Obsah (4)

§ 368§ 407§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2019.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2245 Tsiviilasi osaühin

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õiguslik huvi

§ 368lg 1 tähenduses tuvastushagi esitamiseks.

Vastavalt müügilepingu punktile 3.

1. lasus hagejal kohustus tasuda kostjale korteriomandite ostuhinnast 1 988 726,50 hiljemalt 28.11.
2. Tuvastushagi rahuldamisel ja müügilepingu tühisuse 2 tuvastamisel on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hagejal puudub eelviidatud summa tasumise kohustus kostja ees. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust 20 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Harju Maakohus edastas hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu. Avalikust e-toimikust nähtub kostja esindaja poolt 20.02.2019 hagimaterjalide kättesaamine. Kostja hagile ei vastanud.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Ts

ÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama parahrahvi lõike 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 173

lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks on tsiviilasja materjalide põhjal riigilõiv summas 3400 eurot. Kohus mõistab selles ulatuses hageja menetluskulud kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3