) § 5 lg 1 p 3 alusel paigutatakse XX karistust kandma Tartu Vanglasse. Kirjalikku haldusakti või muud dokumenti selle kohta ei koostatud. 3-19-1115 3. XX esitas 22.05.2019 Tallinna Vanglale vaide enda Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse paigutamisega seonduvalt. XX taotles Tallinna Vangla otsuse - kohaldada
lg 1 p 3 - kehtetuks tunnistamist, otsuse täitmise peatamist vaidemenetluse ajaks ning
regulatsiooni eiramisega ning vangla ei ole koostanud täitmiskava. Vangla ei ole viidanud ka julgeoleku vajadusele ümberpaigutamise põhjendamiseks. Pelgalt varasem narkosõltuvus on kaebaja hinnangul märk sellest, et asjaolud on ajas muutuvad ning kodanikul on õigus valida tegevusala eneseteostamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada paigutamise otsuse täitmine, kuivõrd vastasel juhul riivatakse tema põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 19 ja 29). Lisaks esitas XX menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Tallinna Vangla esitas 19.06.2019 kohtule seisukoha, milles palub jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti on Tallinna Vangla seisukohal, et XX puudub kaebeõigus. 1)
lg 1 p 3 kohaselt meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile, paigutatakse Tartu Vanglasse. Määruse seletuskirja kohaselt asub Tartu Vanglas üleriigiline tulemusüksus, mis on spetsialiseerunud tööle sõltuvushäirega kinnipeetavatega, kus neile tagatakse igakülgne ravi ja rehabilitatsioon. Otsuse, kas kinnipeetav suunata sõltuvusrehabilitatsioonile ning seetõttu paigutada Tartu Vanglasse, teeb vangla, kus kinnipeetav viibib. Lähtutakse põhimõttest, et Tartu Vanglasse paigutatakse eelkõige suurema rehabilitatsioonivajadusega kinnipeetavad. 2) XX näol on tegemist narkootilise aine tarvitajaga. Nimetatu nähtub nii XX tervisekaardist, 04.03.2019 õendusanamneesist ning sellele lisatud digiloo haigusjuhtumi väljavõttest kui ka sõltuvusrehabilitatsiooni paigutamise sobivuse hindamiseks psühhiaatri koostatud sõltuvusainete infolehelt, millel kajastatud andmete õigsust on XX omakäelise allkirjaga ka kinnitanud. Sõltuvusainete infolehe kohaselt on XX fentanüülisõltlane, kes süstis end vabaduses igapäevaselt. Narkootiliste ainete tarvitamist alustas XX 13-aastaselt, viimati (28.02.2019) tarvitatud narkootikumide kogus oli suur, kogused on pidevalt kasvanud, viimase aasta jooksul või periooditi on tekkinud tugev tahtmine/vastupandamatu soov ainet tarbida, kontrollivõime aine tarvitamise üle on nõrgenenud, on esinenud üledoose, on püüdnud tarvitamist lõpetada, seni võõrutusravi pole saanud, tunnistab enda sõltuvust. 3) Narkomaanide sõltuvusravi on XX mh näidustanud ka Harju Maakohus asendades 01.11.2018 kohtuotsuses nr 1-18-8511 täitmisele mitte pööratava vangistuse narkomaanide sõltuvusraviga tähtajaga 18 kuud. Nimetatud asjas vabanes XX kinnipidamisasutusest 02.01.2019 ning viibis sõltuvusravil ajavahemikul 08.01.2019-24.01.2019. Kriminaalhooldaja 18.02.2019 ettekande kohaselt jäi XX ravi pooleli, kuna 24.01.2019 lõpetas SA Viljandi Haigla XX sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu teenuse osutamise. Ettekande kohaselt rikkus XX lisaks eeltoodule talle kohtuotsusega määratud lisakohustust (mitte tarvitada narkootikume), andes 2
lg 1 p-le 3 paigutamisele Tartu Vanglasse, kus on spetsiaalne üksus narkosõltuvusega kinnipeetavate tegelemiseks, mida Tallinna vanglas ei ole.
on vanglale täitmiseks kohustuslik ning kuivõrd
lg 1 p 3 sätestatud juhtudel kuulub isik paigutamisele Tartu Vanglasse, paigutamise kohta eraldi dokumenti (haldusakti) ei koostata. 6) Kohtupraktika kohaselt kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida endale karistuse kandmiseks konkreetset vanglat ning kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut (vt Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-76-10). Samas on Riigikohtu halduskolleegium 02.06.2010 otsuses nr 3-3-1-30-10 märkinud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. XX eelistus vanglate osas ei ole käesoleval juhul paigutamata jätmise aluseks, sest kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus karistuse kandmiseks vanglat valida. Objektiivseid asjaolusid, mis välistaksid XX paigutamise Tartu Vanglasse, Tallinna Vanglale teada ei ole. 7) Tõele vastab väide, et Tallinna Vangla ei ole XX koostanud täitmiskava. Justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Arvestades, et täitmiskavas nähakse ette konkreetsed tegevused, abinõud ja eesmärgid ning sätestatakse ajagraafik (vt ka määruse § 4 lg-d 1 ja 2), otsustab vangla, kuhu kinnipeetava peale otsuse jõustumist karistuse kandmiseks paigutatakse, kinnipeetavale rehabilitatsiooniks vajalikud tegevused ning koostab täitmiskava. Kuivõrd vaid vangla, kus kinnipeetav paigutatakse, saab teha täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, saab käesoleval juhul Tartu Vangla koostada XX täitmiskava. 8) Lisaks eelnevale on XX Tallinna Vanglast 19.06.2019 kell 11.35 etapeeritud Tartu Vanglasse. Seega on XX paigutamine Tartu Vanglasse juba toimunud, mistõttu ei ole enam võimalik esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist ära hoida. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et XX puudub ilmselgelt kaebeõigus (õigus, mille kaitseks on kohtusse pöördutud), mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. 8. Kaebusest nähtuvalt soovib XX, et teda paigutatakse karistust kandma Tallinna Vanglasse. Kinnipeetava paigutamist vanglasse reguleerib
. VangS § 11 lg 1 alusel toimub kinnipeetava paigutamine täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS § 5 lg 1 kohaselt sätestab täitmisplaan kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla.
§-s 5 on sätestatud kinnipeetava paigutamise üldjuhud.
lg 1 p 3 kohaselt paigutatakse meessoost kinnipeetav, kes on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitaja ning on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile Tartu Vanglasse.
lg-s 2 on sätestatud, et kui paigutamiseks ei esine lg-s 1 sätestatud alust, paigutatakse kinnipeetav vanglasse lähtuvalt kinnipeetava elukohast. Tõendatud on, et XX puhul on tegemist narkootilise või psühhotroopse aine tarvitajaga, kes on suunatud vangla poolt sõltuvusrehabilitatsioonile. Seda kinnitavad Tallinna Vangla poolt 19.06.2019 kohtule esitatud materjalid (tl 16-35). Seega tuleb XX vastavalt
Kuivõrd praegusel juhul esines
lg-s 1 sätestatud alus kinnipeetava paigutamiseks, siis ei ole põhjendatud lähtuda
S ega muudest õigusaktidest ei tulene sealjuures kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda endale karistuse kandmiseks sobivat / meelepärast vanglat. Samale seisukohale on asunud Riigikohus 14.02.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-76-10 (p 23). Viidatud lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt ka Riigikohtu 02.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-30-10). HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja praegusel juhul (vanglale 22.05.2019 esitatud taotluses ega kohtule esitatud kaebuses) toonud välja selliseid põhjendusi (põhiõiguste riiveid), millest saaks järeldada tema õigust kanda karistust Tallinna Vanglas ja jaatada seeläbi antud küsimuses kaebeõigust. Piisavaks ei saa pidada ka üksnes viiteid PS §-le 19 (õigus vabale eneseteostusele) ja §-le 29 (õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta). Vangistus tähendab juba olemuslikult selliste põhiõiguste õiguspärast piiramist (vt ka Riigikohtu 07.12.2009 otsuse asjas nr 3-3-1-5-09, p 30).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.