KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8779 Tsivi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulude 30 euro nõude osas. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista mh võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ning on märkinud, et vastavalt üldtingimuste punktile 9.7 on meeldetuletus 1 x 5 eurot + ülesütlemise teatis 20 eurot + loovutamisteade 5 eurot, kokku 30 eurot. 15.06.

1. a määrusega jättis kohus Rävala Õigusbüroo OÜ hagi käiguta ning kohustas hagejat mh selgitama esitatud nõuete arvestust. Kohus selgitas, et kuivõrd hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt saadeti kostjale meeldetuletus 10.05.
2. a ja teade laenulepingu ülesütlemisest 12.08.
3. a, laenuleping kostjaga öeldi aga üles 12.08.
4. a, siis on meeldetuletuskiri ja ülesütlemise teatis kostjale saadetud laenulepingu kehtivusajal, kuid see, et kostjale oleks eelnevalt saadetud ka tasuta meeldetuletused, hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu. 19.06.
5. a märkis hageja sissenõudekulude osas, et esitatud hagiavalduses on selgelt toodud, et 30 eurot on sissenõudmisega seotud kulud, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingust ja selle üldtingimustest, mis on laenulepingu lahutamatu osa. Kostjale on korduvalt edastatud nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi e-posti, SMS-i ja posti teel, millele kostja ei reageerinud. Sissenõudekulude vähendamine ei ole põhjendatud, kuna kostja on ise oma käitumisega antud kulud põhjustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud 2

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostjale olid tasulistele meeldetuletustele eelnevalt ka vastavad tasuta meeldetuletused saadetud, esitanud ei ole (kohtu hinnangul laenuandja poolt kostjale 10.05.

1. a meeldetuletuse ja 12.08.
2. a laenulepingu ülesütlemise teatega samal kuupäeval saadetud e-kirju eelnevateks tasuta meeldetuletusteks lugeda ei saa). Nõude loovutamisteate osas on kohus seisukohal, et nimetatud teatis võla sissenõudmiskulu ei ole (võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada, VÕS § 412 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude osas jätta rahuldamata. Hageja on arvestanud viivist määraga 45,5% aastas. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (tsiviilasi nr 3-2-1-2516, p 13). Käesoleval juhul ületab nõutud viivisemäär 45,5% seadusjärgset viivisemäära 5,68 korda. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 37,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 37,22 eurot ja jätab rahuldamata summas 174,44 eurot. Samuti tuleb eeltoodud põhjendustele tuginedes edasiulatuv viivis kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 841,92 eurot, mille kohus rahuldas 637,48 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 75,72% ulatuses kostja kanda ja 24,28% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud, sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 290 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 200 eurot ja õigusabikulu 90 3

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4