Obsah (8)

§ 187§ 196§ 197§ 426§ 173§ 168§ 178§ 177

2-19-4961 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4961 Tsiviilasi Schwerin

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Maakohus annab sealjuures õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Schwerin Holding OÜ (hageja) esitas 29.03.2019 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 26.04.2019 ja 29.04.2019, E. L.i (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 187 290,20 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni.
2. Kostja esitas 14.05.2019 taotluse kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks.
3. Kohus kohustas 29.05.2019 määrusega hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 3000 eurot. Kohus määras, et tagatis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates vastavalt kohtumääruse lisas olevale makseinfole.
4. Hageja esitas 13.06.2019 määruskaebuse Harju Maakohtu 29.05.2019 määruse peale.
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2019 määrusega Harju Maakohtu 29.05.2019 määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
6. Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus jõustus 03.07.
8. Hageja ei ole 29.05.2019 määruses sisalduvat korraldust käesoleva ajani täitnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
10. Vastavalt

§ 196

lg 1 p-le 3 võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud 2 2-19-4961 täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

§ 197

kohaselt määrab kohus sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Käesoleval juhul on kostja 14.05.2019 menetlusdokumendis palunud jätta hageja hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, kui hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tagatist ei anna. 10. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 187 290,20 euro ja viivise saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei ole kohtu 29.05.2019 määruses sisalduvat korraldust (tähtaegselt) täitnud, jättes tasumata kohtu määratud kostja eeldatavate menetluskulude tagatise. Lähtudes

§-st 197 jätab kohus seega hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. 11. Kohus selgitab, et

§ 426

lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

14. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3