkonda, mida ta igapäevaselt elamiseks kasutab. Kohtul puudub selle väite kontrollimiseks aga igasugune võimalus, kuna seda pole tehtud juba kohtueelses menetluses ning vastavad tõendid on jäänud kogumata. Ka ei tundu kohtule eluliselt ebausutavad nii Tšapkovski kui ka J S ütlused selle kohta, et elektriga n.ö mängimine oli neile hobikorras ääretult põnev tegevus. On ju üldteada, et inimesed tegelevead veel kummalisemate hobidega, saati siis elektri tootmine oma isiklike generaatoritega. Siinkohal pole ka vähetähtis asjaolu, et see nõuab samuti eriteadmisi, millised Tšapkovskil olemas olid ja mida ta mitte kunagi pole eitanud. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et käesoleval juhul on tuvastamata jäänud kaks olulist aspekti, koosseisuline tegu ning teo toimepanija. Koosseisuline tegu antud hetkel oleks tuvastada, et keegi kasutab ebaseaduslikult elektrienergia võrku selle ebaseadusliku lülitumise teel. Kuivõrd lepingut sõlmitud ei ole, oleks justkui loogiline eeldada, et järelikult tarbib keegi elektrienergiat ilma lepinguta ehk ebaseaduslikult. Samas ei ole tuvastatud, kas elektrienergia ebaseaduslik võrku lülitumine on aset leidnud just sellel kinnistul või mitte. Mitte ühelgi juhul ei ole tuvastatud, kas energia jõuab xxxx alevikus asuvasse kinnistul olevasse eramusse, samuti seda millistel tingimustel on seda võimalik seal kasutada või kuidas seda on kasutatud. Seega ainuüksi selle fakti puudumine ei anna alust analüüsiga jätkata osas, mis puudutab teo toimepanijat, mis on kohtu hinnangul samuti oluline. Käesolevat hetkel, tuginedes kogumina kõigile teadaolevatele asjaoludele ei ole võimalik tuvastada, et teo toimepanijaks on tõsikindlalt just Viktor Tšapkovski. Seega ei saa kohus tõsikindlalt väita, et süüdistuses kirjeldatud viisil toime pandud kuritegu on sooritatud Tšapkovski poolt ning süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi tuleb Viktor Tšapkovski õigeks mõista.

§ 310

lg 2 alusel, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanute ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Viktor Tšapkovski süü KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt: Kas siin ei ole vaidlust asjaolus, et Tšapkovski 10.03.2018 kell 15.30 aadressil xxxx suunas maja teisel korrusel asuvast avatud aknast välja relvale sarnase eseme E Gi ja D Pi suunas. Nimetatut ei ole Tšapkovski ka vaidlustanud. Viktor Tšapkovski andis ütlusi, 10.03 2018 märtsil päevasel ajal toimetasid tema maja lähedal kaks kahtlast noormeest. Ta nägi neid toas akna all istudes. Tee peal seisis kaks autot, seisid paralleelselt üksteise kõrval ja Tšapkovski vaatenurgast aknast vaadates tundus, et nad nagu sulgesid teed. Ta isegi mäletab valget xxxx ja numbreid xxxx, tähti ei mäleta ja paralleelselt seisis tume auto. Noormehed väitsid, et parandavad rehvi, kuid Tšapkovski ei näinud mingit tungrauda ega mutrivõtmeid ega ka ratast, mida seal oleks vahetatud. Need kaks noormeest siblisid seal autode ümber, Tšapkovski ei saanud aru, mis toimub ning ta helistas politseisse, kuna talle tundus, et need noormehed on tee sulgenud. Nad olid umbes 50 m kaugusel. Ta ootas 15 kuskil 15 minutit ja kuna politsei ei saabunud, tõmbas ta endale nende tähelepanu jalgratta signaaliga ning noormehed märkasid teda. Tšapkovski küsis, et mis toimub ning noormehed vastasid, et remondivad autot. Tšapkovski käskis neil lahkuda ja ilmselt nad vastasid midagi stiilis –keri kuradile, pole sinu asi, mis istud seal akna peal, mille peale ta võttis välja õhupüssi, kuid kindlasti ei tahtnud ta neid tulistada, vaid lihtsalt minema peletada. Kuna nad minema ei läinud, lõi Tšapkovski käega. Kuskil 20 minuti pärast üritas ta magama minna, kui talle helistas keegi naisterahvas ja palus tal välja tulla, et selgitada sündmust tee peal. Tee ääres seisis politsei mikrobuss ning ta peeti kinni ning pandi käed raudu. Tšapkovski tunnistas, et oli sel päeval tarvitanud alkoholi. Nagu nähtub, siis oma ütlustes püüdis Tšapkovski pisut olukorda pehmendada iseenda kasuks, proovides kohtule jätta muljet, et tegelikkuses oli kannatanute käitumine kahtlane, kuid kuna ta ikkagi möönis, et lõppkokkuvõttes oli tema käitumine lubamatu ning ta kahetses, ei loe kohus Tšapkovski ütlusi sedavõrd ennast õigustavateks ning ebausaldusväärseteks, et need tuleks tõendi kogumist kõrvale jätta ning üldjuhul riimuvad need sündmuste arengus ka kannatanute ütlustega. Kannatanu D P selgitas, et Tšapkovsk’it ta isiklikult ei tunne. E Gi on tema pikaajaline sõber. 10.03.2018.a kella 15:30 ajal viibisid nad xxxx. Kuna ema autol läks rehv katki, kutsus ta neid appi seda parandama. Emale endale tuli teine auto järgi ja ta sõitis minema. Ta oli koos Eiga keset sõiduteed ja hakkasid rehvi vahetama, kui kuulsid korraga, et keegi kõrval olevast majast karjub, et minge ära või tooge mulle viina või ma lasen teid maha. Tunnistaja vastas selle peale, et rahu, et nad vahetavad rehvi, et nad ei hakka mingit viina tooma, nad ei sega ja ei ole võõral territooriumil. Selle peale ütles mees, et tooge viina või lasen maha. Tundus, et ta oli purjus. Isikuks oli Tšapkovski, kellele tunnistaja kohtusaalis viitas. Kuna isik lubas nad maha lasta, vaatas tunnistaja üles ja nägi lahtisel aknal inimese kuju, kes sihtis neid relvaga. See oli väga suur šokk, ta oli hirmul ning ütles Eile, et nad läheksid ruttu kuhugi varju, et ta neid tulistada ei saaks. Ta ütles kohe sõbrale, et pangu auto lukku, hoolitseme enda isikliku tervise eest, las auto jääda. Nad hüppasid selle auto peale, millega sinna tulid, sõitsid eemale ja kutsusid politsei. Tunnistaja ütles politseile, et neid ähvardatakse relvaga, et sihitakse nende poole ning et neil on katkine auto selle isiku maja juures, et nad tahaks rehvi vahetada, aga ei julge minna sinna, kuna on elu pärast hirm. Politsei tuli kohale, tegid operatiivse haarangu ja nemad olid kindlates kätes. Kannatanu E Gi selgitas sarnaselt D Piga, et nad on head sõbrad ning Tšapkovskit tema isiklikult ei tunne. 10.03.2018 nägi ka tema sarnaselt Diga maja teisel korrusel inimese kuju, kes sihtis neid relvaga. Nad parandasid Rae vallas Di ema autot. Ds oskas seda teha, tema oli kaasas pigem moraalseks toeks. Nii ta nägigi puude vahelt, et aknal seisab mees, kes sihib neid ja karjub, et toogu nad viina või laseb nad maha. See oli ikka nii hirmutav, et nad jooksid sealt minema. Ähvardust võtsid nad reaalsena, kuna reaalselt nägigi relva ja pidas seda jahipüssiks. Nad sõitsid kuskil 100 meetrit eemale ja jäid sinna valvesse ning kutsusid politsei. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlused usutavad ning loogiliselt jälgitavad. Nende ütlused on detailsed, loogilised ning vastuoludeta, kannatanute versioonides ei esine mingeid ebakõlasid või vastuolusid. Kui neid versioone kõrvutada, on need omavahel loogilises seoses ja kinnitavad teineteist. Samuti on nende ütlused kooskõlas teiste kirjalike tõenditega, mida kohus allpool välja toob. Kaitsja palus küll kohtul kaaluda, kas kannatanute reaalne hirm oli sedavõrd suur, et nad tundsid ohtu enda elule ja tervisele, kuivõrd kohtuistungil kannatanud avaldasid, et ega nad nüüd nii hirmsasti ka ei kartnud. Kohtu hinnangul aga tuleb selline kaitsja väide jätta tähelepanuta. Nimelt ei ole keegi menetlusosalistest kannatanute ütluste usaldusväärsust 16 kahtluse alla seadnud, kaitsja ei ole palunud ka avaldada kohtueelses menetluses antud ütlusi vastuolude kõrvaldamiseks. Seega saab kohus lähtuda üksnes kohtus antud ütlustest ja arvab nii, et kaitsja väited reaalse hirmu kohta on hinnangulised. Kannatanute ütlustest nähtub, et nad tõepoolest kohutavalt ehamatsid ja põgenesid koheselt varju, samuti pidi nende hirm olema ikka sedavõrd suur, et koheselt teavitada ka toimuvast politseid. Nii Tšapkovski kui kannatanutute ütlusi kinnitavad ka kirjalikud tõendid: - Valduse läbivaatuse ja vallasasja hoiulevõtmise protokoll tõendab süüdistatava elukohast õhupüssi leidmist ning selle hoiule võtmist; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab süüdistatava joovet kuriteo toimepanemise ajal; - Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et on vaadeldud süüdistatavalt ära võetud õhupüssi Hatsan xxxx ja õhupüssi rauas, kuulipesas olnud õhupüssi kuuli; - Asitõendiks olevate helifailide vaatlusprotokoll, milles stenografeeriti häirekeskusele tehtud kõned ning mis tõendab süüdistatava poolt kannatanute relvaga ähvardamist. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et on täidetud teo objektiivne koosseis. Esineb piisavalt faktilise asjaolusid, mille põhjal järeldada, et toime on pandud tapmise või tervisekahjustuse tekitamise ähvardamine ja seejuures on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Relvataolise esemega sihtides inimese suunas on põhjendatud alus arvata, et relva võidakse kasutada ning sellega võidakse kahjustada inimelu või tervist. Hirmutunne seejuures on loogiline ning inimlik reaktsioon ning käesolevas menetluses on tuvastatud, et kannatanutel esines hirmutunne. KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist. Võttes eelnevat arvesse, on ähvardamine psüühilise vägivalla kasutamine, kuna kannatanus tekitatakse hirmutunnet. Järelikult saab süüdlast karistada ainult siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (RKKKo 3-1-1-7-07, p 13). Menetluses kogutud tõenditega ning analüüsides kõiki tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Viktor Tšapkovski pani teo toime kavatsetult. Olenemata, kas Tšapkovski eeldas, et tegemist kahtlaste noorukitega tema territooriumil, puudus tal igasugune vajadus käituda viisil, mis tekitaks kannatanutes surmahirmu. Võttes teadlikult relva ja sihtides sellega inimese suunas, ei saa rääkida kuidagi kaudsest tahtlusest ja tagajärje möönmisest. Tšapkovski tegevus pidi olema suunatud üheselt eesmärgile hirmutada kannatanuid sedavõrd, et nad lahkuksid. Võttes arvesse, et Tšapkovski oli ka alkoholijoobes, võinuks sündmused eskaleeruda suisa dramaatiliseks. Seega hindab kohus kannatanute ütlusi usaldusväärseks ning nendest nähtuvalt põgenesid nad koheselt paduhirmus. Käesoleval juhul tuginedes eelpool toodule, leiab kohus, et KarS§ 120 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning selles kuriteos kuulub Viktor Tšapkovski süüdimõistmisele. Karistus: Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja 17 üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, -karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Tšapkovski karistamine rahalise karistusega on ebaotstarbekas, kuivõrd kohtulikul uurimisel on selgunud, et rahalised sissetulekud on juhuslikud ning vähesed, seega süüdistataval ei oleks võimalik tagada karistuse täitmist. Nimetatut on Tšapkovski ka ise kinnitanud, samuti taotles ka kaitsja viidates just majanduslikule seisule, menetluskulude ajatamist. Kohus võtab arvesse, et Tšapkovski on varem karistamata isik ning juhtunu oli pigem juhuslikku laadi. Ta kahetseb tehtut ning seda asjaolu arvestab kohus kergendava asjaoluna. Kohtul puudub informatsioon, et ta oleks õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud. Samas võtab kohus arvesse ka kannatanute hinnanguid, et juhtunu ehmatas neid ikka korralikult ja hirm oma elu ees oli reaalne, seega hindab kohus Tšapksovski süüd keskmiseks ning asub seisukohale, et tema karistamine 6 kuulise vangistusega on proportsionaalne tema süü suurusega. Kohus ei pea vajalikuks mõistetud karistust koheselt täitmisele pöörata. Kohtul on veendumus, et uute kuritegude toimepanemise oht on käesoleval juhul minimaalne ja õiguskuuleka käitumise tagamiseks piisab kohaldada Tšapkovski suhtes varem karistamata isikuna KarS § 73 sätteid, mille kohaselt määrab kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja määramine sellises ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ning proportsionaalne. Kohus juhindub

§ 311- 315 sätetest.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18 19