) § 155 lg 5, 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), tagastas kaebajale riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 2) ning mõistis Keskkonnaministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1963,20 eurot (resolutsiooni p 3). Kohus ei saa
lg 1 p 3 alusel menetlust lõpetada ilma, et kaebaja loobuks kaebusest või mõlemad menetlusosalised nõustuksid kompromissiga. Vastavad eeldused ei ole täidetud. Samas esineb alus menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel, mis näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Enne kohtulahendi tegemist andis Maa-amet 21.06.2019 välja korralduse, mille sisuks on servituudi seadmine mõlemat osapoolt rahuldaval kujul. Sellega saavutas kaebaja praeguses asjas esitatud kaebuse eesmärgi. Seega on
lg 1 p 4 rakendamise eeldused täidetud.
lg 1 p 4 alusel saab menetluse lõpetada ka tuvastamiskaebuse osas, kui vastustaja annab haldusakti, mille andmise saavutamine oli kaebaja poolt tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks. Kohtul ei ole kahtlust, et Maa-ameti 21.06.2019 korralduse andmine (millega kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi) oli tingitud kaebuse esitamisest. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud (õigusabikulu) vastustajalt väljamõistmisele (
Kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 1963,20 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 60‒67). Kaebaja õigusabikulud on vaidluse sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 15. Keskkonnaministeerium palub 16.07.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus täies ulatuses ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule või alternatiivselt tühistada halduskohtu määrus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud
Halduskohus on menetluse lõpetamisel ebaõigesti tuginenud
Kuna kohtu menetluses ei olnud enam nõuet vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ega nõuet uue haldusakti andmiseks või mõne toimingu tegemiseks, puudus kohtul alus menetluse lõpetamiseks
Pooled sõlmisid kohtuvälise kompromissi ja Maaameti peadirektor andis korralduse, mille andmist kaebaja kohtumenetluses ei taotlenud.
lg 2 esimese lause järgi, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega, tuginedes halduskohtu 26.06.2019 e-kirjale, oleks kohus pidanud jätma kaebuse
Kui kohus oleks täitnud selgitamiskohustuse ja selgitanud vastustajale, et kohtuliku kompromissi sõlmimata jätmine toob endaga kaasa kaebaja õigusabikulude väljamõistmise vastustajalt, oleks vastustaja ilmselt nõustunud kohtuliku kompromissi sõlmimisega või taotlenud asjas sisulise kohtuotsuse tegemist. Kuivõrd menetluskulude osas ei oldud vastustajaga mingeid läbirääkimisi peetud, eeldas Maa-amet, et kohus suunab kaebajat kaebusest loobuma. Kohus on õigusvastaselt määranud kaebaja menetluskulud tervikuna vastustaja kanda. Kaebaja poolt kaebuse esitamine oli vastustajale üllatus ja kaebaja ei olnud eelnevalt vastustaja poole pöördunud. Kui selgus, et kaebaja on jätkuvalt servituudist huvitatud, ei pidanud vastustaja mõistlikuks vaielda kohtus vaidlustatud ja selleks ajaks kehtivuse kaotanud käskkirja tingimuste väidetava õigusvastasuse üle ning tegi 20.05.2019 kirjaga mh kompromissettepaneku selleks, et hoida kokku poolte aega ja kulusid. Vaidlustatud käskkirja tingimused ei olnud õigusvastased ega kaebaja jaoks ebamõistlikult koormavad. Seda toetab teadmine, et vastustaja sai läbirääkimiste käigus teha ettepaneku muuta vaidlustatud kaheksast punktist vaid kolme punkti sõnastust. Seejuures muudeti sisuliselt vaid ühte punkti. Ülejäänud muudatused tehti eelkõige selgema ja arusaadavama sõnastuse tagamiseks. Seega kohtumenetluse jätkudes ei oleks saanud menetlus lõppeda kaebuse täies ulatuses rahuldamisega. Seetõttu on ebaõiglane, et kohtuvälist suhtlust ja asja lahendamist eelistanud vastustajalt mõisteti välja kaebaja menetluskulud täies ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda
Vastustaja hinnangul ei ole ka tegemist niivõrd keeruka õigusvaidlusega, mille osas oleks mõistlik välja mõista 1963,20 eurot. Kaebajal oleks olnud võimalus oma eesmärk saavutada ka advokaadi vahenduseta otse haldusorgani poole pöördudes. Piisavaks saab pidada menetluskulude väljamõistmist ulatuses, mis hõlmab kaebuse koostamiseks kulunud aega. 16. XX palub 05.08.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda ning mõista määruskaebuse esitajalt kaebaja kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulud 765,60 eurot.
lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks siis, kui vastustaja on andnud haldusakti või sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mille saavutamiseks ta kohtu poole pöördus. Menetlus tuleks lõpetada
lg 1 p 4 kohaselt ka tuvastamiskaebuse osas, kui vastustaja annab haldusakti või sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu. Vastustajale pidid menetluse võimalikud lõpetamise alused teada olema, kuivõrd kohus selgitas neid pooltele. Kaebaja esitas kohtule 20.05.2019 oma menetluskulude nimekirja, milles sisaldusid menetluskulud, mis olid tekkinud enne seda, kui vastustaja esitas oma lõplikud seisukohad ja kompromissettepaneku. Seega olid menetluskulud vastustajale teada ning nende kulude tekkimist oleks olnud võimalik vältida, kui vastustaja oleks võimaldanud enne vaidlustatud käskkirja andmist kaebajal haldusaktiga tutvuda või näidanud koheselt kohtumenetluses soovi läbirääkimiste pidamiseks. Kaebaja esitas oma seisukoha 25.06.2019, milles leidis, et ei soovi kaebusest loobuda ja menetlus tuleks lõpetada kompromissiga. Kohus on 26.06.2019 e-kirjas toonud välja, et asja lahendamiseks on kolm võimalust. Seega oli vastustajal piisavalt informatsiooni ja ta pidi aru saama, et kui kompromissi ei sõlmita, võivad kaasneda kulud
Kaebuse esitamine ei saanud vastustajale olla üllatus. Kaebaja on 05.11.2018 menetlusdokumendis selgitanud, et ta küsis Maa-ametilt selgitusi, võttis endale aega asjaolude 4
Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja eesmärgiks oli sõlmida vastustajaga servituudi seadmise leping selleks, et saada ligipääs oma kinnisasjale Nisumetsa kinnisasja kaudu ilma kaebajat ebamõistlikult koormavate ja mitmeti tõlgendatavate kõrvaltingimusteta. Maa-ameti 21.06.2019 e-kirjast (tl 83) nähtuvalt saavutasid kaebaja ja Maa-amet kompromissi servituudi seadmise tingimustes, mille tulemusel andis Maa-ameti peadirektor 21.06.2019 korralduse nr 1-17/19/1605 „Reaalservituudi seadmine Nisumetsa kinnisasjale“. Seega saavutas kaebaja kaebuse eesmärgi – haldusakti andmise, mille alusel on võimalik servituudi seadmise lepingu sõlmimine kaebajat rahuldavatel tingimustel. Menetluse lõpetamine
lg 1 p 4 alusel ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt, vaid lähtuda tuleb kaebuse tegelikust eesmärgist. Viidatud alusel on põhjendatud menetluse lõpetamine ka tuvastamiskaebuse korral, kui vastustaja annab haldusakti, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu tuvastamise vastu (vt ka K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 509). Praegusel juhul 5
20. Kuivõrd vastustaja ei nõustunud kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kaebaja ei soovinud kaebusest loobuda, siis ei olnud täidetud menetluse lõpetamise eeldused
Menetluse lõpetamine
lg 1 p 4 alusel (ja sellega seoses menetluskulude kandmine vastustaja poolt) ei saanud olla vastustajale üllatuslik. Nimelt on halduskohus viidatud alusel menetluse lõpetamist (ka menetluskulude kandmisega seonduvas) selgitanud 25.06.2019 määruses ning 26.06.2019 e-kirjas. 21.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Üldjuhul peaks seega nimetatud alusel menetluse lõpetamisel jääma menetluskulud vastustaja kanda.
lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et kaebuses nõutud haldusakti andmisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt antud. Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal.
23.
lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist ei saa pidada
Menetluskulude väljamõistmise ebaõiglus või ebamõistlikkus saab seonduda eelkõige olukordadega, kus menetlusosalised on ilmselgelt ebavõrdses positsioonis või ei saanud vastustaja menetluskulude tekkimist mõistlikult ette näha. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. 24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja menetluskulude näol on tegemist
Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Hinnang põhjendatud õigusabikulude suurusele kujuneb välja konkreetse asja asjaolude pinnalt. Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitmeid erinevaid kriteeriume (töömaht, tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus, kohtuasja keerukus jms). Seejuures on kohtuasja keerukuse hindamisel kohtul ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05). 6
Eelneva põhjal ning
lg 1 alusel mõistab ringkonnakohus XX poolt määruskaebuse menetluses kantud esindajakulude katteks vastustajalt välja 765,60 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.