Obsah (9)

§ 102§ 1§ 31§ 22§ 170§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7796 Tsiviilasi V. G. pankrotiaval

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku V. G. kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. septembril 2019 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku V. G. esitama hiljemalt
5. september 2019.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku V. G. kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 720 eurot.
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada AT Kontor OÜ arvelduskontole nr xxx Swedbank AS.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud V. G. esitas 21.05.2019.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik V. G. (isikukood: XXX.) omab Eesti Vabariigi pangas järgnevaid arvelduskontosid:
11. Arvelduskonto nr xxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 02.07.
12. a. on 0 eurot.
13. Arvelduskonto nr xxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 02.07.2019.a. on 0 eurot. Võlgnik töötab alates 15.06.2015 ettevõttes OÜ xxx bruto töötasuga xxx eurot kuus. Võlgniku sõnul on ta maksejõuetu, sest tal puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate (kokku 9) nõudeid suuruses 44 638,24 eurot (ilma viiviste ja intressideta). Võlgniku kinnitusel ei ole ta põhjustanud oma maksejõuetust kuriteoga, ei ole hävitanud, peitnud ega raisanud vara, ei ole teinud raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta oleks muutunud maksejõuetuks ega hoidunud võlgade tasumisest ja varjanud end samal eesmärgil. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid ja osalused äriühingutes. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu suuruses 772 eurot ja pension suuruses 164 eurot. Võlgniku arvelduskontod olid tühjad. Ajutine haldur leiab, et kontole laekuvast töötasust ei saa 540 eurot arvata pankrotivarasse, sest TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida ja arvata pankrotivarasse sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära, mis on
14. aastal 540 eurot. Samuti ei saa arestida ega pöörata sissenõuet võlgniku sotsiaaltoetusele või pensionile (TMS §§-id 131 ja 132). Võlgniku nimel on registreeritud
15. aasta sõiduk Volvo S70 registrimärgiga xxx, millel on kehtiv tehnoülevaatus ja kehtiv liikluskindlustus. Võlgnik hindab nimetatud sõiduki väärtuseks 300 eurot. Halduri esialgsel hinnangul on sõiduki väärtus kuni 200 eurot, mistõttu ei annaks selle müük pankrotivarasse märkimisväärset tulemust. Seevastu invaliidist võlgniku elu raskendaks sõiduki müük oluliselt. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, kuid kodaniku eluajal tema pensionifondi teise samba osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Eeltoodust 2 tulenevalt ei saa halduri hinnangul pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku järgmised kohustused: Võlausaldaja Võlgnevus (eurodes) Bondora AS 7892,90 Swedbank AS IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) Ferratum Bank p.l.c Omaraha OÜ BB Finance OÜ (Raha 24 OÜ) SMS Raha Invest OÜ Placet Group OÜ (SMS Money OÜ) InBank AS Kohustusi KOKKU 5500 3104,87 3190,08 7989,49 2926,54 1313,80 720,84 12000 44 638,52 Halduri hinnangul puudub võlgnikul maksuvõlg ning peale ülaltoodud kohustuste ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Aruandes märgib ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot vältimatu. Viimast tõendab asjaolu, et võlgnikul on võlgasid üle 44 638,52 euro, kuid vara nende katteks sisuliselt puudub.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku ebaõnnestunud majandusotsused, s.o muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine haldur ei ole käesoleva aruande esitamise ajaks tuvastanud tagasivõitmise võimalusi V. G. pankrotimenetluses. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja

§-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja V. G. pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt 3 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 44 638,52 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 720 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4