Obsah (12)

§ 444§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 405§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 03. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2-18-1

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 11.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 14.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: 1) Xxxx AS ja kostja vahel olid sõlmitud liitumislepingud mobiilsideteenuse osutamiseks, kostja ostis 08.11.2016 Xxxx AS-lt seadme Lenovo Ideatab Yoga3 X50L, mille eest tuli tasuda 24 kuud summas 9,75 eurot kuus. 2) Teenusepakkuja ütles Xxxx teenuste tingimuste punkti 8.2.1.
2. alusel kostjaga sõlmitud liitumislepingud üles 28.12.
4. Kostja ei ole tasunud arved kogusummas 208,59 eurot: 6) Arve nr 15101556266 summas 25,71 eurot; 7) Arve nr 15101784325 summas 21,73 eurot; 8) Arve nr 15101987669 summas 21,73 eurot; 9) Arve nr 15102239472 summas 21,73 eurot; 10) Arve nr 15102465136 summas 117,69 eurot.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepinguline suhe on kehtiv vaatamata asjaolule, et leping ei kajasta teenusepakkuja esindaja allkirja. VÕS § 11 lõike 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et vaidlusaluse lepingu on ta allkirjastanud ja teenuseosutaja on oma kohustused täitnud. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega on tõendatud pooltevaheline lepinguline suhe. 3
6. Asja sisulise arutamise käigus (protokoll tl 55-56) kinnitas kostja, et on lepingu allkirjastanud ning kätte saanud seadmed. Kohus märgib, et

§ 405

lg 5 võimaldab lihtmenetluses kohtul kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, lg 8 võimaldab koguda tõendeid omal algatusel. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et talle ei olnud teada järelmaksutingimused. Kostja on lepingu sõlminud ja allkirjastanud, ning tal oli võimalus tutvuda, millistel tingimustel ta selle sõlmib.

1. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS § 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
2. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
3. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5. Kuivõrd kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma teenuse eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat teenuse tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 208,59 eurot, leppetrahv summas 59,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 16,53 eurot, sissenõudmiskulud summas 19,99 eurot ja viivised põhinõudelt alates 12.12.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
6. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. 24.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

4 25. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 160 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud summas 235 eurot põhjendatud ja vajalik ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 26.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5