Obsah (8)

§ 613§ 477§ 122§ 124§ 173§ 172§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-107595 Tsiviilasi Tal

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri 2 prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Avaldaja põhikirja punkt 2.6.1 kohaselt kohustub ühistu liige täitma põhikirja nõudeid ja ühistu juhtorganite seaduslikke otsuseid, sh ühistu otsuseid hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Avaldaja põhikirja punkt 2.6.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma osamaksu, aastakavas toodud tööde maksumuse ning muud sihtotstarbelised maksed üldkoosoleku otsusega määratud suuruses ja korras, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid 01.01.2016 kuni 01.01.2018 seoses Raadiku tn 9, Tallinn garaažiboksist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud avaldajale tasumata 124,34 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 124,34 eurot.
4. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 ja avaldaja põhikirja punkt 2.6.4 alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2017 35,51 eurot ning KrtS § 42 alusel viivise väljamõistmist alates 01.01.2018 kuni 31.12.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 20,11 eurot.
5. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.01.2016 kuni 31.12.2017 eest summas 35,51 eurot ja perioodi 01.01.2018 kuni 31.12.2018 eest summas 20,11 eurot, kokku 55,62 eurot.
6. Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 124,34 eurot ning viivis summas 55,62 eurot.
7. Tulenevalt

§ 122

lg-st 3,

§ 124lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 179,96 eurot.

Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud 3 isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt ekspluatatsioonimaksete arvete tasumata jätmisest. 15.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

17. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ning avalduse esitamisel 5 eurot, kokku 50 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4