lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KarS § 87 lg 4 sätestab, et kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et hooldusaluse poolt lisakohustuse mitte tarvitada narkootilisi aineid rikkumine on tõendamist leidnud, kuna erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et R K tuvastati 20.06.2019 narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuivõrd 2 indikaatorvahendi näit reageeris positiivselt aine THC (Kanep) peale. Kriminaalhooldajale 17.07.2019 antud seletuses kirjutas hooldusalune, et ei mäleta sellest päevast midagi ega tea, kust ta narkootilist ainet võis saada. Seega on hooldusalune rikkunud talle mõjutusvahendina käitumiskontrolli kohaldamise tingimusi, mistõttu on kohtu hinnangul kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud. Tegemist on isiku esimese erakorralise ettekandega ning kohus nõustub kriminaalhooldusametniku märgitud seisukohaga, et isiku kriminaalhooldus on alles alguses ning talle võib anda võimaluse oma käitumist muuta ja seeläbi läbida käitumiskontroll edukalt. Hooldusalune on kriminaalhooldajale 22.08.2019 antud seletuses ka kirjutanud, et on nõus käitumiskontrolli pikendamisega 1 kuu võrra. Kohtu hinnangul saab käitumiskontrolli pikendamisega anda hooldusalusele täiendava võimaluse näidata oma suutlikkust ja tahet edaspidi hoiduda lisakohustuse rikkumisest. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus KarS § 87 lg 4;
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.