KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 31.05.2018.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-17-16196 Tsiviilasi A K hagi B K

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleneb hagejale

-ist kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 102

lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja A K majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga sel määral, et elatist kuulub vähendamisele. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et on juba pooltele selgitanud, et elatist saab vähendada juhul, kui tuvastatakse, et võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, on muutunud näiteks elatist maksma kohustatud isiku majanduslik või tervislik seisund, töövõime ulatus, ülalpeetavate arv vms. Hagejal tuleb elatise vähendamise nõude esitamisel välja tuua, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.
2. Hageja on tuginenud asjaolule, et temal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps. Kohus leiab, et nimetatud väide on tõendatud. Samas on tuvastatud, et nimetatud asjaolu oli olemas ka eelmise kohtulahendi tegemise ajal.
3. Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et 13.04.2017.a. otsuse tegemise ajal sai hageja töötasu nii Eestis kui Vene Föderatsioonis. Käesoleval hetkel on ainukeseks sissetulekuks töötasu 390.- eurot. 4 Harju Maakohtu 13.04.2017.a. otsusest (tl 6 jj) nähtub, et A K on selgitanud, et tema majanduslik olukord ei ole võrreldes
4. aastaga muutunud ning et ta sai 2013.a. täiendavat sissetulekut ka Vene Föderatsioonist. Samuti on A K tunnistanud, et on varjanud Vene Föderatsioonist saadavat sissetulekut. Hageja esitas venekeelse pangakonto väljavõtte (tl 12), millest peaksid nähtuma tema töötasu kuni 2017.a. augustini. Kohus on palunud hagejal täpsustada, millise ajahetkeni sai ta sissetulekuid nii Eesti Vabariigis kui Vene Föderatsioonis ja kellelt saadav sissetulek on kajastatud koos hagiavaldusega esitatud pangakonto väljavõttes. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada, kus ja millisel ametikohal ning millise töötasuga ta töötab (tl 81 pöördel). Hageja ei ole kohtule esitatud vastuses soovinud täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud, kas ja millisel määral on hageja poolt saadavad sissetulekud võrreldes 2017.a. aprilliga muutunud.
5. Kohus selgitab veelkord, et elatise vähendamise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise vähendamise nõude esitamisel saab hageja tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Asjaolu, et kohus eelmist asja läbi vaadates ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema.
6. Ühtlasi väidab hageja, et täidab kostja seadusliku esindaja igakuist laenukohustust. Hageja ei ole tõendanud, et on kostja seaduslikule esindajale igakuiselt 200.- eurot laenukohustuse katteks kandnud. Seda asjaolu ei ole kinnitanud ka kostja. Seega ei saa teha ka järeldust, et hageja teeb laenukohustuse katteks tagasimakseid ning et tagasimaksed oleksid alaealise kostja huvides või asendaksid elatise maksmise kohustust.
7. Hageja on välja toonud, et kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud enda majanduslikku olukorda. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, kuidas on tema majanduslik olukord muutunud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, puudus ka kostja seaduslikul esindajal kohustus enda majanduslikku olukorda tõendada.
8. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
9. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
10. Kohus kohustas pooli esitama enda menetluskulude nimekirjad ning vastused vastaspoole kulude osas. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: - Toimiku materjalide õiguslik analüüs ja kliendi konsultatsioon – 3 tundi; Vastuse hagiavaldusele esitamine – 2 tundi; 12.03.2018.a arvamuse esitamine – 0,5 tundi; 04.04.2018.a vastuse kohtunõudele esitamine – 0,5 tundi; lõppseisukoha esitamine – 4 tundi. 5 Kokku 10 tundi. Ühe õigusabi tunni hind on 120 eurot. Kuna AB Sven Sillar on käibemaksukohuslane, kostja aga ei ole, siis lisandub õigusabi tunni maksumusele käibemaks. Kokku: 120 * 10 = 1200 * 20% = 1440 eurot. Kostja esindaja kinnitab, et eelmainitud menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva asjaga. Hageja vastust kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
11. Hagejale on antud Viru Maakohtu 22.08.2017.a. määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50% riigi õigusabi tasust ja kuludest osamaksetena nelja kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramist. Kohus määrab advokaadi tasu ja kulude suuruse ning tagasimakse kohustuse kindlaks eraldi määrustega.
12. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-
13. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2018 kohtuotsusega. 6