Lõplik karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Karistus täidetud: 21.03.2018. Elukoht: XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas Ei tööta Süüdistus
;
lg 2;
lg 1 ja
Menetluse liik 18231502067 üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Eduard Nizov
järgi (13.07.2018, 19.07.2018, 14.09.2018 ja 08.10.2018 episoodid) ja karistada vangistusega 7 kuud. Süüdi mõista Eduard Nizov
lg 2 ja
(07.09.2018 episood) järgi, kohaldades
lg 1 sätteid mõista üks karistus raskeimat karistust ettenägeva, s.o.
Süüdi mõista Eduard Nizov
Süüdi mõista Eduard Nizov
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2018 kuni 14.07.2018, 19.07.2018 kuni 20.07.2018, 07.09.2018 kuni 09.09.2018 ja 14.09.2018 kuni 15.09.2018, s.o kokku 9 päeva, kandmata karistus on 3 aastat 5 kuud 21 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest, s.o 08.10.2018.a. Tõkend –vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Eduard Nizovilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 1350 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel DNA ekspertiisi (akt nr 18E-GE0727) maksumusest (627 eurot) kuulub vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 väljamõistmisele 171 eurot; DNA ekspertiisi (akt nr 18E-GE0965) maksumus 114 eurot; narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 18E-AN0828) maksumusest (336 eurot) - 252 eurot ja 07.09.2018.a. joobe tuvastamise maksumus 183 eurot, kokku ekspertiiside tegemised kulud 720 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 540 eurot, kohtumenetluses 690 eurot, kokku 1230 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Eduard Nizovil kriminaalmenetluse kulude kogusummas 3300 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus tasuda 275 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Eduard Nizovile eraldi dokumendina. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0727) maksumusest 456 eurot (627- 171), narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 18E-AN0828) maksumusest 84 eurot (336-252), 13.07.2018 ja 08.10.2018.a. joobe tuvastamise kulu 366 eurot ja määratud kaitsja sõidukulu 7.20 eurot. Asitõendid 1) Narkootiline aine – amfetamiini sisaldav pulber kokku massiga 121,17 grammi - on jäetud NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele -
alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist EKEI-le aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; 2) Ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0828 tagastatud ekspertiisiobjektid – üks kilepakend, üks paberitükk, üks soonkinnisega kilekott, musta värvi digitaalne kaal ja üks minigrip kilekott(asuvad PP asitõendite hoidlas Tallinn Rahumäe tee 6) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Võltsitud Hispaania Kuningriigi juhiluba nr XXX Eduard Nizovi nimele (asub PP asitõendite hoidlas Tallinn Rahumäe tee 6) – edastada õppeotstarbe eesmärgil arhiveerimiseks Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud 2 kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada motiveeritud kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Eduard Nizov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 18.05.2018.a (juhtimine 28.04.2018) Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, juhtis uuesti 13.07.2018 kella 20:20 ajal Tallinnas Pae tänaval maja nr 31 juures mootorsõidukit Toyota Avensis Soome registreerimismärgiga XXX ning seejärel juhtis uuest tahtlikult, s.o süstemaatiliselt: 1) 19.07.2018 kella 12:25 ajal Tallinnas Raadiku tänav 2a maja juures liikudes Mahtra tn suunas mootorsõidukit Hyndai Sonata Soome registreerimismärgiga XXX; 2) 07.09.2018 kella 17:51 ajal Tallinnas Kivila tänaval maja nr 13 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga XXX; 3) 14.09.2018 kell 16:37 Harjumaal, Tallinn-Narva maantee 24 kilomeetril suunaga Tallinn mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX ; 4) 08.10.2018 kella 20:57 ajal, Harjumaal, Tallinnas, Laagna teel Anni 14 vastas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega Eduard Nizov pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o
Samuti süüdistatakse Eduard Nizov´it selles, et tema olles karistatud 27.11.2014 a. ja 08.06.2016 a Harju Maakohtu poolt
järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 07.09.2018 a kella 17:51 ajal Tallinnas Kivila tn. maja number 13 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, Soome registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (narkootilise aine – amfetamiini ja metamfetamiini - tingitud joobeseisundis). Sellise käitumisega rikkus Eduard Nizov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega Eduard Nizov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Samuti süüdistatakse Eduard Nizov´it selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajast alates, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet amfetamiini kokku massiga mitte vähem kui 121,17 grammi (amfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 14,19 grammi). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Eduard Nizov enda kasutuses olevas sõiduautos Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX kuni 13.07.2018.a kella 20:20-ni, mil eelpool nimetatud sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti pagasiruumis olevast seljakotist ära üks 3 kilepakend, mille sees on paberitükk, mille sees on üks soonkinnisega kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 86,31 grammi (amfetamiini puhtal kujul 10,1 grammi) ja pagasiruumis olevast musta värvi riidest kotist leiti ja võeti ära üks soonkinnisega kilekott, mille sees oli narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga 34,86 grammi (amfetamiini puhtal kujul 4,09 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist. Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani Eduard Nizov toime
Samuti süüdistatakse Eduard Nizovit selles, et tema tellis kohtueelses menetluses tuvastamata internetiaadressilt juuni keskpaigas 2018.a kohtueelses menetluses tuvastamata isikult võltsitud tähtsa isikliku dokumendi s.o Hispaania Kuningriigi juhiloa enda nime ja fotoga. Eelnevalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi s.o võltsitud Hispaania Kuningriigi juhiloa nr XXX, esitas Eduard Nizov 13.07.2018.a politseile, kes kontrollis tema juhtimisõigust. Eduard Nizov’il puudub Eesti Vabariigi kehtiv juhiluba. Seega pani Eduard Nizov toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja kasutamise, see on
Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei taotlenud ja prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (
). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Eduard Nizov varasemalt, s.o 28.04.2018.a. juhtinud mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mille eest teda karistati väärteokorras 18.05.2018.a. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt rahatrahviga. Süüteod on tõendamist leidnud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustega, tunnistajate ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Eduard Nizovi ütluste kohaselt ei ole tal kunagi juhiluba olnud, kuid erinevaid sõidukeid on ta süüdistuses nimetatud kuupäevadel juhtinud. 4 Tunnistaja M R ütlused tõendavad Eduard Nizovi poolt 13.07.2018.a. Toyota Avensise Soome numbrimärgiga XXX juhtimist. Nimelt pidas ta tol päeval Pae tn 31 lähedal kella 20:21 ajal kinni kahtlase sõidustiiliga sõiduki. Juht esitas Hispaania juhiloa, mille kontrollimisel tekkis kahtlus, et tegemist on võltsinguga. Eduard Nizovi kinnipidamist tõendab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti ta kinni 13.07.2018.a. kell 20:20 Pae 31, Tallinn sõiduauto Toyota Avensis reg.märgiga XXX juhi kohalt. Tunnistaja G S ütlused tõendavad Eduard Nizovi poolt 19.07.2018.a. Soome numbrimärgiga XXX sõiduki Hyndai juhtimist. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta sel kuupäeval patrullis ja peatas Lasnamäel Raadiku 2 juures kell 12:25 sõiduki, mille roolis oli juhtimisõiguseta isik Nizov. Nimetatud isiku nägu oli talle meelde jäänud, sest sama isik oli 13.07.2018.a. toodud Ida-Harju politseijaoskonda kui juhtimisõiguseta ja võltsitud juhiloa esitanud isik. Kinnipidamisel ei olnud isikul juhtimisõigust, selgitas, et laps kodus ja palus luba lahkuda. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Eduard Nizov kinni 19.07.2018.a. kell 12:25 Tallinnas Raadiku 2a maja juures. Tunnistaja R T ütlused tõendavad 07.09.2018.a kella 17:51 ajal Tallinnas Kivila tänaval maja nr 13 juures Eduard Nizovi poolt mootorsõiduki Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga XXX juhtimist. Tunnistaja teadis tööalaselt, et Eduard Nizovil puudub juhtimisõigus. Märgates Kivila 11 hoovi sõitmas halli VW Passatit, tundis ta juhis ära Eduard Nizovi ja teades, et Nizovil juhtimisõigust ei ole, toimetas ta Nizovi eemal asuva politseipatrulli juurde. Eduard Nizovi kinnipidamine 07.09.2018.a kella 17:51 Tallinnas Kivila 13 juures nähtub isiku kinnipidamise protokollist. Tunnistaja M H ütlused tõendavad 14.09.2018.a kell 16:37 Harjumaal Tallinn-Narva maantee
§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seega Eduard Nizovi puhul saab rääkida süstemaatilisest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisest alates 19.07.2018.a. episoodist. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus, ta ei olnud seda kunagi taotlenud ning oli teadlik ka varasemast karistatusest mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on Eduard Nizovi tegu õigesti kvalifitseeritud
järgi s.o süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Joobes juhtimine korduvalt (
lg 2) Tunnistaja R T ütlused tõendavad Eduard Nizovi poolt 07.09.2018.a kella 17:51 ajal Tallinnas Kivila tänaval maja nr 13 juures mootorsõiduki Volkswagen Passat Soome registreerimismärgiga XXX juhtimist. Kuivõrd Nizovil olid silmade pupillid suured, tekkis tunnistajal kahtlus, et ta võib olla narkootikumide mõju all. Wismari haiglas kontrolliti 07.09.2018.a. kella 20:53 ajal Eduard Nizovi terviseseisundit ja tuvastati tal vegetatiivsete reaktsioonidena näo punetus, kitsad pupillid, reaktsiooni puudumine valgusele. Muu kliinilise leiuna märgiti, et uuritav on ärrituv ning tema sõnade kohaselt jõi viimati mõni päev tagasi amfetamiini. EKEI poolt koostatud uuringuakti nr. 1273T kohaselt leitigi Eduard Nizovi uriinist amfetamiini ja metamfetamiini. EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T on andnud, lähtudes 07.09.2018.a. narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 838/14 märgitust hinnangu, et Eduard Nizovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eduard Nizovil esines 07.09.2018.a. narkootilisest ainest – amfetamiinist ja metamfetamiinist tingitud joobeseisund, mis avaldus ka väliselt tajutavates muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Nähtuvalt Harju Maakohtu 08.06.2016.a. otsusest on Eduard Nizovit karistatud
Eduard Nizovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või 6 vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Eduard Nizov on tunnistanud, et ei mäleta, millal viimati tarvitas narkootilist ainet. Samas on joobeseisundi tuvastamise protokollis märgitud, et oma sõnade järgi joonud mõni päev tagasi amfetamiini. Tunnistaja R T ütlustest nähtub, et Eduard Nizovi olek tekitas tal kahtlust, et süüdistatav on narkootikumide mõju all. Seega pidi süüdistatav kohtu hinnangul pidama võimalikuks, et ta võib olla veel seisundis, mis keelab mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul pani Eduard Nizov teo toime kaudse tahtlusega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et on täielikult tõendatud Eduard Nizovi poolt
Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine (
politseiametnikule sõiduki juhi poolt juhtimisõiguse olemasolu tuvastamiseks kinnipidamise käigus Hispaania juhiloa esitamist. Tekkis kahtlus, et tegu võib olla võltsinguga. Jaoskonda tulnud ekspert kinnitas kahtlusi võltsingu osas. Hiljem tunnistas ka Nizov ise, et tegemist on tellitud võltsinguga. Vallasasja hoiulevõtmise protokollist nähtuvalt võeti 13.07.2018.a. kell 21:27 Eduard Nizovilt Hispaania Kuningriigi juhiluba nr XXX hoiule, et teostada ekspertiis, kuna juhiloal esinevad võltsimistunnused. Dokumendi uurimise aktist nr 54/2018 nähtub, et dokumendiekspert on leidnud, et uurimiseks esitatud dokument - Hispaania Kuningriigi juhiluba nr XXX - on võltsitud dokument ja selle jaotuse liigiks on –täielik võltsing. Kahtlustatava 14.07.2018.a ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab Eduard Nizov, et tellis internetist umbes kuu aega tagasi võltsitud juhiloa 500 euro eest. Raha kandis kuhugi arvele ja load saadeti pakiautomaati.
lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise, kasutamise või kasutada andmise eest.
sätestab ammendava loetelu dokumentidest, mida lugeda tähtsaks isiklikus dokumendiks. Selles loetelus on ka mootorsõiduki juhiluba. Eduard Nizov teadlikult hankis endale interneti teel võltsitud juhiloa, esitas selle sõiduki kinnipidanud politseiametnikule juhtimisõiguse olemasolu tõendamiseks. Seega kasutas süüdistatav võltsitud dokumenti teadvalt ja andis võltsitud tähtsa isikliku dokumendi edasi politseiametnikule selleks, et tõendada temal juhtimisõiguse olemasolu. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et Eduard Nizov tegutses kavatsetult. Ta teadlikult hankis võltsitud juhiloa ja esitas selle politseiametnikule. Eeltoodust lähtudes on täielikult tõendatud Eduard Nizovi poolt
Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine (
kell 20:20 peeti politseitöötajate poolt Pae tänaval maja number 31 juures kinni sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX, mida juhtis juhtimisõiguseta Eduard Nizov. Sõiduki läbivaatusel leiti pagasiruumist sinise-musta seljakoti seest kilepakend, milles oli üks soonkinnisega kilekott pruunika pulbrilise ainega. Samast seljakotist leiti ka elektronkaal. 7 Pagasiruumis oli veel üks musta värvi kotike, milles omakorda minigrip beežika pulbrilise ainega. Läbivaatuse kohta koostati protokoll. Leitud ained võeti politsei poolt ära ja saadeti ekspertiisi, kus tehti kindlaks, et mõlemal juhul oli tegemist amfetamiinsulfaadiga, milles oli vastavalt 10,1 grammi ja 4,09 grammi amfetamiini. (ekspertiisiakt nr. 18E-AN0828). Eduard Nizov kuulati järgmisel päeval üle ja ta selgitas, et seljakotis oleva pulbri jättis autosse klient, kellele ta oli osutanud taksoteenust ja kuna see lõhnas nagu amfetamiin, pani ta selle oma seljakotti. Mustast kilekotist ja selles olevast pulbrist ei tea ta midagi. 09.10.2018.a. ülekuulamisel ja kohtuistungil tunnistas ta aga narkootikumide suures koguses käitlemises end täielikult süüdi, sealhulgas ka musta kotikese sees oleva amfetamiini omandamises ja valdamises. Narkootilise aine leidmist Eduard Nizovi juhitud sõidukist kinnitavad tunnistaja M R ütlused. Tunnistaja peatas Pae tänaval Eduard Nizovi poolt juhitud Toyota Avensise, sest selle sõidustiil oli kahtlane ja juht tegeles sõidu ajal söömisega. Peale sõiduki seisma jäämist käitus juht ärevalt, higistas, ei püsinud kohapeal, mis andis aluse kahtluseks, et ta võib olla narkojoobes. Sõiduki läbivaatusel leiti pagasiruumist relvataoline ese ja musta kotikese seest aine, mis võis olla narkootikum. Tunnistaja küsimuse peale aine kohta, vastas Eduard Nizov, et tegu on amfetamiiniga. Pagasiruumis oli ka seljakott, milles oli palju minigrip kotte, grammikaal ja süstlaid. Seega on ka tunnistaja M R ütlustega tõendatud musta kotikese sees oleva amfetamiini kuulumine Eduard Nizovile, sest kuidas muidu teadis ta tunnistajale öelda, et selle sees olev aine on amfetamiin. Eduard Nizovi poolt narkootilise aine käitlemise tõendiks on ka DNA-ekspertiisiakt 18EGE0727, milles ekspert on andunud arvamuse, et seljakotis kilepakendis soonkinnisega kilekoti ümber olnud paberitükilt võetud proovis ei saa välistada Eduard Nizovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Soonkinnisega kilekotilt, milles oli aine ja mis oli osaliselt paberitükis, võetud proovis ei saa kindlalt välistada Eduard Nizovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ekspertiisiaktist 18E-GE0965 nähtub tõepärasuhe, mis annab kinnitust seljakotis oleva amfetamiini käitlemisele Eduard Nizovi poolt. Kuigi mustas kilekotis olevalt kilekotilt võetud proovis ei leitud ekspertiisil Eduard Nizovi DNA-d, on selles sisalduva amfetamiini omandamine ja valdamine süüdistatava poolt tõendatud tunnistaja M R ütlustega ja Eduard Nizovi ütlustega 09.10.2018.a. kohtueelses menetluses ja kohtuistungil süü täieliku tunnistamisega kõikides süüdistuse episoodides. Kokku valdas Eduard Nizov 13.juulil 2018.a. amfetamiini 14,19 grammi, mis on suur kogus. Kohtutoksikoloogiaeksperdi teatise kohaselt piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist. Eduard Nizovi poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. Karistus Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seaduseandja ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse,
lg 2 järgi kuni nelja-aastase vangistuse,
järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ja
8 Seega on Eduard Nizovi poolt toimepandud kahe kuriteo eest võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kuivõrd
lg 1 ja
lg 2 sanktsioon ei näe ette rahalist karistust, siis on põhjendatud Eduard Nizovit kõikide toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega. Eduard Nizovi puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Vastupidi, karistusregistri andmetel on Eduard Nizovit karistatud korduvalt nii varavastaste kui liikluskuritegude toimepanemise eest. Selle kriminaalasja raames arutatavad kuriteod on toime pandud mõne kuu möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. 07.09.2018.a. pani Eduard Nizov ühe teoga toime kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu – süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta ja korduvalt joobes olles, mistõttu tuleb talle mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o
Kuivõrd tegemist on joobes juhtimise puhul selle kriminaalasja raames ühe episoodiga ja arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra ja kohus mõistab
Hinnates Eduard Nizovi süüd
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada asjaoluga, et juba 19.07.2018.a. realiseeris Eduard Nizov oma tegevusega mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Vaatamata sellele, et süüdistatav oli kinni peetud ja tema suhtes kriminaalmenetlus alustatud, jätkas ta kolmel korral mootorsõidukite juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Veelgi enam 08.10.2018.a. toimus sundpeatamine, sest süüdistatav eiras peatumismärguandeid. Nimetatud episoodis seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, sõites vastassuunavööndisse ning ületades lubatud sõidukiirust. Kohtu hinnangul on Edaurd Nizovi süü üle keskmise. Ta on küll kahtlustatavana ülekuulamise protokollide kohaselt kahetsenud juhtimisõiguseta mootorsõidukite juhtimist, kuid vaatamata sellele kergendavale asjaolule mõistab kohus 13.07. 2018, 19.07.2018, 14.09.2018 ja 08.10.2018.a. episoodide eest sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse - 7 kuud vangistust, arvestades süütegude arvu. Raskendavaid asjaolusid
Kuna Eduard Nizov on 07.09.2018. pannud toime ühe teoga kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu – süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta ja korduvalt joobes olles, tuleb talle mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o
Kuivõrd tegemist on joobes juhtimise puhul selle kriminaalasja raames ühe episoodiga ja arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra ja kohus mõistab
lg 1 kohaldamisega 1-aastase vangistuse.
Kohus mõistab talle karistuseks 6 kuud vangistust. Narkootikumide käitlemise episoodis arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaoluga, et narkootiline aine oli mõeldud Eduard Nizovi enda tarbeks mitte edasimüügiks. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud karistamine alla sanktsiooni keskmist määra – 2-aastase vangistusega. Liitkaristuse moodustamisel on õigustatud üksikkaristustest raskema suurendamise printsiibi rakendamine, kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega: liiklussüüteod, rahvatervisevastased ja avaliku usalduse vastased teod. 9 Kohus ei nõustu süüdistatava ja kaitsja taotlusega kohaldada Eduard Nizovi suhtes vangistuse asendamist narkootilisest sõltuvusest vabanemise raviga. Esmalt seetõttu, et
näeb vangistuse raviga asendamise võimaluse ette juhul kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Süüdistatavale on aga kohus mõistnud liitkaristusena vangistuse üle kahe aasta. Eduard Nizov on ennast SA Viljandi haigla sõltuvushaigete osakonna ravi järjekorda pannud ajal, kui oli vahistatud. Selline käitumine on hinnatav võimaliku reaalse vangistuse vältimisena. Tal oli võimalus vabaduses olles ise vabatahtlikult ravile asuda, kuid siis tal sellist soovi ei olnud. Terviseprobleem parema käega ei takistanud Eduard Nizovil kuritegusid toime panemast, ta suutis edukalt juhtida mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei saa see takistada ka reaalset vanglakaristust kanda. Tallinna Vangla vastusest teabenõudele nähtub, et Eduard Nizov on korduvalt registreeritud kirurgi vastuvõtule. Käesoleval hetkel nähtub normaalne murrujärgne paranemisseisund. Kinnipidamisasutuses viibimise korral on tagatud vajaminev arstiabi ja näidustuse korral ravi. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kahe DNA- ja ühe narkootilise aine ekspertiisi maksumused, joobe tuvastamisega seotud kulu ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Eduard Nizovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud ja millises mahus kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. Esimese astme kuriteoks on
§-s 184 lg 1 sätestatud tegu. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on tehtud kaks DNA-ekspertiisi, narkootilise aine ekspertiis ja joobe tuvastamine. Prokuröri taotlusel jätab kohus narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 18E-AN0828) kulust 84 eurot riigi kanda, sest ekspertiisiks esitatud musta korpusega kaal, millelt leiti narkootilise aine jälgi, ei ole seotud Eduard Nizoviga. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista 252 eurot, ülejäänud 84 eurot jääb riigi kanda. DNA ekspertiisi (akt nr 18E-GE0727) kulust (627 eurot) kuulub väljamõistmisele Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 kohaselt 171 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arv 11, kuid ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud kolm proovi. Seega on põhjendatud maksumus 3x57 eurot, s.o 171 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 456 eurot (627 - 171) jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr 18E-GE0965) maksumus 114 eurot kuulub väljamõistmisele Eduard Nizovilt. Kolmel korral on Eduard Nizovi uriinist ekspertiisiga leitud narkootilisi aineid, kuid ainult ühel korral leidis kinnitust, et süüdistataval esineb narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove. Seoses sellega nõustub kohus prokuröri ettepanekuga Eduard Nizovilt välja mõista üksnes 07.09.2018.a. joobe tuvastamise kulu 183 eurot. Ülejäänud, s.o 366 eurot jätta riigi kanda. 10 Kokku kuulub Eduard Nizovilt ekspertiisi ja joove tuvastamise kuluna välja mõistmisele 720 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud korras kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlused 540 euro ulatuses. Kohtumenetluses on määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlus 690 eurot. Kokku 1230 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Eduard Nizovilt. Määratud korras kaitsja sõidukulud 7.20 eurot jätab kohus riigi kanda. Kuivõrd menetluskulud on suured, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 3300 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus tasuda 275 eurot. Asitõendid Narkootiline aine – amfetamiini sisaldav pulber kokku massiga 121,17 grammi, mis on jäetud NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele tuleb
alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist EKEI-le aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0828 tagastatud ekspertiisiobjektid – üks kilepakend, üks paberitükk, üks soonkinnisega kilekott, musta värvi digitaalne kaal ja üks minigrip kilekott, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Võltsitud Hispaania Kuningriigi juhiluba nr XXX Eduard Nizovi nimele, mis asub PP asitõendite hoidlas tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist edastada õppeotstarbe eesmärgil arhiveerimiseks Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti. Kohus juhindub KrMS § 306 lg 1, § 309 lg 3, § 311, 313. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 04.04.2019. a. kella 13.00. /allkirjastatud digitaalselt/ Aime Ivanson kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Siska-Mölder rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Küti rahvakohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.