Obsah (4)

§ 184§ 73§ 83§ 191

1-19-6389 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-6389 (19930000084) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav Oskar Pärt Mölder – isikukood 39309270244, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht Xxxx AS, tõkend puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oskar Pärt Mölder

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, Oskar Pärt Mölder ei pane 2-aasta 3-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Oskar Pärt Mölderilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Kohustada Oskar Pärt Mölderi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 132 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Oskar Pärt Mölder, kriminaalasi 1-19-6389 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefoninumbril 6 200

1. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja posti pakendid (MTA hoiuruumis) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Oskar Pärt Mölderit süüdistatakse selles, et ta ebaseaduslikult ja tahtlikult omandamise eesmärgil tellis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohast, kuid väljastpoolt Eesti Vabariiki, postiteenust kasutades, enda nimele ja endaga seotud aadressidele, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal narkootilist ja psühhotroopset ainet: Enne 01.08.2016 tellis postiteenust kasutades (postipaki lähteriik xxxx) enda Oskar Pärt Mölderi nimele ja enda elukoha xxxx aadressile 9,81 grammi marihuaanat (THC sisaldus 13%). Enne 17.06.2018 tellis postiteenust kasutades (postipaki lähteriik xxxx) Oskar Mölderi nimele ja enda elukoha xxxx aadressile 10 margiks perforeeritud paberitüki massiga 0,11 grammi, mis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille sisaldust paberitükil ei määrata ning pruuni tükilise pulbri, mis sisaldab 0,35 grammi 1-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-2-aminoetaani (2C-B; Nexus). Enne 02.08.2018 tellis postiteenust kasutades (postipaki lähteriik xxxx) enda Oskar Pärt Mölderi nimele ja enda elukoha xxxx aadressile 25 margiks perforeeritud paberitüki massiga 0,40 grammi, mis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille sisaldust paberitükil ei määrata. Kuritegu jäi Oskar Pärt Mölderi poolt lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd tema tellitud narkootilised ja psühhotroopsed ained leiti ja võeti tolliametnike poolt 01.08.2019, 17.06.2018, 02.08.2018 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuse (aktid nr 16-12.1-5/00/5036; 18LA1129011-1 ja 18LA1316091-1) käigus ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilised ained lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD), marihuaana ja 1-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-2-aminoetaani (2C-B; Nexus) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine LSD puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 10 margist. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. 1-(4bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-2-aminoetaani (2C-B; Nexus) puhul on 10 inimese annuseks 0,120,24 grammi. Oskar Pärt Mölder pani toime suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o

§ 184lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Oskar Pärt Mölderi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.08.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Oskar Pärt Mölderi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 9 kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Oskar Pärt Mölder ei pane 2 /kahe/ aasta 3 /kolme/ kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Keemiaosakonnas) hävitada; - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete pakendid (asuvad Maksu- ja Tolliameti hoiuruumis) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 150 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik