← Eesti

1-16-4256/27

Obsah (8)§ 118§ 64§ 65§ 68§ 76§ 199§ 121§ 418

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 25. juuni 201

§ 118lg 1 p 1 ja § 418 lg 1 järgi.

Talle mõisteti

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuseks vangistus 7 aastat ja 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 30. novembri 2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 115-9362 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta 5 kuu ja 20 päeva – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 6 aastat 5 kuud ja 20 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 4.

veebruarist 2016.a karistuse kandmise aja hulka. Karistuse kandmise aeg lõpeb

  1. juulil
  3. Vangla ja prokuratuur ei toeta T. Erelti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
  4. Viru Maakohtu
  5. mai
  6. a määrusega jäeti T. Erelt karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

  1. T. Erelt pani I astme kuriteo toime katseajal ja kriminaalhooldusel olles. Karistust kannab ta raske tervisekahjustuse tekitamise ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo pani ta toime narkootikumide mõju all. Seega pere ja elukoht ning äriga tegelemine ega kriminaalhooldus ei olnud piisavad, et panna T. Ereltit kuritegelikust elust loobuma.
  2. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kriminaalkaristust. Eelmine ärakandmata karistus on täitmisele pööratud. T. Erelti kuriteod on muutunud raskemaks. Korduvad kriminaalkaristused näitavad, et T. Erelt ei ole motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.
  3. Vangistuses osaleb T. Erelt alates
  4. aasta lõpust majandustöödel. Ta on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis (Agressiivsuse asendamise treeningu teemasid käsitlevas vestluses psühholoogiga ja Viha juhtimises) ning vestlustes narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise, selle põhjuste ja tagajärgede teemal. T. Erelt kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. T. Ereltil puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu näitab, et T. Erelt on teinud hoiakute muutmiseks pingutusi ning täidab individuaalset täitmiskava. Samas on kantud karistus liiga lühike isiku hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks. Kohtul puudus veendumus, et T. Erelti positiivsed hoiakud on lõplikud ning et läbitud programmid ja töötamine oleks piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks.
  5. T. Erelti võimalused vabaduses on head. Tal on pere ning elu- ja töökoht. Elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik on isiku resotsialiseerimiseks oluline ja positiivne.
  6. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud, sest riski uue kuriteo toimepanemiseks ei saa arvestades kuriteo asjaolusid ja isiku varasemat elukäiku pidada madalaks või väheoluliseks. Varem kriminaalkorras karistatud isiku mõjutamiseks, kes kriminaalhoolduse ajal pani toime uue raske kuriteo, ei oleks kriminaalhooldus piisav. T. Ereltil on karistusest ära kantud veidi üle poole. Tema kuritegelikud hoiakud on kujunenud pikema aja jooksul ja jõudnud süveneda. Pingutused vanglas ei ole piisavad, et lugeda karistuse eesmärk täidetuks ja isiku hoiakud lõplikult muutunuks.
  7. Riski uute kuritegude toimepanemiseks täheldas kohus T. Erelti puhul ka seoses narkootikumidega. Tal ei ole sõltuvust diagnoositud, ent viimane kuritegu on toime pandud narkootilise aine mõju all. Oht narkootikume tarbida võib esineda ka valu vaigistamiseks. Narkootiliste ainete tarvitamine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo riski nägi kohus ka kuritegude toimepanemiseks, millest T. Erelt saaks majanduslikku kasu. T. Ereltil on täitmata nõudeid 6253,60 euro ulatuses. Tema vabanemisfondis on 1620 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikuid, mis samuti suurendab uue kuriteo riski. MÄÄRUSKAEBUS
  8. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja vabastada T. Erelt tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega.
  9. Maakohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust ning seetõttu tuleb lahend tühistada. Kohus on arvesse võtnud vaid T. Erelti mineviku ja osaliselt ka kuriteo asjaolud 2

(6)ning teinud nende põhjal otsustuse teda mitte vabastada. Puuduvad selged põhjendused, miks negatiivsed minevikumomendid kaaluvad üles positiivse oleviku. Kohus ei ole arvestanud määruskaebuse esitaja motivatsioonikirja ja selles esitatud asjaolusid, mida kohtul oli võimalik kontrollida.
  1. Prokuratuuri suhtumine T. Ereltisse on negatiivne ja subjektiivne (vt ka Eesti Ekspressis avaldatud artikkel ning motivatsioonikiri). Prokuratuuri seisukohta seetõttu absoluutse tõena võtta ei saa.
  2. Määruskaebuse esitajat karistati liitkaristusega 6 aastat 5 kuud 20 päeva, millest tänaseks on kantud 3 aastat 4 kuud. Kokkulepete saavutamiseks kasutasid menetlejad survestamist, pettust ning ähvardusi. Nende juhtumitega on käimas menetlus (vt ka motivatsioonikiri). T. Erelt kinnitab, et tal puuduvad sõltuvused ning tal pole ühegi ekspertiisiga tuvastatud narkootikumide tarbimist.
  3. Maakohus kasutab ühe argumendina ka kustunud kriminaalkaristust aastast 1993, mis aga ei ole lubatav ega eetiline.
  4. Mitmel korral on negatiivse asjaoluna välja toodud ka isikut tõendava dokumendi puudumist. See ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Määruskaebuse esitaja on teinud kõik endast oleneva, et dokument saada (esitanud taotluse, tasunud riigilõivu).
  5. Negatiivse asjaoluna toob kohus välja kriminaalkorras isikutega suhtlemise. Eraldi on välja toodud üksnes R.K. , umbmääraste isikute suhtes puudub T. Ereltil aga teave ning neid ei tohiks arvesse võtta (statistika järgi on ¼ Eesti elanikkonnast kriminaalkorras karistatud). R.K. on lisaks väga ebaõnnestunud näide, kuivõrd ta on edukalt katseaega läbimas ning pereinimene, kes teenib legaalset sissetulekut. Seega võiks teda pidada heaks eeskujuks. R.K. aitab ka määruskaebuse esitaja haiget isa aidates seega säilitada perekondlikke suhteid ja tugivõrgustikku. Samuti garanteeriks ta T. Ereltile töökoha.
  6. Kohus juhib küll tähelepanu mitmetele positiivsetele asjaoludele, ent jõuab siis järeldusele, et isiku hoiakute ja eluviisi korrigeerimiseks ei ole möödunud piisav aeg. Kohus jättis põhjendamata, miks ei ole 3 aastat ja 4 kuud piisav aeg. Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi loodud selleks, et kinnipidamisasutuses seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid vabaduses näidata, et suudavad ka edaspidi elada seaduskuulekalt. Rohkem kui poole karistusaja vältel õiguskuulekas käitumine, läbitud sotsiaalprogrammid, majandustöödel osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine on piisav selleks, et vabastada T. Erelt tingimisi enne tähtaega.
  7. Viru Maakohus on T. Erelti vabanemisjärgse perspektiivi hinnanud heaks. Samas aga leiab kohus, et vabastamine oleks siiski ennatlik ning läheb edasi teiste asjaoludega. Sellise umbmäärase suhtumisega tõmbab kohus kriipsu peale sellele, et tegelikult on kõik T. Erelti tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud.
  8. Maakohus märgib sedagi, et T. Ereltil on kroonilised haigused ja näeb selles riski. Selline suhtumine on eriti küüniline, kuivõrd kroonilise haiguse on määruskaebuse esitaja saanud vanglas viibides. Astma tõttu on T. Ereltil kopsumahust alles vaid pool ning ta vajaks pidevalt värskes õhus viibimist, mis aga vangla tingimustes on võimatu. Vaatamata pöördumistele on aga keeldutud T. Erelti üleviimisest avavanglasse või muudesse tingimustesse ning ta kannatab sundventilatsiooniga ruumides pideva õhupuuduse käes. Seega on tervis üheks põhjuseks, miks T. Erelt soovib vabaneda. 3
(6)
  1. Kohus viitas sellelegi, nagu ei oleks varem perekond ja lähedaste toetus uusi kuritegusid ära hoidnud. T. Erelt selgitab, et 2012-2016 aastad olid kõige stressirohkemad tema elus, kuhu jäid nii ema surm, lahkuminek kui ka Eestisse kolimine (vt ka motivatsioonikiri). Maakohus on selgitused jätnud tähelepanuta.
  2. Kohtuistung toimus u 5 minutit ning selle jooksul esitas kohtunik vaid ühe küsimuse. Saanud T. Ereltilt vastuse ja motivatsioonikirja, lahkus kohus lahendit tegema. Kolme tunni pärast aga oli juba määrus tehtud. See näitab, et kohus oli enne istungit tutvunud T. Erelti negatiivse vangla iseloomustusega ning jätnud motivatsioonikirja arvestamata. Kohus kohtles T. Ereltit kui abstraktset objekti.
  3. Viimase 9 kuu jooksul on vabastatud mitmeid II üksuse kinnipeetavaid tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise valve alla. Seitsmel juhul kaheksast arvestatud kinnipeetava head käitumist vanglas, programmide läbimist ning elu- ja töökoha olemasolu. Kõigil juhtudel on tegemist eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, paljudel on liitkaristused jne. Üks kinnipeetav aga vabastati tingimisi otse kartserkaristuse kandmiselt. Seitsmel juhul on vabastamist põhjendatud äravahetamiseni sarnaste asjaoludega, mille alusel taotleb enda vabastamist T. Erelt. Kohtupraktika on vabastamiste osas ebaõiglane ja –proportsionaalne.
  4. Kokkuvõtlikult tuleks arvestada, et olemasolevad vabastamist soodustavad tingimused võivad muutuda ning siis muutub raskemaks ka ühiskonda resotsialiseerumine. Samuti kahaneb ajaga T. Erelti võimalus elada normaalset elu, saada lapsi, omada tugevat tugivõrgustikku ja legaalset sissetulekut iga vanglas veedetud päevaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. Ringkonnakohus taotlust maakohtu määruse tühistamiseks ei rahulda ja seda järgmistel põhjustel.
  4. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. T. Erelti puhul ei saa kohtukolleegiumi hinnangul rääkida rohketest positiivsetest asjaoludest. T. Erelti puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud viies hinnatavas valdkonnas üheksast (tööja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Tähtsamad ohu ja riskitegurid tõi välja maakohus ning nendega T. Erelt määruskaebuses ei nõustu.
  5. Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. T. Erelti puhul on 4

(6)maakohus nende neid kahte aspekti hinnanud. Samas on kohus leidnud sedagi, et isiku käitumine vangistuses ei ole piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Kohus leidis veel, et kantud karistusaeg ei ole piisav, et teha sellest järeldusi hoiakute muutumise lõplikkuses ning karistuse eesmärgi täidetuses. Ringkonnakohus möönab, et korduvkaristatute puhul ei saa usk isiku muutumisse olla samaväärne varem karistamata isikutega ning ka kohtupraktikas on täheldatud suuremat riski uute kuritegude toimepanemiseks just korduvkaristatute hulgas. Seepärast möönab ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et T. Erelti käitumisest vangistuse ajal ei saa teha tõsikindlat järeldust uute kuritegude toimepanemise osas. Nii nagu elus väljaspool vanglat, nii käitub ka kinnipidamisasutuses suurem osa isikuid igapäevaselt normikuulekalt, s.t et suurel osal ringkonnakohtu menetletavatest juhtudest ei ole kinnipeetavatel probleeme vanglakorra täitmisega. Küll aga näitab kohtupraktika, et ka vangistuses hästi käitunud ja ennetähtaegselt vabastatud isik ei pruugi jääda õiguskuulekaks. 28. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et ka seda on kohus hinnanud: T. Ereltil on kindel elu- ja töökoht. Negatiivse poole pealt on kohus osutanud T. Erelti täitmata nõuetele summas 6253,60 eurot, kriminaalse taustaga suhtlusringkonnale ja ohule panna kuritegusid toime kas majanduslikel põhjustel või sõltuvusest tingituna. Kohtukolleegium märgib, et T. Erelt kannab liitkaristust varguse (

§ 199

lg 2 p-de 7,8) ja kehalise väärkohtlemise (

§ 121

lg 1) ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (

§ 118

lg 1 p 1) ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest (

§ 418lg 1).

Varasem varavastase kuriteo toimepanemine grupis näitab, et nii majanduslikud põhjused, kui ka kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine võib T. Erelti puhul ohtu uute kuritegude toimepanemiseks suurendada.

  1. Edasi tuleb kohtul hinnata, kas isiku saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
  2. Peamise vabastamist välistava põhjusena poole karistusaja pealt ongi kohus välja toonud T. Erelti varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Nagu eespool öeldud, kannab T. Erelt liitkaristust kahe vägivallakuriteo eest. Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsusest nähtub, et ta lõi kannatanut kaks korda noaga põlve ja tuhara piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu ja mitmeid tervisekahjustusi. Kohus karistas T. Ereltit vangistusega, ent ei pööranud karistust täitmisele 3-aastase katseajaga. Sellele vaatamata pani T. Erelt juba
  5. veebruaril
  6. a toime uue raske isikuvastase kuriteo tulistades tulirelvast TT püstolist nr KB3667 ühe lasu kannatanule rindkeresse südamepiirkonda. Kannatanu surm ei saabunud, kuna tema tehtud hädaabi kõne peale saabus kiirabi kolme minutiga ja talle osutati edasilükkamatult arstiabi. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et T. Erelti kuriteo asjaoludest nähtuvalt esineb ülisuur oht uute raskete tagajärgedega kuriteo sooritamiseks ning kriminaalhooldus seda ära hoida ei suuda. Ka kinnipidamisasutus on T. Erelti puhul riski näinud füüsilise vägivalla kasutamises, mis võib viia raskete tagajärgedeni ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. 5

(6)Ohtu peab Viru Vangla tõenäolisemaks konfliktiolukorras, soovist kätte maksta ning majandusliku kasu saamise eesmärgis (KoTo tl 4).
  1. T. Erelt heidab maakohtule ette, et viimane küsis temalt vaid ühe küsimuse ning juba kolme tunni pärast oli määrus valmis. Ringkonnakohus märgib kohtuistungi protokollile toetudes, et T. Erelt kinnitas ise kohtule pärast ID kaardi osas antud selgitusi, et ülejäänu on ta öelnud oma motivatsioonikirjas (KoTo tl 20).
  2. T. Erelt on selgitanud enda suhteid uurijatega motivatsioonikirjas ja ka määruskaebuses viitab ta Eesti Ekspressis avaldatud artiklile ning käimasolevale menetlusele seoses tema survestamise, pettuse ja ähvardamisega. Samas ei saa kohtukolleegiumi hinnangul ajakirjanduses avaldatud artikkel ning väitetav kriminaalmenetlus olla asjaoludeks, mille pinnalt kohus peaks otsuse langetama. Kokkuleppe sõlmimise asjaolusid kohus tingimisi ennetähtaegse menetluse raames ei analüüsi ning ehkki kohus tingimata tutvub isiku esitatud materjalidega, puudub kohtul kohustus igale motivatsioonikirjas avaldatud väitele vastata. Väärib välja toomist, et prokuratuuri arvamusele toetudes, mis on tegelikult üsna lakooniline, ei ole maakohus otsustust rajanud. Maakohtu määrusest nähtub, et seal on hinnatud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning asjaolu, et süüdlane nende järeldustega ei nõustu, ei muuda lahendit põhjendamatuks. Maakohtu määruse põhjendavast osast ei nähtu, et T. Erelti mittevabastamisel oleks arvesse võetud tema kustunud karistust aastast

  2. T. Erelti isikut tõendava dokumendi on maakohus tõepoolest välja toonud, ent see ei ole kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise kaalukeeleks.
  3. Ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis.

Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et T. Erelt tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Seetõttu ei rahulda kohtukolleegium T. Erelti taotlust ja jätab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.