lg 2 p 2, 3; § 3312 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati
lg 1,
lg 1 sätete kohaldamisega liitkaristusega 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati reaalsele ärakandmisele 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust ning ülejäänud 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust jäeti kohaldamata ja tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks talle
lg 1 p 1-6 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi
Kohtuotsus jõustus 26.01.
Erakorralise ettekande kohaselt, PPA-st on edastatud ametnikule Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kust nähtub, et Valeri Alekseitšik´ul on tuvastatud alkoholijoove 1,42 mg/l kohta 28.07.2019.a. Samuti on edastatud info, et isiku suhtes on alustatud uus kriminaalmenetlus. Valeri Alekseitšik´ut süüdistatakse
Puudub kriminaalhooldusaluse kirjalik seletus juhtunud kohta, isik viibib vahi all alates 28.07.2019.a. Esmakohtumine kriminaalhoolduses leidis isikuga aset 04.02.2019.a., mil vaadati koos hooldusalusega läbi kohtuotsuses väljatoodud kontrollnõuded ja kohustused, selgitati nende täitmise korda ja nõudeid. Samuti anti isikule teada sanktsioonidest, mis võivad kaasneda rikkumiste toimepanemisega. Valeri Alekseitšik allkirjastas kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustuste lehe 04.02.2019.a. Katseaja senine kulg kuni rikkumise toimepanemiseni on hea, kontrollnõuded ja kohustused on isiku poolt täidetud. Kokku toimus kuni isiku vahistamiseni registreerimisi 13 korda. Sügisel 2019.a. oli kavandatud isikuga läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Seega juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja
lg 4 palub kriminaalhooldusametnik Valeri Alekseitšik`ile määratud karistus täitmisele pöörata. Valeri Alekseitšik selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab, et tarvitas alkoholi, kuid see oli esimene rikkumine. Ta palub jätta taotlus rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendused
lg 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on rikkumise osas põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et Valeri Alekseitšikiga toimus esmakohtumine 04.02.2019, kus selgitati hooldusalusele kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega oli hooldusalune teadlik, et tal on alkoholi tarvitamise keeld. Käesolev erakorraline ettekande näol on tegemist esimese erakorralise ettekandega. Isik viibib kriminaalhoolduse all alates 26.01.2019 ning kriminaalhooldus lõppeb 18.06.2020. Isiku senine kriminaalhooldus on kulgenud positiivselt, kohtutud on 13 korral, isik on täitnud 2 kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega eelneva käitumisega on isik näidanud, et suhtub tõsiselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud rikkumine on tõendatud 28.07.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt tuvastati isikul alkoholisisaldus 1,42 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Valeri Alekseitšik ei ole kirjaliku seletust rikkumise kohta andnud, kuna isik on 28.07.2019 vahistatud, kuna tema suhtes on alustatud uut kriminaalmenetlust
Kohtuistungil isik tunnistas alkoholi rikkumist, kuid juhtis tähelepanu, et see oli esimene rikkumine. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituse, kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga rikkumine tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et vaatamata tuvastatud rikkumisele, et ole isiku karistuse täitmisele pööramine käesoleva ajal põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku esmakordse erakorralise ettekandega ning etteheidetud rikkumine on esmakordne, mitte korduv. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande esimese rikkumise korral, kuigi tema senine katseaeg on kulgenud positiivselt ja ilma rikkumisteta. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, millest selline kriminaalhooldusametniku seisukoht tuleneb. Kriminaalhooldaja ei ole hooldusalusele teinud ühtegi kirjaliku hoiatust, tegemist on katseaja esimese rikkumisega, kriminaalhooldusametnik ei ole taotlenud kohtult leebemate meetmete kohaldamist.
lg 4 annab võimaluse määrata täiendavaid kohustusi ja/või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Kohtu hinnangul on karistuse täitmisele pööramine kõige viimane ja sealjuures kõige äärmuslikum meede. Kohtule ei nähtu erakorralise materjalide pinnalt, miks kriminaalhooldusametnik on peale esmarikkumist, taotlenud karistuse täitmisele pööramist, millised on need erandlikud asjaolud, et esmakordse rikkumise pärast tuleb karistuse täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul tuleks arvestada, et tegemist on isiku esmakordse erakorralise ettekandega ja esmakordse rikkumisega kriminaalhoolduse jooksul, mida saab pidada juhusliku laadi käitumiskontrolli rikkumiseks. Veel arvestab kohus asjaolu, et kriminaalasjas, milles isik vahistati ja alustati kriminaalmenetlust, ei ole isiku suhtes kohtule esitatud süüdistusakti ja puudub jõustunud kohtulahend. Süütuse presumptsiooni kohaselt on isik süütu ja iseenesest kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tähenda, et varasem mõistetud karistus tuleks pöörata täitmisele. Kohus juhib kriminaalhooldusametniku tähelepanu asjaolule, et
lg 8 alusel kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega kohtu hinnangul arvestades isiku senist käitumist on kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne esitatud ennatlikult, teadmata mis seisus on isiku suhtes alustatud uus kriminaalmenetlus. 3 Juhul, kui isik on vahistatud kaheks kuuks, ei saa ta käia registreerimisel vähemalt vahistamise kestel. Sotsiaalprogrammi on võimalik läbida vangistuse režiimis. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas ning oleks liialt ennatlik. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega, juhul kui isiku vahistamine ei olnud põhjendatud. Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus, siis
lg 2 alusel mõistetakse talle liitkaristus ja praeguse kriminaalasja kandmata karistus liidetakse uue kriminaalasjaga. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, millel tuleks katkestada kriminaalhooldus koheselt ja saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. Juhindudes
MS § 427, kohus M ä ä r a s: Jätta kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Getlin Klement`i 16.08.2019 erakorraline ettekanne Valeri Alekseitšik`ile Viru Maakohtu 16.08.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse ärakirjad saata süüdimõistetule, samuti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.