← Eesti

2-17-7468/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. august 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviil

) § 88 lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 96 lg 2 sätestab, et ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. 2

(5)Hageja põhjendab testamendi tühistamise nõuet järgmiste väidetega: kostja võttis B P kaasa ja peitis pere eest ära; kostja võttis enda valdusse B P dokumendid; B P elas kuni surmani kostja kontrolli all oleval eluasemel; kostja ähvardas B P lageda taeva alla jätta või vanadekodusse viia, kui ta testamenti ei tee; B P ei saanud teha ühtegi tehingut ilma kostjata, sh kasutada ja käsutada rahalisi vahendeid oma pangakontol; B P kartis kostjat ja oli seetõttu pidevas hirmus ja ilma dokumentideta (tl-d 41-43). 6. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja väited tõendatud (tl 60-61). Kohus selgitas 21.11.2018 eelistungil hagejale tõendamiskoormise jaotust ja tegi ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 82). Kohus jättis hageja taotluse kuulata hageja vande all üle rahuldamata, sest hageja ei põhjendanud enda ülekuulamise taotlust, sh ei toonud välja elulisi asjaolusid selle kohta, kuidas ta on saanud teavet asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ega seda, millal ja kellele ning millise sisuga teavet B P avaldas (tl 131). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagimenetluses tehingu tühistamise eeldusi TsÜS § 96 lg 1 järgi. Seetõttu esinevad hagi rahuldamata jätmise eeldused testamendi tühistamise nõude osas, sest hageja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõestatud. Kohus leiab, et tehingu tühistamise eeldused TsÜS § 96 lg 1 järgi puuduvad. 7.

§ 88

lg 7 lause 3 kohaselt võib testamendi tühistamise hagi esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja leiab, et hagejale said hagi aluseks olevad asjaolud teatavaks enne B P surma xxxx.a. Hageja pöördus 01.08.2012 Põhja Prefektuuri poole palvega kontrollida, kas B P võis pärandada oma vara võõrale isikule. Notar saatis hagejale teate pärandi avanemise kohta 07.05.2012 (tl 61). Kostja tõendab aegumistähtaja kulgemise algust hageja 25.05.2012 kirjaga notarile (tl-d 63-64) ja Põhja ringkonnaprokuratuuri 27.09.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 12230110514 (tl 146). Hageja on avaldanud: „[---] hilisematel kohtumistel oma pereliikmetega rõhutas B P seda korduvalt, et ta muudab talle A B poolt ähvardusega peale surutud testamendi ära“ (tl 41, p 18). Samuti nähtub see hageja 25.05.2012 kirjast notarile, milles hageja avaldas kavatsust vaidlustada asi kohtus (tl 63). Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt kuulati hageja 04.09.2012 kannatanuna üle ning tema ütlustest nähtuvalt on hageja leidnud, et Boris Perepelkini testament on koostatud kostja kasuks pettuse teel (tl 146). Kohus leiab, et hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt teadis hageja testamendi tühistamise alustest juba enne B P surma, sest testamendi ähvardusega pealesurumisest on B P väidetavalt ise rääkinud. Seda, et hageja arvates esinesid 25.02.2012 seisuga testamendi tühistamise alused, kinnitab ka hageja 25.05.2012 kirjas avaldatud kavatsus asi kohtus vaidlustada. 2012.a septembris on hageja leidnud, et testament on tehtud pettuse teel. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja teadis 2012.a asjaoludest, mille alusel soovib hageja testamenti tühistada. Isegi kui lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks 2012.a lõpp, oleks hageja pidanud hagiavalduse testamendi tühistamise nõudes esitama hiljemalt 31.12.2013. Hagiavaldus on esitatud 12.05.2017. Seega on hageja nõue testamendi tühistamiseks aegunud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Seetõttu esineb alus hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. 3

(5)8. Kohus jätab ülaltoodut arvestades hagiavalduse testamendi tühistamise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud testamendi tühistamise eeldusi ning hageja nõue testamendi tühistamiseks on aegunud. Pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõue 9.

§ 6

lg 1 sätestab: „Pärimiskõlbmatu on isik, kes: [---] 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada [---]“.

§ 6

lg 1 p 2 järgi on pärimiskõlbmatuse aluseks järgmised asjaolud: Pärandaja on olukorras, kus ta ei saa teha testamenti või seda tühistada; Pärandaja on sellisesse olukorda asetatud kostja poolt; Kostja on pärandaja asetanud sellisesse olukorda tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). See tähendab, et kostja pidi: • olema teadlik, et olukord, kuhu ta on pärandaja asetanud, takistab pärandajat tegemast viimase tahte avaldust või seda tühistama; • soovima, et pärandaja ei teeks viimase tahte avaldus või tühistaks seda. Tahte avaldamise takistus esineb kuni pärandaja surmani.

§ 6

lg 1 p 3 järgi on pärimiskõlbmatuse aluseks järgmised asjaolud: Pärandaja on sunni või pettuse tõttu olukorras, kus ta on takistuses teha testament või muuta testamenti või seda tühistada; Pärandaja sunniti tegema viimse tahte avaldust või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; Pärandaja on sellisesse olukorda asetatud kostja poolt; Kostja on pärandaja asetanud sellisesse olukorda tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). See tähendab, et kostja pidi: • olema teadlik, et olukord, kuhu ta on pärandaja asetanud, takistab pärandajat tegemast viimase tahte avaldust või muuta viimase tahte avaldust või seda tühistama; • soovima, et pärandaja ei teeks viimase tahte avaldust või ei muudaks viimase tahte avaldust või tühistaks seda. Tahte avaldamise takistus esineb kuni pärandaja surmani. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tõendamiskoormis

§ 6

lg 1 punktides 2 või 3 sätestatud pärimiskõlbmatuks tunnistamise eelduste esinemise osas. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagis ei ole esitatud tõendeid kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks (tl 60, p 9). Kohus selgitas 21.11.2018 eelistungil hagejale tõendamiskoormise jaotust ja tegi ettepaneku tõendite esitamiseks (tl 82). Kohus jättis hageja taotluse kuulata hageja vande all üle rahuldamata, sest hageja ei põhjendanud enda ülekuulamise taotlust, sh ei toonud välja elulisi asjaolusid selle kohta, kuidas ta on saanud teavet asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ega seda, millal ja kellele ning millise sisuga teavet Boris Perepelkin avaldas (tl 131). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

§ 6lg 1 punktides 2 või 3 sätestatud pärimiskõlbmatuks tunnistamise eeldusi.

Kohus leiab seetõttu, et kostja ei ole

§ 6lg 1 punktide 2 ja 3 järgi pärimiskõlbmatu. 4

(5)10.

§ 8

lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates, kuid mitte pikem kui kümme aastat pärandi avanemise päevast arvates. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohaselt said hagejale hagi aluseks olevad asjaolud teatavaks enne B P surma (tl 61, p 18). Hageja pöördus 01.08.2012 Põhja Prefektuuri poole palvega kontrollida, kas B P võis pärandada oma vara võõrale isikule. Notar saatis hagejale teate pärandi avanemise kohta 07.05.2012 (tl 61). Kostja tõendab aegumistähtaja kulgemise algust hageja 25.05.2012 kirjaga notarile (tl-d 63-64) ja Põhja ringkonnaprokuratuuri 27.09.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 12230110514 (tl 146). Hagiavaldust on põhjendatud järgmiste väidetega: B P avaldas kohtumistel pereliikmetega soovi muuta ära kostja poolt ähvardusega B P peale surutud testament; B P rääkis, et ta kardab kostjat ja ei julge tema teadmisel testamenti muuta; B P kõik dokumendid olid kostja käes (tl-d 41-43). Samuti nähtub see hageja 25.05.2012 kirjast notarile, milles hageja avaldas kavatsust vaidlustada asi kohtus (tl 63). Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt kuulati hageja 04.09.2012 kannatanuna üle ning tema ütlustest nähtuvalt on hageja leidnud, et B P testament on koostatud kostja kasuks pettuse teel (tl 146). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja teadis 2012.a asjaoludest, mille alusel soovib hageja kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Isegi kui lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks 2012.a lõpp, oleks hageja pidanud hagiavalduse testamendi tühistamise nõudes esitama hiljemalt 30.06.

  1. Hagiavaldus on esitatud 12.05.
  2. Seega on hageja nõue kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks aegunud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Seetõttu esineb alus hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
  3. Kohus jätab ülaltoodut arvestades hagiavalduse kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise nõudes rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise eeldusi ning hageja nõue kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks on aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu esineb alus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 19.06.
  5. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus on kostja taotlusel kaasanud kohtuistungitele kostja valitud tõlgi, kuid kohtuasja materjalidest ei nähtu tõlkekulude tekkimist kostjale. Eeltoodut arvestades määrab kohus, et kostjal puuduvad maakohtus menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.