1-18-10369/15

(17231602851)Kohtunik Janika Kallin Kriminaalasi U A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja Christopher Muhuste süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav U A isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Prokurör Alan Rüütel Kaitsja Kristi Rande Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava U A suhtes KrMS § 202 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 kohus määras:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-18-10369 süüdistatava U A suhtes otstarbekuse kaalutlusel.
2. Panna U A kohustus hüvitada kannatanu L L 6 (kuue) kuu jooksul arvates määruse jõustumisest kahju summas 500 (viissada) eurot.
3. Panna U A kohustus hüvitada kannatanule õigusabi kulu 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot.
4. Selgitada U A , et juhul kui ta määruse p-des 2 ja 3 märgitud kohustusi tähtaegselt ei täida, uuendab kohus kriminaalmenetluse. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa KrMS § 385 p 10 järgi esitada määruskaebust. Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi U A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja Christopher Muhuste süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses. Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalasja lõpetamiseks süüdistatava U A suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör märkis, et U A süüdistatakse II astme kuriteos, tegemist on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga. Kriminaalasjas kogutud tõendite järgi on U A süü väike, ta tegi kannatanu suunas vaid kaks lööki. Tegemist on avaliku elu isikuga, kuid see ei tähenda automaatselt avalikku huvi. Prokurör leidis, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri taotles U A kohustuste määramist: süüdistatav peab 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest hüvitama kannatanule kahju 500 eurot ja ½ kannatanu menetluskuludest, so 675 eurot. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: U A avaldas, et ta soostub prokuröri taotlusega. Prokuröri poolt taotletavad kohustused on talle jõukohased ning ta saab aru, et menetlus uuendatakse kui ta kohustusi tähtaegselt ei täida. U A kaitsja toetas prokuröri taotlust, nõustus prokuröri avaldatud seisukohtadega ning märkis täiendavalt, et kriminaalasjas kogutud tõendite järgi oli kannatanul konflikti tekkimises oma panus ning kohus peaks seda taotluse lahendamisel arvestama. Kohtu seisukoht: KrMS § 202 lg 1 järgi võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on prokuröri taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Süüdistatav U A avaldas pärast prokuröri süüdistuskõnet, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab oma süüd. Istungil vaadati seejärel klubi H turvakaamerate salvestusi. Kohus märgib, et salvestis on üldjuhul üks ülevaatlikum tõend olukorras kus sündmus on toimunud ajal ja kohas kus nii selles osalejate kui juhuslike pealtnägijate taju ja võime sündmusi reprodutseerida võib olla teatud tegurite (hämar, vali muusika, tarbitud mõnuained) tõttu häiritud. Käesoleval juhul tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et füüsilisele vägivallale võis eelneda verbaalne konflikt milles kannatanu aktiivselt osales. Kahtlemata ei õigusta eeltoodu füüsilist vägivalda, kuid salvestist edasi vaadates on näha, et intensiivsem vägivald lähtub U A kaassüüdistatavast, U A teeb kannatanu suunas pelgalt kaks lööki ning seejärel füüsiline vägivald lõpeb. Kriminaalasjas esitatud süüdistusakti järgi ei tuvastatud kannatanul märkimisväärseid tervisekahjustusi, ulatuslikele tervisevigastustele ei viita kannatanu ka esitatud tsiviilhagis. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 järgi eeldab avaliku huvi puudumist. Kohus nendib, et üksnes fakt, et süüdistatav on avalikkuses tuntud, ei tähenda automaatselt seda, et asjas esineb avalik menetlushuvi. Viimase väite jaatamine (so tuntus teeb inimese kriminaalasjast avaliku asja) kahjustaks võrdse kohtlemise põhimõtet. Avaliku menetlushuvi määratlemise aluseks ei saa võtta ei kannatanu ega süüdistatava sotsiaalset staatust, juhtunu meediakajastuste arvu vms. Käesoleval juhul on tegemist avalikus kohas toimunud kaklusega, mille puhul võib üheks vaidlusküsimuseks tõusetuda see kas asjasse puutumatud inimesed olid häiritud, so U A on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuid antud juhul ei ole kohtu hinnangul välistatud ka KarS § 121 teokoosseis. Kehtiv kohtupraktika esitab KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatavatele süüdistustele selged ja konkreetsed nõuded, süüdistust peavad toetama ka kohtule esitatavad tõendid. Kohtu esialgsel hinnangul ei saa antud asjas U A suhtes välistada KarS § 121 lg 1 teokoosseisu esinemist. Nii KarS § 263 lg 1 p 1 kui KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on II astme kuriteod. U A on oma süüd tunnistanud, tegemist on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata inimesega. Kohtu hinnangul ei ole U A karistamine üld- ja eripreventiivseid asjaolusid silmas pidades vältimatult vajalik ning seega tuleb menetlus tema suhtes lõpetada KrMS § 202 alusel. U A on võtnud ja talle tuleb panna kohustus hüvitada kannatanule kahju 500 eurot ja menetluskulud 675 eurot 6 kuu jooksul arvates määruse jõustumisest. Kohus selgitab, et kohustuste täitmata jätmise korral menetlus uuendatakse. /allkirjastatud digitaalselt/