1-19-6976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6976 (18233001574) Kohtunik Heili Sepp Kahtlustatav K V isikukood X

§ 202

) RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ning lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus K V kahtlustuses Kar

S § 212 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 202

lg 2 p 3 ja lg 3 alusel kohustada K V sooritama 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest 150 (ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

§ 202

lg 6 esimesele lausele vastavalt selgitab kohus, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras tulenevalt

§ 385p-st 15.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 06.09.2019 registreeris Viru Maakohus Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1 alusel K V suhtes.

2. Taotluse kohaselt alustati käesolevat kriminaalasja 04.12.2018 E I SE-st (edaspidi XXX) laekunud kuriteoteate alusel KarS § 212 lg 1 järgi. Teate kohaselt esitati kindlustusandjale 25.11.2018 K V poolt hüvitistaotlus koos kahjujuhtumi toimumise avaldusega. Hüvitistaotluse kohaselt 25.11.2018 purunes aadressil XXX olmeõnnetuse tõttu keraamiline pliidiplaat. XXX ja K. V vahel oli 13.11.2018 sõlmitud K XXX Maksi leping nr 11754936/1, mille kohaselt oli mh kindlustatud ka kindlustusvõtja kodune vara. XXX väljastas 28.11.2018 kahjuhüvitisest keeldumise otsuse, kuivõrd XXX-le esitati eksitavaid ja selgelt juba hüvitatud vara eest mitmekordse hüvitise 1 1-19-6976 saamisele suunatud andmeid. Kahjukäsitluse käigus selgitati välja, et sama kahju kohta oli K. V varasemalt esitanud hüvitistaotluse kahte teise kindlustusseltsi – I P&C I AS-i ja S K AS-i ning kahju oli nende poolt ka hüvitatud. 22.07.2019 esitati K. V alljärgnev kahtlustus: 1) 11.01.2018 kell 18:01 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale S P&C I AS-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 07.01.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 800 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. 15.01.2018 maksis S P&C I AS K. V ile kindlustushüvitise summas 739 eurot. 2) 07.11.2018 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale S K AS-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 04.11.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 849 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. 12.11.2018 maksis S K AS K. V kindlustushüvitise summas 699 eurot. 3) 25.11.2018 kell 18:01 esitas e-keskkonnas vara (aadressil XXX asuva korteri) kindlustuslepingu raames kindlustusandjale XXX I SE-le avalduse kahju hüvitamise kohta, mille kohaselt 25.11.2018 eelpool mainitud aadressil asuvas korteris oli kahjustusi saanud pliit Miele väärtusega 849 eurot. Sama vara ja kahju kohta oli K. V poolt esitatud 31.07.2017 avaldus kahju hüvitamise kohta I P&C I AS-le ning vara väärtus hüvitati 20.09.2017 viimati mainitud kindlustusandja poolt. Kindlustushüvitis jäi XXX I SE poolt välja maksmata, kuna kahjukäsitluse käigus selgitati välja, et sama kahju kohta oli juba kahju hüvitatud teiste kindlustusandjate poolt. Selliselt toimides lõi K. V kindlustusandjates ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, eesmärgiga saada kindlustusandjatelt kindlustushüvitis, mis on kvalifitseeritav KarS § 212 lg 1 järgi. Kriminaaltoimiku materjalidega on leidnud tõendamist, et K. V pani talle inkrimineeritud teod toime. Kuigi isik kahtlustatava ülekuulamisel oma süüd ei tunnistanud, siis 30.08.2019 toimunud kohtumisel prokuratuuris kahtlustatav kinnitas omakäelise avaldusega, et tunnistab oma süüd ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut.

§ 202

lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 3. K. V on esitatud kahtlustus KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on II astme kuriteod ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vaadates sanktsiooni raamistiku kindlustuskelmuse puhul nähtub

§ 202

lg 7, et ka prokuratuur on pädev sellistel puhkudel ise

§ 202alusel kriminaalmenetlusi lõpetama.

Küll aga läheks praegusel juhul selliselt toimimine vastuollu Riigi Peaprokuröri oportuniteedi juhise p-de 2.

1. ning 2.
2. Nimetatud punktide kohaselt peab isikule alati panema kohustuseks kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude heastamise. Kui kahjude hüvitamine 6 kuu jooksul ei ole reaalne, siis menetlust ei lõpetata. Toimiku materjalidest nähtub, et K. V on vabatahtlikult võtnud endale kohustuse hüvitada ebaseaduslikult saadud kindlustushüvitised kindlustusandjatele. Kogutud tõendite kohaselt on K. V sõlminud S P&C I AS-ga ja S K ASga kokkulepped kindlustushüvitiste tagasimaksmiseks maksegraafiku alusel. Maksegraafikute alusel tasub K. V saadud kindlustushüvitise tagasi mitme järgneva aasta jooksul. Seega on selge, et kogu kahju tasumine kõigest 6 kuuga oleks isikule liialt koormav ning suure tõenäosusega juba algusest peale ettenähtav, et sellise lühikese ajaga tagasimaksmise kohustus ei realiseeruks. Prokurör kohtus K. V 30.08.2019 prokuratuuris ning viis läbi vestluse kahtlustatavaga. Vestluse tulemusel veendus prokurör, et kahtlustatav tõepoolest tundis häbi tehtu üle ning kahetses kindlustuskelmuste 2 1-19-6976 toimepanemist. Selle kinnituseks isik kirjutas omakäeliselt, et võtab täielikult talle inkrimineeritud süüteod omaks ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Vaadates K. V pangakonto väljavõtteid, siis nähtuvad sealt mitmed kiirlaenude laekumised kahtlustatava kontole. Sellest võib järeldada üheselt, et põhjus, miks isik kahtlustuses kirjeldatud viisil toimis oli vajadus teenida raha oma igapäevaste kulutuste katteks. Prokuratuur ei taha väita, et sellisel viisil toimimine kuidagi õigustab õigusrikkumiste toimepanemist, kuid inimlikust küljest vaadates on see mõistetav. Samas on kahtlustatav iseseisvalt asunud kindlustusandjatega dialoogi ning sõlminud kokkulepped, mille tagajärjel makstakse kogu pettuse teel saadud raha tagasi. Viimati mainitule tuginedes on prokurör veendumusel, et selliste asjaolude valguses võib jõuda järeldusele, et isiku süü käesoleval juhul on pigem väike. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid K. V puhul tuvastatud ei ole. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. K. V ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Vastavalt 30.08.2019 esitatud nõusolekule, on isik aru saanud oma tegude keelatusest ning kahetseb toimepandut. Täiendavalt ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist.
3. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et K. V suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks K. V suhtes. Kuna kahtlustataval esinevad finantsilised raskused, siis tuleb seda kohustuste määramisel arvesse võtta. Käesoleval ajal viibib kahtlustatav XXX ning aktiivselt tööturul ei osale. 30.08.2019 kohtumisel prokuratuuris andis K. V nõusoleku teostada 6 kuu jooksul 150 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades eelpool toodud asjaolusid ning toimepandud õigusrikkumise raskust on prokuratuur seisukohal, et selline kohustus oleks K. V kohane vältimaks tulevikus sarnaste tegude kordumist. K. V on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 5. Neil põhjustel leiab prokuratuur, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja kriminaalmenetluse võib lõpetada

§ 202

lg 1, 2 p 3 alusel vähese süü ja avaliku huvi puudumise tõttu, kohustades K V 6 kuu jooksul tegema 150 tundi üldkasulikku tööd. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud prokuratuuri taotlusega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 8. Kohtu hinnangul vastab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus

§ 202lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist.

Nagu prokurör oma taotluses välja tõi, on K. V etteheidetavad teod II astme süüteod. Seega on formaalsed eeldused kriminaalmenetluse lõpetamise üle otsustamiseks täidetud. K. V ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning puuduvad andmed ka selle kohta, et ta oleks jätkanud kuritegude toimepanemist. 3 1-19-6976 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tema poolt toimepandud väärteod pole oma olemuselt sugugi sarnaseliigilised. 9. Hinnates K. V süü suurust, nõustub kohus prokuratuuriga, et seda pole võimalik pidada kuigi suureks. Tõenditest nähtub, et uurimisalune kuritegelik plaan ei olnud kuigi keerukas, mis tähendab, et seda oli lihtne avastada. Teo tagajärgede võimalikku raskust kompenseerib see, et kindlustusfirmade sisesed mehhanismid, mis on seatud just selliseid pettusi ära hoidma ja/või nendega tegelema, töötasid ka antud juhul ning nende tulemusena on K ttevõtted jõudnud K. V juba sõltumata kriminaalmenetlusest kokkuleppele, mis sobib mõlemale osapoolele. Kahju saab hüvitatud ja K. V ongi seda juba hüvitama asunud. Sellega on täidetud ka see

§ 202

kohaldamise eeldus, et isik peab olema asunud juba vähemalt kahju hüvitama, kui ta seda veel ka täielikult hüvitanud ei ole. Kaalu omab ka fakt, et taotlusest tulenevalt kohtus prokurör 30.08.2019 K. V prokuratuuris, kus kahtlustatav tundis tõesti häbi tehtu üle ning kahetses kindlustuskelmuste toimepanemist ning selle kinnituseks kirjutas K. V omakäeliselt, et võtab täielikult talle inkrimineeritud süüteod omaks ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut (tl 134).

1. Samadele asjaoludele tuginedes leiab kohus, et asja menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Nähtuvalt materjalidest on juriidilistest isikutest kannatanud ja kahtlustatav jõudnud lahendusele, mis taastab olukorra sarnaselt sellega, nagu see oli enne teo toimepanemist. K. V on väljendanud nii kirjalikult kui suuliselt kahetsust ja arusaamist tehtud teo lubamatusest. Ta on kinnitanud kirjalikult, et prokuröri ettepanek teha üldkasulikku tööd on just see, mida temagi peab õigeks. Kohtul pole põhjust arvata, et lisaks juba toimunud menetlusele ja kavandatud üldkasulikule tööle vajaks K. V veel mingeid jõulisemaid meetmeid, et edasiseks jääks meelde: kuritegusid ei maksa toime panna. Seega ei ole kriminaalkorras karistamine vajalik eripreventsooniks vajalik. Antud juhtum pole ka selline iseäranis jõhker kuritegu, mille puhul oleks vaja isikut karistada üldpreventiivsetel põhjustel või õiguskorra huvides. Õiguskorra huvides on pigem isiku mõõdukas tunnustamine selle eest, et ta on jõudnud omal käel kannatanutega koos restitutiivse lahenduseni ja hakanud ise kahju hüvitama.
2. Eelnimetatud põhjendustel ning arvestades ka kuriteo tehiolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaolu esinemist, on kohus seisukohal, et K. V süü ei ole suur ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. K. V teole on võimalik reageerida kriminaalmenetluse lõpetamisega tingimusel, et K. V sooritab kohtumääruse jõustumisest 6 kuu jooksul 150 tundi üldkasulikku tööd. Prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse K. V kahtlustuses KarS § 212 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp Kohtunik 4