Obsah (4)

§ 152§ 104§ 108§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1593 Haldusasi M. B. kaebus Keskkonnaministeeriumi 09.07.2018 käs

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on M. B. kaebus Keskkonnaministeeriumi (KKM) 09.07.2018 käskkirja nr 1-2/18/551 õigusvastasuse tuvastamiseks.
2. Tallinna Halduskohus määras 30.04.2019 määruse resolutsiooni p-ga 6 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 25.06.2019 kell 16.
4. Vastustaja teavitas 21.06.2019 e-kirjaga kohut, et kaebaja ja vastustaja on saavutanud kompromissi reaalservituudi seadmise tingimustes, mille tulemusena andis Maa-ameti peadirektor 21.06.2019 korralduse nr 1-17/19/1605 „Reaalservituudi seadmine XXXXXXXXX kinnisasjale“. Vastusena kohtu päringule selgitas vastustaja täiendavas 21.06.2019 e-kirjas, et tegemist on kohtuvälise kompromissiga ning vastustaja hinnangul peaks kaebaja esitama kaebusest loobumise avalduse, misjärel saaks kohus menetluse lõpetada

§ 152lg 1 p 3 alusel.

1. Kohus tühistas 25.06.2019 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning kohustas kaebajat esitama hiljemalt 28.06.2019 seisukoht menetluse jätkamise küsimuses.
2. Kaebaja esitas 25.06.2019 kohtule seisukoha, et ei soovi kaebusest loobuda ning palus kinnitada pooltevaheline kompromiss (mille kohaselt annab Maa-amet välja korralduse reaalservituudi seadmiseks).
3. Vastustaja teavitas 26.06.2019 e-kirjaga kohut, et jääb oma varasema seisukoha juurde (kaebaja peaks kaebusest loobuma) ega pea vajalikuks täiendavalt kohtuliku kompromissi sõlmimist.
4. Kohus teavitas menetlusosalisi 26.06.2019 e-kirjaga, et võimaldab esitada kuni 28.06.2019 täiendavaid seisukohti menetluse edasise kulgemise küsimuses ning teeb seejärel antud küsimuses otsustuse. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti nimetatud tähtpäevaks kohtule ei esitanud.
5. Kohus selgitab, et ei saa

§ 152

lg 1 p 3 alusel menetlust lõpetada ilma, et kaebaja loobuks kaebusest või mõlemad menetlusosalised nõustuksid kompromissiga. Vastavad eeldused käesoleval juhul täidetud ei ole. 9. Samas esineb kohtu hinnangul alus menetluse lõpetamiseks

§ 152

lg 1 p 4 alusel, mis näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käesolevas asjas taotles kaebaja algselt KKM-i 09.07.2018 käskkirja tühistamist, millise nõude võttis kohus 11.09.2018 määrusega menetlusse. Seejärel taotles kaebaja kaebuse täiendamist KKM-i kohustamise nõudega anda välja uus, mõlemale osapoolele sobiv käskkiri (kaebaja 05.11.2018 seisukoht). Kuna vaidlustatud käskkirja kehtivus lõppes kohtuvaidluse ajal, muutis kaebaja kohtu soovitusel esitatud nõudeid, taotledes vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ning haldusorganile ettekirjutuse tegemist kõrvaldamaks käskkirjas tulenevad õigusvastased tagajärjed (kaebaja 22.04.2019 seisukoht). Kohus lubas 30.04.2019 määrusega muuta kaebust selliselt, et asendada tühistamisnõue õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Heastamisnõudega (muude nõuetega) kohus kaebuse täiendamist ei lubanud. Enne kohtulahendi tegemist andis Maa-amet 21.06.2019 välja korralduse, mille sisuks on servituudi seadmine mõlemat osapoolt rahuldaval kujul. Sellega saavutas kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse eesmärgi. Seega on

§ 152lg 1 p 4 rakendamise eeldused kohtu hinnangul täidetud.

Vastav säte hõlmab käesolevas haldusasjas kujunenud olukorra, st menetluse saab

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetada ka tuvastamiskaebuse osas, kui vastustaja annab haldusakti, mille andmise saavutamine oli kaebaja poolt tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks. 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetamisele.

11.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kaebaja tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele. 2

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtul ei ole kahtlust, et Maa-amet 21.06.2019 korralduse andmine (millega kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi) oli tingitud kaebuse esitamisest. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud (õigusabikulu) vastustajalt väljamõistmisele. Kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 1963,20 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 60-67). Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vaidluse sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8).

Kolmas isik osales kaebaja poolel. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. 13. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei ole samas asjas uue kaebuse esitamine lubatud (

§ 43lg 1 p 2 ja § 155 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3