KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-4861 Lahendi tegemise aeg ja koht
- august
- a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Hagihind 3 330 eurot Kohtuasi S Bi ja A Ki hagi D Bi vastu elatise nõudes 06 august 2019.a. Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Hageja I: Hageja II ja hageja I seaduslik esindaja: S B (isikukood xxx) A K (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) D B (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx, e-post xxx) Kostja: RESOLUTSIOON
- Rahuldada S Bi ja A Ki hagi D Bi vastu tagaseljaotsusega.
- Välja mõista D Bilt elatis S Bi kasuks igakuise elatusrahana alates 01.02.
- a 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuni S Bi täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.
- Välja mõista D Bilt elatis A Ki kasuks igakuise elatusrahana alates kohtuotsuse jõustumisest 100 (ükssada) eurot kuni S Bi 3 (kolme) aastaseks saamiseni, s.o. kuni xxx. a. 1
- Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.
- Menetluskulud jätta D Bi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD
- Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja D B oma 2018 .a sündinud poja Si ülalpidamises, perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.02.
- a Samuti palub A K kostjalt välja mõista elatis lapse emale kuni poja kolme aastaseks saamiseni 130 eurot kuus.
- Kohtuistungil 06.08.
- a jäi hageja seaduslik esindaja haginõude juurde. A K palus alaealisele lapsele välja mõista elatise seadusega kehtestatud miinimummääras ja lapse emale 100 eurot kuus kuni poja kolme aastaseks saamiseni.
- Kostja kohtule hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid ei esitanud. 06.08.
- a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast oli kostja teadlik (tl 26). Mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jäämiseks kostja kohust ei informeerinud. Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja 2 arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
- 06.08.
- a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast oli kostja teadlik (tl 26). Mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jäämiseks kostja kohust ei informeerinud. Hageja seaduslik esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
- Tulenevalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
- Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 111 lg 2
- Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
- PKS § 111 lg 2 kohaselt lapse sünni korral, on isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kuupalga alammäär oli
- aastal 540 eurot, elatise miinimummäär 270 eurot.
- Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
- A K nõueb enda ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot kuus, kuni poja kolme aastaseks saamiseni. Kuna kostja pole esitanud hagile vastuväiteid ja jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, loeb kohus tuginedes TsMS § 413 lg 1, hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
- Kohus rahuldab S B ja A Ki hagi D B vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulude jaotus 3
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kAb hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kAb kostja D B. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.