Kohustada Stanislav Linderit alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 21, 4, 9 alusel määrata Stanislav Linderile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) alluda elektroonilisele valvele 12 (kaksteist) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Stanislav Linderi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Stanislav Linder karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Stanislav Linder on Harju Maakohtu 08.05.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-142049 süüdi tunnistatud
lg 21 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja Stanislav Linderile mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 4 ning § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 25.03.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Stanislav Linderi karistuse kandmise alguse ajaks tema kahtlustavana kinnipidamise aeg, s.o 16.09.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Stanislav Linder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub tema elukaaslase isale. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteri omanik ning kinnipeetava elukaaslane on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Stanislav Linderi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Stanislav Linderit on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab süüdimõistetu esimest korda. Varasemalt on teda karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise ja hoidmise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille eesmärgiks oli omandada õigusi. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 25.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-1818, määratud katseajal. Seega sisuliselt kannab süüdimõistetu karistust kahe kohtuotsuse alusel. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme, töötanud, omandanud keskharidust. Tagasiside tema tegevusele on positiivne. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 3
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Stanislav Linder on oma käitumisega vangistuse jooksul näidanud, et ta on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma. Ta on läbinud aktiivselt individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja sellega on temast tulenevad kuriteoriskid maandatud. Oluline on seegi, et tegemist on Stanislav Linderi esimese vanglakaristusega. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Positiivsed on ka Stanislav Linderi vabanemisjärgsed elutingimused, mis suurendavad väljavaateid seaduskuulekaks eluks veelgi. Kohtu hinnangul on karistuse edasisi eesmärke võimalik saavutada ka väljaspool kinnipidamisasutust. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud vabaduses tugi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.
Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest alluma käitumiskontrollile ja täitma
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle käitumiskontrolli perioodiks
lg 21 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Stanislav Linderil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.