Tagasivõitmise võimalused 22.03.2018 toimus e-teeninduses Võlgniku sõiduki Audi Q5 (esmane reg. aasta 2015, reg. number x) omanikuvahetus, uueks omanikuks sai K K (isikukood xxx), sõiduki võõrandamisest saadud raha B F R B pangakontol ei kajastu ning ajutise pankrotihalduri hinnangul võib sõiduauto müük kuuluda tagasivõitmisele. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul lõplikku hinnangut tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõte Avaldaja M H esitas kohtule avalduse B F R B pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. B F R B suri 27.03.2018 ning Tallinna notar Anne Saaber’i 01.04.2019.a. pärimistunnistuse kohaselt oli ainupärijaks M H. Pärimismenetluse käigus on selgunud, et Võlgnikul on kohustusi tunduvalt rohkem, kui varal väärtust. Avaldaja ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et B F R B pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Ajutise halduri tasu taotlus Palun ajutise pankrotihalduri tasu väljamõistmisel lähtuda tunni hinnast 90 eurot tund, ajutise pankrothalduri tasu B F R B pärandvara pankrotimenetluses 585 eurot, arvestusega ajutise pankrotihalduri poolt kulutatud aeg 6,5 tundi. Mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu B F R B pärandvara pankrotimenetluses 585,00 eurot, tasu määramisel pankrotihalduri büroole lisandub tasule käibemaks 117,00 eurot, tasu koos käibemaksuga on 702,00 eurot. 2-19-5567 Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista pärandvara arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et kui esineb
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada
lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt
Eve Selberg on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ja kohus nimetab ta võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. 5
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.