lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
lg 1 ja 2 p 1 kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine hooldusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus.
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus on oma 11.04.2018 lahendis nr 2-17-507/51 rõhutanud: "Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes. /.../ Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises". Antud asjas on küsimus laste perekonnanime muutmise õiguses. Laste ema eesmärk on muuta laste perekonnanimi, mis on sama isa perekonnanimega, laste ema perekonnanimeks. Laste ema toob põhjenduseks, et praegu on lastega reisimine alati raskendatud, kuivõrd laste ja laste ema perekonnanime erinevuse tõttu peab ema reisides alati kaasas kandma tõlgitud dokumente millest nähtub tema õigus lastega reisida. Seejuures kolib laste ema koos lastega varsti Indoneesiasse ja laste ema väidab, et laste isa ei hoolitse laste eest. Nagu eeltoodud sätetest ja Riigikohtu seisukohast nähtub, otsustab kohus ühise hooldusõiguse küsimusi eelkõige laste huvidest lähtuvalt. Seejuures peaks ühist hooldusõigust lõpetama üksnes siis, kui see on laste parimates huvides või turvalisuse tagamiseks vajalik. Laste ema väited, et laste ema kolib lastega välismaale ja et laste isa laste eest ei hoolitse, ei oma nimevahetuse õiguse küsimuse otsustamisel kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd ei oma puutumust nimevahetuse põhjendatusega laste parimate huvide aspektist lähtudes. Kohus leiab, et laste huvides oleks nime muutmine näiteks olukorras, kus lapsi on vaja mingi ohu tõttu varjata või kui laste nimi on omandanud neist sõltumata põhjustel ebasündsa tähenduse vms. Teisisõnu lastele peab praeguse nimega seonduma mingisugune oht või muu negatiivne asjaolu. Antud juhul sarnaseid asjaolusid ei nähtu. Laste nime muutmine selleks, et laste ema ei peaks reisides kaasas kandma dokumente, ei teeni mitte laste huve vaid laste ema huve. Sisuliselt soovib laste ema ühise hooldusõiguse lõpetamist nimevahetuse küsimuses mitte laste huvidest lähtuvalt vaid enda huvidest lähtuvalt. Kohus märgib, et lapsed avaldasid ärakuulamisel kohtule, et neil ei ole nimevahetuse vastu midagi ja neil ei ole midagi selle vastu et neil emaga sama nimi oleks. Kohtule jäi mulje, et küsimus ei oma laste jaoks erilist sisu ja tähendust, mis on nende vanust arvestades arusaadav. Kohus leiab, et lahendit ei saa teha laste nime vahetuse kasuks ainult seetõttu, et lapsed ise arvavad, et nime võiks vahetada küll, kuivõrd lisaks laste nõusolekule peab vanemate õiguste muutmine olema ka sisustatud ja põhjendatud. Lapsed ise ei oska veel hinnata mis on nende parimad huvid, sellepärast neil ei olegi samu õigusi mis täiskasvanutel. Kui lapsed saavad täiskasvanuks võivad nad ise otsustada oma nime muutmist ja siis piisab nende enese suhtes nimevahetuse otsustamiseks üksnes nende enese nõusolekust. Antud juhul aga on laste nõusolek üksnes üheks eelduseks mitmest. Lisaks eeltoodule ei nähtunud ärakuulamisel, et lastel oleks oma isa või tema nime vastu midagi, st laste isa nimi ei seostunud lastele millegi negatiivsega. 3 Kohus leiab, et laste isa õiguste riive ainuüksi laste ema mugavusest ja laste nõusolekust lähtudes, ei ole kuidagi põhjendatud. Kohus ei näe et laste nime vahetus oleks kuidagigi laste parimates huvides. Pigem on laste nime vahetus laste parimate huvide vastane, kuivõrd kaotab ära viimasegi puutumuse mis laste ja laste isa vahel on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste nime muutmise osas, st ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste emale otsustusõiguse andmine laste nime muutmiseks, on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.