Obsah (9)

§ 174§ 423§ 70§ 75§ 79§ 89§ 76§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15477 Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jä

§ 174lg 2 ja § 177 lg 2.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Hoiupanga Töötajate AS hagi A V vastu põhivõla 122 685 euro, intressi 33 566,69 euro, viivise 134 340,07 euro ja alates 16.10.2018 edasise viivise saamiseks 0,1% päevas. Harju Maakohus rahuldas 18.03.2019 tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas 23.04.2019 kohtule kaja ja vastuse hagile. Koos kajaga esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus 16.05.2019 kohtumäärusega rahuldas kaja ja taastas menetluse. 2 Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata

§ 423lg 1 p 13 alusel.

Tallinna Perekonnaseisuamet on hageja lepingulise esindaja päringule 29.10.2018 vastates teada andnud, et kostja elukoht Eesti rahvastikuregistris on x

1. Toimiku leheküljel 22 on isikuandmete päring, millel kostja aadressiks on märgitud x
2. Toimiku leheküljel 42 on tähtkirja ümbrik x aadressil, mida ei ole kostjale kätte toimetatud. Toimiku leheküljel 41 on tähtkirja väljastusteade, mille kohaselt on aadressil x kostjale adresseeritud tähtkirja vastu võtnud 29.11.2018 E J P , kelle suhteks saajaga on väljastusteatel märgitud „abikaasa“. Toimiku leheküljel 22 oleva isikuandmete päringu kohaselt ei ole kostja olnud abielus x. Veebilehel www.e-toimik.ee on avaldatud X OÜ juhatuse liikme x
3. aprilli e-kiri kohtule, milles X OÜ juhatuse liige selgitab, et aadressile x kahe aasta jooksul Harju Maakohtu poolt saadetud kirjad ning tähtkirjad, mis on adresseeritud kostjale tsiviilasjas 2-18-15477, ei ole kostjani jõudnud, sest kostja ei ela viidatud aadressil ja ei ole kunagi ka elanud. Rahvastikuregistris ei saa kostja aadressiks olla x, kostja ei ela aastast 2005 Eestis, kostja elab välismaal. Kostja leiab, et tsiviilasjas on rohkem kui üks tõend, mille kohaselt kostja ei ela Eestis, vaid x Vürstiriigis. Kostja on esitanud täiendavad tõendid selle kohta, et kostja eelmine abielu on lahutatud 24.10.2013, kostja abiellus uuesti 07.08.2014 E S , kellel on kehtiv Vürtsiriigi elamisluba tähtajaga 20.01.2021, abikaasadel on ühine laps A A V, kes õpib x algkoolis. Esitatavate tõenditega soovib kostja tõendada, et kostja elab koos perekonnaga x Vürstiriigis. Hageja 27.05.2019 esitatud seisukohas leiab, et vaidlus allub Eesti kohtule, sest riiklikelt asutustelt saadud päringu tulemustest nähtus, et kostja on Eestis märkinud mitmeid erinevaid elukohti, millest hageja lähtus hagi esitamisel. Antud juhul on hageja seisukohal, et sõltumata sellest, kus kostja on deklareerinud ühe oma elukohtadest (rahvastikuregistris saab ühe elukoha avaldada korraga), on hageja kogunud piisavalt andmeid selle kohta, et kostjal on Eestis mitu võimalikku elukohta TsÜS § 14 lg 2 mõttes. Seejuures on oluline, et kostja on teatanud rahvastikuregistrile oma sideaadressiks kaks Eesti Vabariigis, täpsemalt Tallinna linnas, asuvat aadressi (x) ning EMTA-le elukoha aadressiks Eesti Vabariik - x. Hageja leiab, et Riigikohtu esimehe praktikas on aktsepteeritud ka isiku rahvastikuregistrisse kantud muu kontakti ehk sideaadressi lugemist isiku elukohaks, kui seda toetavad täiendavad andmed. Hageja on välja toonud 15.05.2019 esitatud seisukohas kajale p-des 9-12, et aadressile x, mis on märgitud kostja sideaadressiks rahvastikuregistris on saadetud mitmeid tähtsaadetisi ning need ka vastu võetud, seega antud juhul leiab hageja, et kostja elukohana saab käsitleda Eestis märgitud elukohti. Lisaks eeltoodule on leping ilmselgelt kõige tihedamalt seotud Eesti Vabariigiga. Hageja seaduslik esindaja ning kostja on eestlased, leping on eetsi keeles ja käibevaluuta on samuti Eestis kasutusel olev valuuta. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 69 lg 1 järgi kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.

§ 70

lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus

§ 75

lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik ja Monaco Vürstiriik ei ole koos ühegi välislepingu osalised, kelle suhtes kehtiks kohtualluvuse sätted. Seega tuleb Eesti kohtul kontrollida asjas esitatud nõuete kohtualluvust

sätete alusel. 3

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 14 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Samuti tuleneb

§ 89

sätestatud valikulisest kohtualluvusest, et lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, milleks muul, kui vallasasja müügilepingust tuleneval juhul loetakse võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Kostja on kohtule teatanud, et ta elab Monaco Vürstiriigis aadressil x, x. Seega on kohtule menetluses teatavaks saanud, et kostja elab Monaco Vürstiriigis. Kostja viibimisele Monaco Vürstiriigis viitab ka rahvastikuregistri isikuandmete päring, mille kohaselt on kostja elukohaks Monaco Vürstiriik alates 27.07.

1. Kostja on kohtule tõendanud, et ta lahutas 24.10.2013 enda eelmise abielu, mis on tõendatud lahutuse sissekande sertifikaadiga Monaco linnavalitsuse poolt (tlk 106 ja pöördel). Kostja on tõendanud, et ta abiellus 07.08.2014 E Sx, kellel on kehtiv Monaco Vürtsiriigi elamisluba tähtajaga 20.01.2021, samuti on abikaasadel ühine laps A A V (tlk 106-110). Seejuures on kohtule 04.04.2019 saadetud e-kiri OÜ x seadusliku esindaja A S poolt, millega teatatakse kohtule, et aadressile x saadetud kirjad, mis on adresseeritud A Vele, ei ole temani jõudnud, kuna ta ei ela sellel aadressil ning pole ka kunagi elanud. Teate kohaselt ei saa ka rahvastikuregistris tema aadressiks olla x, Tallinn, kuna ta ei ela Eestis alates
2. aastast, tema elukoht on välismaal. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja elab koos oma perekonnaga Monaco Vürstiriigis ning tema alaline elukoht ei ole Eesti siseriikliku õiguse kohaselt Eestis. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. Seega nii

üld- kui valikulise kohtualluvuse sätete kohaselt tuleb käesolev hagi esitada kostja elukoha järgi. Kostja alaline elukoht on Monaco Vürstiriigis, mistõttu on asja pädev lahendama Monaco kohus. Hagejal tuleb oma hagiga pöörduda Monaco Vürstiriigi pädeva kohtu poole.

§ 76

lg 1 sätestab, et kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kuivõrd asi allub Monaco Vürstiriigi kohtule, ei saa kohus asja kohtualluvuse järgi üle anda.

§ 423

lg 1 p 13 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuivõrd hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama, mistõttu esineb alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohus jätab hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud juhul leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas kohtumääruse tegemist. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule lõplikku menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, takistab eelmärgitu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas kohtumääruses. Kohus määrab käesolevas 4 tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas

§ 174lg 2 ja § 177 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik