§-st 106 tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt mõistis Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-61141 hagejate isalt (KK) välja igakuise elatise 250 eurot mõlema hageja kasuks. Vaatamata kohtuotsusele ei maksnud hagejate isa neile elatist. Hagejate seaduslik esindaja pöördus KK elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu politseisse ja välisministeeriumi. Samuti pöördus ta kohtutäitur Õnne Pajuri poole, kuid algatatud täitemenetlus möödus tulemusteta. Hagejate seaduslikul esindajal oli väga keeruline oma lapsi ülal pidada. Hagejate vanavanem (kostja), MM, ei toetanud lapsi. Hagejad soovisid kostjalt välja mõista elatise seadusejärgses miinimummääras, s.o 250 eurot mõlema hageja kasuks. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei olnud täidetud
eeldused.
lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
lg 2 järgi ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Kostja tõi esile, et KK ei ole kinnipeetud, ta ei kanna pikaajalist vanglakaristust, ta ei ole töövõimetu ega vabastatud elatise maksmise kohustusest. Samuti täitis KK pika aja vältel elatise tasumise kohustust. Muu hulgas kuulati teda üle kriminaalmenetluse käigus. Ta oli vabalt kättesaadav, ei hoidunud kõrvale uurimisest ja andis seletusi, mille kohaselt oli ta ajutiselt töötu ja seetõttu ei saanud elatist oma lastele maksta. Hiljem sai kostjale teatavaks, et ajutiselt tööta oli KK vaid mõne kuu. KK hakkas Soomes ametlikult tööl käima ja korralikku palka teenima (ca 1500-2000 eurot kuus). Hagejad esitasid hagi 17.04.2018.a, s.o 1 aasta pärast seda, kui esitati avaldus Soome täitevorganitele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu. Hagejad ei olnud elatise saamisel piisavalt kannatlikud. Kostja hinnangul ei saanud Riigikohtu praktikast tulenevalt asenduskohustus tekkida siis, kui lapsevanem on töövõimeline ning suudab lastele elatist tasuda. Kindlasti ei teki asenduskohustust juhul, kui vanem ei kasuta kõiki enda võimalusi enda lastele elatise andmiseks, ei taha seda teha või varjab oma tulusid. See, et elatise saamine on aega võtnud, ei tähenda, et elatise saamine KK-lt on võimatu või ülemäära raskelt saavutatav. 2
§-s 106 sätestatud eeldused on täidetud. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-75-11), mille kohaselt on
lg 2 mõte tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või kui see on ülemäära keeruline. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõenditest tulenevalt saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul oli elatise saamine KK-lt keeruline. Kohtu teatise alusel algatatud kriminaalmenetluses ei suudetud välja selgitada kohustatud isiku tegelikku elukohta ega esitada talle kahtlustust. Alates 2017.a ei olnud KK kättesaadav kohtutäiturile. Kuna Soome Vabariigis ei õnnestunud elatise nõuet täita, andis see kohtu hinnangul tunnistust asjaolust, et KK ei vormistanud ennast ametlikult Soome tööle. KK ei täitnud elatise maksmise kohustust pika aja jooksul ja tal oli tekkinud väga suur elatise võlg. Seega leidis kohus, et kostjal tekkis
§-st 106 tulenevalt hagejate ülalpidamiskohustus. Lisaks tõi maakohus välja, et kostja küll rääkis kohtule oma halvast tervisest ja võimetusest ülalpidamist anda, kuid ei esitanud sellekohaseid tõendeid, mis võiksid olla alus tema ülalpidamiskohustusest vabastamiseks. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse. Alternatiivselt palub kostja väljamõistetud elatist vähendada minimaalselt 200 euro võrra iga hageja kohta. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja täiendavad tõendidepikriisid tema tervislikust seisundist. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, mis viis omakorda ebaõige materiaalõiguse kohaldamiseni. Maakohus oleks pidanud tegema teistsuguse lahendi, maakohtu põhjendused olid kostjale üllatavad. Kohus jättis otsuse motiveerimata. Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ning jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Maakohus tõi otsuses välja kostja ütlused tema halva tervisliku seisundi kohta, millest tulenevalt ei ole kostja võimeline ülalpidamist andma. Samas ei pidanud kohus neid väiteid 3
lg-st 1 tulenevalt taotleb kostja temalt väljamõistetud asenduskohustuse tühistamist või alternatiivselt selle vähendamist. Ringkonnakohtu seisukoht
lg-st 2 tulenevalt, kuna ülalpidamise saamine hagejate isalt, s.o KK-lt, on ülemäära keeruline. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 2 alusel ei lähe ülalpidamiskohustus üle tingimata täies ulatuses, s.t
lg-s 1 sätestatud määras (pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras).
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks saab vanavanem tugineda ülalpidamiskohustuse ulatuse vähendamisele
§-st 102 tulenevalt, mh võib vähendamise alus olla vanavanema töövõimetus (
8. Käesolevas menetluses tehtud maakohtu lahenditest nähtub kostja tahe tugineda ülalpidamiskohustuse vähendamisele. 14.08.2018.a kohtuistungil küsis maakohus, millised on kostja võimalused, mille peale vastas hagejate esindaja, et 500 eurot ei ole realistlik (t I kd lk 100). Kirjalikku menetlusse määramise määruses (t I kd lk 138) märkis maakohus, et kostja 4
lg-test 1 või 2 on üleüldse täidetud, jättes käsitlemata võimaliku ülalpidamiskohustuse ulatuse. Seega jättis kohus menetlusosalistega käsitlemata asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja nendega seotud tõendid. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud väiteid võis maakohtu menetlusõiguse väär kohaldamine kaasa tuua ebaõige lahendi, kui maakohus mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise 250 eurot. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda kostjale võimalus esitada ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Samuti tuleb maakohtul tagada hagejatele võimalus esitada kostja poolt kohtu ette toodavate asjaolude ja tõendite osas seisukohad ja vastuväited.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.