Obsah (9)

§ 436§ 230§ 367§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 03. mail 2018.a, Tallinnas Hagihind 2-17-

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 12.05.2017.a kohtumääruses (I köide t/l 25) kui ka 12.09.2017.a kohtuistungil (I köide t/l 67). 2

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
2. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – laenulepingu 04.03.2013 järgi on pooled sõlminud 04.03.2013.a laenulepingu mille punkt 1.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu 13 746 eurot ja punkt 1.2 kohaselt on laenuandja laenusaajale laenu üle andnud sularahas 04.03.2013.a. Kooskõlas viidatud lepingu punkti 2.1 kohustub laenusaaja laenu tagastama hiljemalt 04.03.2014.a. (I köide t/l 5).
3. Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud 04.03.2013.a laenuleping ning kas kostja on vaidlusaluse lepingu allkirjastanud. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud laenuleping. Hageja on seisukohal, et tema on andnud kostjale laenu, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ning hagejalt pole ta laenu saanud.
4. Kohus on määranud antud asjas käekirjaekspertiisi (I köide t/l 151-153). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemusest, s.o käekirjaekspertiisi aktist nr. 17E-DK0119 nähtub, et 04.03.2013.a XXX ja XXX vahelisel laenulepingu kolm allkirja: allkirja esimesel lehel, allkirjad teisel lehel XXX nime all ja teksti „KÄESOLEVAGA ON EELNEV LAENULEPING APRILL 2009 KEHTETU“ all on väga tõenäoliselt kirjutanud XXX (I köide t/l 178-184).
5. Seega on osundatud ekspertiisaktiga ümberlükatud kostja väited selle kohta, et viimane ei ole allkirjastanud 04.03.2013.a laenulepingut.
6. Kostja on asunud seisukohale, et hagejal puudus võimalus anda kostjale hagiavalduses märgitud summas laenu.
7. Hageja vande all antud seletuse kohaselt oli hageja müünud oma kodu, millest sai rahalisi vahendeid summas 1 400 000 krooni ja samuti ta on müünud maha ettevõtte, millest sai enne müüki dividenditulu pea 25 000 eurot sularahas, kokku peaaegu 90 000 eurot (II köide t/l 4-5). Hageja antud seletus on kooskõlas kohtule esitatud 24.04.2008.a korteriomandi müügilepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingutega (I köide t/l 159-164) ning Osaühing VIIKING INVEST 2009.a majandusaasta aruandega, millise kohaselt on äriühing otsustanud maksta dividendiseks 1 377 149 krooni (I köide t/l 165-173).
8. Ka on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist palunud kostjal tagastada hagiavalduses märgitud summasid.
9. Riigikohus on 17.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-17 punktis 12 märkinud, et hageja ei pidanud põhjendama ja tõendama, miks laenuandja ei esitanud kostja vastu laenu tagastamise nõuet.
10. Seega leiab kohus, et hagejal ei ole kohustust enne laenulepingu täitmise nõude kohtusse esitamist pöörduda kostja poole ning paluda tal laenulepinguga võetud kohustus täita. Nimetatud kohustuse täitmine peab olema laenusaajale teada ka ilma, et vastava nõudega viimase poole pöördutakse.
11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 13 746 eurot. 3
12. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
13. jaanuari ja
14. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 137,46 eurot. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 2.3 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenu tagastamata osalt intressi 1 % aastas (I köide t/l 5).
16. Kostja hageja intressinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning samuti ei vaidlusta hageja poolt esitatud intressinõude summa kujunemist. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja intressinõue kostja vastu summas 137,46 eurot.
17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 20.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 3.1 kohaselt on laenu tagastamisega viivitamisel laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,05 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata (I köide t/l 5). Antud juhtumil ei ületa lepinguga ette nähtud viivisemäär kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vaata Riigikohtu 10.05.2016.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-25-16 punkt 13).
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 7 505,32 eurot ja alates 01.03.2017.a kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis kindla summana arvestatuna ning laenulepingus sätestatud määras laenurahalt aastas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni laenuraha tagastamiseni viivis laenulepingus sätestatud määras laenurahalt aastas või alternatiivselt seaduses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 mõttes (I köide t/l 2).
3. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning samuti ei vaidlusta kostja hageja poolt esitatud viivisenõude summa kujunemist. Samas ei nõustu kohus hagejapoolse viivitatud päevade arvuga s.o. 1 092 päeva, kuivõrd hageja on arvestanud viivist alates 04.03.2014.a (I köide t/l 3). Kohtu arvates on õige arvestada viivist alates 05.03.2014.a, kuna siis muutus võlgnevus sissenõutavaks. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja viivisenõue kostja vastu summas 7 498,44 eurot (13 746 x 0,05 % x 1 091).
4. Rahuldamisele kuulub ka hageja viivise nõue välja mõista kostjalt alates 01.03.2017.a kuni laenuraha tagastamiseni viivis 0,05 % päevas, kuid mitte üle põhinõude summa.
5. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt 4 kokku 21 381,90 eurot, millest põhivõlgnevus 13 746 eurot, intress 137,46 eurot ja viivis 7 498,44 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,05 % põhivõlgnevuselt, s.o 13 746 eurolt alates 01.03.2017.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 27.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 23 897,43 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 28. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 900 eurot ja eksperdi tasu summas 282 eurot (II köide t/l 6).
2. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 900 eurot (I köide t/l 6). Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 900 eurot kooskõlas

§ 138lg 2.

31. Samuti on hageja tasunud eksperdi tasu katteks 282 eurot (I köide t/l 108) ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele kooskõlas

§ 143p 1.

32. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kokku menetluskulu summas 1 182 eurot, s.o riigilõiv 900 eurot ja eksperdi tasu summas 282 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5