← Eesti

2-18-8887/13

Obsah (6)§ 106§ 83§ 102§ 153§ 103§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-8887 Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ande Tänav, Gaida Kivinurm Tsiviilasi FastClass O

) §-s 106 sätestatud korras. Kuna hageja ei ole järginud võlausaldajate 03.01.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste vaidlustamisel

§ 106

lg-s 1 sätestatut, ei ole hagejal võimalik soovitud eesmärki saavutada.

§ 106lg-s 1 nimetatud tähtaeg on küll menetlustähtaeg ning seda on võimalik Ts

MS § 67 alusel ennistada, kuid TsMS § 67 lg 2 sätestatu kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil ennistamise alusest teada saadi. Hageja pidi oma nõude tunnustamata jäämisest teada saama hiljemalt jaotusettepaneku kinnitamise määrusega tutvudes, s.o 20.03.2018. Seega on hageja minetanud tähtaja nii võlausaldajate 03.01.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata (

§ 83

lg 2), tähtaja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks (

§ 102

lg 3) kui ka tähtaja nõude tunnustamise hagi esitamiseks (

§ 106lg 1, Ts

MS § 67 lg 1 ja 2). Maakohtu määrus ja selle põhjendused

  1. Harju Maakohus keeldus 24.08.2018 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning jättis hageja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Hageja on esitanud nõuded 03.01.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning 21.11.2016 esitatud nõude tunnustamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade 3 kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt ei kohaldu TsÜS § 38 lg 2 alusel juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine võlausaldajate üldkoosoleku otsustele pankrotimenetluses, vaid nimetatud küsimusi reguleerib pankrotiseadus. 8.

§ 102

lg 3 näeb ette, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Käesoleval juhul võeti vaidlusalused üldkoosoleku otsused vastu 03.01.

  1. Hageja väidab, et sai 03.01.2018 üldkoosoleku toimumisest teada alles 17.05.
  2. Pankrotihaldur on oma 09.07.2018 seisukohas viidanud, et hageja väide üldkoosoleku toimumisest teadasaamise kohta ei saa olla tõene, kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses 07.03.2018 koostatud jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruse on hageja esindaja etoimiku vahendusel kätte saanud 20.03.
  3. Kohus möönab, et tsiviilasja 2-16-730 etoimikust nähtuvalt on vandeadvokaat Jüri Sirel tõepoolest nimetatud kohtumääruse 20.03.2018 vastu võtnud. Olenemata viidatud asjaolust on selge, et

§ 83

lg-s 2 sätestatud tähtaeg üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on möödunud, kuivõrd seadus ise näeb ette, et vaidlustamise tähtaeg ei saa olla pikem kui 30 päeva alates otsuse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik enam 03.01.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda ega esitada taotlust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks

§ 102lg 3 alusel.

9.

§ 106

lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja on hagis esitanud avalduse nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS 67 lg 2 ütleb, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja jaoks ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg menetlustähtaja ennistamiseks möödunud, kuivõrd hagiavalduse kohaselt sai hagejale hiljemalt 17.05.2018 teatavaks, et 03.01.2018 toimus võlausaldajate 4 üldkoosolek ja nõuete kaitsmine. Hagi on kohtusse esitatud aga 08.06.

  1. Lisaks märkis kohus, et tähtaja ennistamine oleks ebamõistlik ka seetõttu, et võlgniku pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt 21.02.2018 esitatud jaotusettepanek kinnitatud kohtu poolt juba 07.03.2018 määrusega. Nimetatud määrus on jõustunud 05.04.
  2. Pankrotiseaduse kohaselt asub pankrotihaldur pärast jaotusettepanekut kinnitava määruse jõustumist tegema võlausaldajatele väljamakseid. Määruskaebus
  3. 10.09.2018 esitas hageja Harju Maakohtu 24.08.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse.
  4. Peale seda, kui hageja esitas pankrotihaldurile 21.11.2016 tingimusliku nõude Osaühing Copterline (pankrotis) vastu, asus pankrotihaldur tegema takistusi selleks, et hageja ei saaks esitada oma nõuet pankrotimenetlusse. Vastavalt Harju Maakohtu 18.08.2017 otsusele oli pankrotihaldur kohustatud siiski hageja nõude vastu võtma. Sellele järgnevalt tegutses pankrotihaldur hageja tagaselja, kui kutsus kokku 03.01.2018 võlausaldajate üldkoosoleku, sellest hagejat teavitamata. Lisaks ei andnud pankrotihaldur hagejale ka pärast 03.01.2018 koosoleku toimumist teada sellest, et üldkoosolek oli toimunud ja tema nõue oli jäetud rahuldamata. Hageja esindajale saabunud teade e-toimikust kättesaadava jaotuskava kohta oli eksitav. Hageja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tal hakkas kulgema selle vaidlustamise tähtaeg. Hageja esindajale tulnud teade kandis pealkirja „Teade dokumendi vastuvõtmise kohta 2-16-730 "järelevalve menetlus"“, millest tulenevalt eeldas hageja esindaja, et tegemist on kohtupoolse toiminguga pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve teostamiseks. Hageja eeldas, et toiming võib olla seotud pankrotihalduri jooksvate kulude kinnitamise vms toiminguga, mis võlausaldajate õiguseid ei mõjuta. Ka jaotuskava faili pealkiri, „2-16-730 OÜ Copterline (I.Lepsoo)“ ei viidanud mingil moel sellele, et tegemist on jaotuskavaga.
  5. Teiseks on kohus märkinud, et hagejal ei ole õigust 03.01.2018 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks seetõttu, et

§ 83

lg 2 näeb ette õigustlõpetava tähtaja mistahes ennistamisaluste olemasolust sõltumata. Viidatud sätte kohaselt võib esitada nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Kaebaja ei nõustu, et tegemist on õigustlõpetava tähtajaga, enamgi veel olukorras, kus pankrotihaldur on toiminud hageja suhtes pahatahtlikult ja mõjutanud hagejat oma käitumisega tähtaega mööda laskma. Hageja viitas hagiavalduses Riigikohtu 17.10.2012 lahendile nr 3-2-1-80-12 ning tugineb ka käesolevaga vastavale Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on „

§ 106

lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada“ (p 10). Kuigi Riigikohus analüüsis antud lahendis võlausaldaja, kelle nõue või selle rahuldamisjärk jäi üldkoosolekul tunnustamata, õigust hagi esitamiseks, on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka

§ 83

lg 2 suhtes, kuivõrd võlausaldajate 03.01.2018 otsus puudutab antud juhul samuti vaidlust hageja nõude ja selle rahuldamisjärgu üle ning on käsitletav menetlustähtajana, mis on ennistatav. 13. Eraldiseisvalt eeltoodust on hageja taotlenud kohtult 03.01.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, mille nõude esitamiseks seadus tähtaega ette ei näe.

§ 83

lg 2 reguleerib üksnes üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega, mitte tühisuse tuvastamise tähtaega. Seega tuleb tühisuse tuvastamise nõude menetlusse 5 võtmise osas juhinduda TsÜS § 38 lg-st 2, mis reguleerib vaid seda, et huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Vastus määruskaebusele

  1. Osaühing Copterline (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja XX vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 24.08.2018 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  4. Hagiavaldusest nähtub, et pankrotivõlgniku võlausaldajate 03.01.2018 üldkoosolekul otsustati jätta rahuldamata hageja taotlus tingimusliku nõudeavalduse summas 2 189 913 eurot esitamise tähtaja ennistamiseks ja nõue võeti kaitsmisele

§ 153lg 1 p 3 järgus.

Hageja nõue jäi 03.01.2018 üldkoosolekul tunnustamata.

  1. Hageja nõuab 03.01.2018 võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata, kehtetuks tunnistamist. Lisaks taotleb hageja nõude esitamise tähtaja ennistamist ja tingimusliku nõude tunnustamist teise järgu nõudena.
  2. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et hagiga ei ole otsuste tühisuse tuvastamist võimalik saavutada. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei ole juriidilise isiku organi otsus, mistõttu ei kohaldu käesoleval juhul TsÜS § 38 lg
  3. Kui peaksid esinema asjaolud, mis viitavad võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuolule seadusega, võlausaldajate ühiste huvide rikkumisele, kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või kui otsuse vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud, siis on võlausaldajal võimalik nõuda sellise otsuse kehtetuks tunnistamist (

§ 83lg 1).

Ka

102 lg 3 sätestab sõnaselgelt, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui aga võlausaldaja nõue jäi tunnustamata, saab võlausaldaja esitada kohtule hagi nõude tunnustamiseks (

§ 106lg 1).

Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et tema nõue tulnuks lugeda kaitsmiseta tunnustatuks.

§ 103

lg 4 järgi loetakse nõuete kaitsmise koosolekul muuhulgas kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et tema nõue on kohtulahendiga rahuldatud. 20. Hageja on alternatiivselt taotlenud võlausaldajate 03.01.2018 üldkoosoleku otsuse, millega jäeti nõude esitamise tähtaeg ennistamata, kehtetuks tunnistamist ja nõude esitamise tähtaja ennistamist.

§ 83

lg 2 sätestab, et nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse 6 kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Kolleegium märgib, et õiguskirjanduses on leitud, et

§ 83lg 2 nimetatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg (P.

Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 449, p 3.6.2.6.). Hageja esitas hagiavalduse 08.06.2018, s.o. pärast õigustlõpetavat tähtaega. Seega leidis maakohus õigesti, et hagejal ei ole võimalik enam 03.01.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ega taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist, kuna seadus ise näeb ette, et otsuse vaidlustamise tähtaeg ei saa olla pikem kui 30 päeva alates otsuse tegemisest. 21. Lisaks taotles hageja oma nõude tunnustamist tingimusliku nõudena teises rahuldamisjärgus.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus ning paragrahvi viimase lause järgi võib hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.01.2018, hagi esitati 08.06.2018. Viimane tähtpäev hagi esitamiseks oli 05.02.2018 (03.-04.02.2018 olid puhkepäevad). Seega esitati hagiavaldus

§ 106

lg 1 kohast ühekuulist tähtaega rikkudes.

§ 106

lg 1 neljandas lauses toodud hagi esitamise tähtaeg on ennistatav, kuna tegemist on menetlustähtajaga. Hageja on esitanud koos nõude tunnustamise hagiga avalduse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. 22.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul on hageja jaoks ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg menetlustähtaja ennistamiseks möödunud, kuivõrd hagiavalduse kohaselt sai hagejale hiljemalt 17.05.2018 teatavaks, et 03.01.2018 toimus võlausaldajate üldkoosolek ja nõuete kaitsmine. Hagi on kohtusse esitatud aga 08.06.2018, seega pärast 14-päeva möödumist. 23. Kolleegium märgib, et isegi kui lähtuda hageja seisukohast, et ka

§ 83lg 2 sätestatud 30 päevane tähtaeg on menetlustähtaeg, siis oleks hageja jaoks Ts

MS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaeg ka

§ 83

lg-s 2 nimetatud tähtaja ennistamise taotlemiseks möödunud, sarnaselt nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja ennistamise taotlemisega.

  1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal enam võimalik taotleda nõude esitamise tähtaja ennistamist ja nõude tunnustamist.
  2. Ülaltoodule tuginedes keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 7
  3. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.