Tõenditest nähtuvalt on eelduslikult kostja töötasu alates mai 2018 1200 eurot/kuus (netotasu). Kostja on esitanud väljavõtted enda pangakontodest, aga nendest ei nähtu kommunaalmaksete tasumine kostja poolt, seega on kostja väide paljasõnaline. Hagejad esitavad tõendid hagejate vajaduste kohta: Xxxx laenu tagasimakse graafik, KÜ Xxxx arved perioodil jaanuar-november ja exceli tabel KÜ-le Xxxx tasutud summade kohta. Hagejate ema konto väljavõte arvete tasumisest AS-le Xxxx 2018.a, Xxxx OÜ arve 31.10.2018, väljavõte Elisa iseteeninduse hagejate ema kontost, sõiduki xxxx liisingleping AS-ga Xxxx nr 16101845, hagejate ema Xxxx konto väljavõte AS-le Xxxx lepingu nr 16101845 alusel tasutud maksetest, hagejate ema Xxxx konto väljavõte AS-le Xxxx lepingu nr 16101845 alusel tasutud maksetest, Neste teatis/arved hagejate ema 2018.a võetud bensiini eest
) § 102 lg 2 tulenevalt on vanem kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada alaealise lapse ülalpidamiseks vahendite leidmine (tegema lisatööd, kui olemasolev äriühing ei taga talveperioodil piisavalt tööd; võtma endale kuuluvast äriühingust jaotamata kasumi arvelt dividende jms). Ülalpidamiskohustuse ülesanne on lapse eest hoolitseda, mis muuhulgas tähendab seda, et vajadusel lasub ülalpidajal kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses. Hagejate ema teeb pidevalt selleks lisatööd, et oleks tagatud laste heaolu ja normaalne areng. Otsuse, et lapsed tegelevad keskmisest enam vahendeid nõudva spordialaga- jalgrattaspordiga, tegid vanemad ühiselt, aga viimasel ajal (eriti peale seda kui käesolev hagiavaldus menetlusse võeti), on kostja keeldunud tasumast hagejate kulusid seoses spordilaagritega. Samal ajal on kostja käitunud vastutustundetult ja soetanud endale hageja Ci tarbeks sõiduauto, lubades kõiki seadusi eirates 14.a juhilubadeta alaealisel autoga sõita. Kostjal on olemas vahendid laste ülalpidamiseks, aga ta ei oska majandada ja kasutab vahendeid ebaõigesti. Hagejate seadusliku esindaja poolt laenumaksete tasumist saab lugeda ka hagejate kuluks eluaseme tarvis. Käesoleval ajal on eluaseme laenu tasumine korteriomandi soetamiseks soodsam kui korteri 3 2-18-17064 üürimine. Xxxx, kus hagejad elavad, on 3-toalise korteri üürihinnad ca 450-550 eurot kuus. Eluaseme laenu aga tasub hagejate seaduslik esindaja keskmiselt 335 eurot kuus ja üüri maksma ei pea. Üldteada olevalt on trennis käivatel lastel õppeperioodil koormus suur ja selleks, et hagejatel oleks võimalik vähegi ajaressursi kokku hoida, käib hagejate seaduslik esindaja C trennis järel 5x nädalas ja L 4x nädalas. Kooli viib hagejate seaduslik esindaja hagejaid 2-3x nädalas. Lisaks on autoga tehtavad muud vajalikud sõidud (sõprade sünnipäevad, ühised käigud kinno, kauplusesse jms). Hagejate elukohas on kraanivesi halva maitsega ja lisaks soe. Hagejatele on teada, et paljud xxxx elavad inimesed ostavad joogiks pudelivett kauplusest, aga kuna soodsam on seda tellida Xxxx OÜst, siis sel põhjusel tellib hagejate seaduslik esindaja joogivett Xxxx OÜ-st. Kostja on esile toonud, et on tasunud ise xxxxi õppemaksu 2018.a ja osalenud osaliselt ka L jalgratta ostmisel. Xxxxi arved ja arve jalgratta eest on hagejad tõendina esitanud põhjusel, et tõendada laste kulusid seoses trenniga. Jalgrattaost Lle kooskõlastati hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel 2018.a kevadel aga edaspidi on kostja trennivarustusega seotud kulusid keeldunud kandmast (kooskõlastamast). Hageja II prillide arvest nähtub, et prilli klaaside hind on kokku 133,20 eurot (klaasid on valmistatud silmaarsti retsepti alusel ja see on fikseeritud hind sellise kvaliteediga klaaside valmistamise eest) ja raamide hind on 62,10 eurot, mis ei ole raamide kohta ülemäärane. Talvejope soetamisel lähtus hagejate ema lapse heaolust. Hagejad esitavad kulutšekid toidule, mis on kogutud perioodil 01.12-18.12.2018 (s.o. 18 päeva. Nende kohaselt on kulutused toidule 18 päeva jooksul kokku 215,11 eurot, mis oleks 11,95 eurot päevas, mis teeb 30 päevase kuu toidukuludeks 358,50 eurot (119,50 eurot lapse kohta) ja 31 päevase kuu toidukuludeks 370,45 eurot (123,48 eurot lapse kohta). Kostja seisukohad 20.11.2018 vastuses kostja hagiavalduses tooduga ei nõustu. Kostja iga-aastane keskmine sissetulek on 932 eurot (perioodil november kuni aprill 664€, mai kuni oktoober 1200€). Kostja elab üürikorteris, mille ülalpidamiskulud on kokku ca 300 eurot. Kui arvestada, et kostja aasta keskmine sissetulek on 932€ ja nõutud elatis 667€ kahe lapse peale, on ilmselge, et soovitud ja tõendamata kulutuste pinnal elatise väljamõistmine tekitab olukorra, kus kostja satub ette juba võlgnikuks. Kostja sissetulek on hagejate ema sissetulekuga võrreldes väiksem ning ta ei ole suuteline pandud kohustusi täitma. Kui hagejate seaduslik esindaja on hinnanud üle oma võimalused ja võtnud endale laenukohustusi, ei saa see kaasa tuua automaatselt kohustuste suurendamist kostjale. Kostja on tänaseni andnud lastele elatist miinimumsuuruses, isegi enam. Hagejate kulude arvestuses on jätnud märkimata ja arvestamata Sotsiaalkindlustusameti toetuse igakuiselt 110 eurot. Kostja palub arvestada elatise summa väljamõistmisel lapsetoetusega ning vähendada väljamõistetud elatissummat lapsetoetuse võrra. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus on läbi viinud uuringu, RAKE 2013.a uuring „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs". Nimetatud analüüs toob välja, et vanuses 7-13 aastat on lapse keskmised ülalpidamiskulud kokku 197 eurot kuus ning vanuses 14-17 aastat on lapse keskmised ülalpidamiskulud kokku kuus 314 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et nimetatud suuruses kulutused katavad ära lapse tegelikud vajadused ja tänane süsteem, millega seotakse lapse ülalpidamiskulud miinimumpalgaga ei ole põhjendatud ja õiglane. Kostja sissetulek ei taga võimalust elatise maksmise järel toimetulekut ühetaolistelt lastega. Tulenevalt eeltoodust palub kostja elatis välja mõista alla miinimumi, so summas 200 eurot kuus lapse kohta, juhul kui hagejate seaduslik esindaja ei ole valmis kompromissiks. Kostjal puuduvad muud sissetulekud peale palga. Kõik inimesed ühiskonnas ei oma võrdselt suuri sissetulekuid, mistõttu ei saa neile panna kohustusi, mille tulemusel nad satuvad ette võlgniku staatusesse ja ei tule enam toime. Kui hageja seaduslik esindaja soovib elatist lapse kohta 333,50 eurot kuus, tuleb tal esitada kohtule tõendid, et hagejate ülalpidamiseks kulub igakuiselt 1334,00 eurot. 4 2-18-17064 28.12.2018 menetlusdokumendis kordab kostja, et tema iga-aastane keskmine sissetulek on 932 eurot. Kostja esitas tõendi selle kohta, et tema sissetulek on periooditi erinev, milline sõltub ettevõtte majandustegevusest. Kostja osalus ettevõttes ei näita ja ei saagi näidata tema sissetulekute suurust ja sellest ei sõltu tema palk. Palga suurus sõltub ettevõtte võimalusest maksta oma töötajatele palka/ja või mitte maksta. Äriühingu majandustegevusest ei sõltu kostja sissetulek ja seda ei määra endale kostja, vaid omanike ring. Äriühing ei ole antud puhul ühe inimese firma, vaid ettevõtte, kus on veel teisigi töötajaid, transpordivahendid ja seadmed, kelle ja mille ülalpidamiskulud on vaja katta. Ei ole asjakohane viidata ettevõttele ja seostada seda kostja sissetulekuga. Asjaolu, et majandusaasta aruandes nähtub ettevõtte jaotamata kasum, milline suunatud investeeringuteks, ei anna alust väita kostja võimekusele maksta elatist soovitud suuruses. Tegemist on ettevõtte varaga, mitte kostja varaga. Kas ja kuidas neid vahendeid kasutatakse ei ole kostja otsustada. Maksuvõla raportist nähtub et 21.12.2018 seisuga on ettevõttel maksuvõlg 4974 eurot. Nimetatu kinnitab, et ettevõttel puuduvad täna vahendid ja et ei ole teada, kas kostja oma palga detsembris kätte saab. Üürilepingust ja konto väljavõttest nähtub tema makse üürileandjale. Hagejad on teadlikud, et kostja elab üürikorteris ja saavad seda kinnitada, kuna hagejad on kostja üürikorteris viibinud. Elatise maksmisel saab lähtuda sellest, millised on vanema võimalused. Hagejate seaduslik esindaja ei arvesta asjaoluga, et neil on täna ühine hooldusõigus, milline eeldab mistahes suuremate kulutuste omavahelist kooskõlastamist ja teineteise võimalustega arvestamist. Kostja on valmis lapsed võtma enda juurde ja saab hakkama olemasolevate vahenditega, tagamaks neile võimalused arenguks ja igapäeva vajaduste rahuldamiseks. Kostja esitab tõendina konto väljavõtte, mille kohaselt on ta tasunud elatise katteks 2018 kokku summas 6499,06 eurot. Selge ei ole lastetoetusi 100 eurot kuus puudutav arvestus, et miks 27,50 eurot. Kostja töötab ettevõttes, mille majandustegevus on betoontoodete tootmine (tänavakivi, trepid jne). Kuivõrd sügis-talvel tänavakivisid jm samalaadseid tooteid ei tellita, siis ongi käive väiksem ja võimalused väiksemad. Ettevõttel puuduvad täna vahendid, et toota lattu ja maksta aastaringselt ühesuurust palka. Maksude laekumised on kontrollitavad ka maksuameti kaudu. Kostja on enda kulud viinud miinimumini ja isegi alla selle, et täita kohustusi laste ees. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud tõendid eluaseme laenu kohta, milleks on 312-351eurot kuus. Kostja ei ole kaaslaenaja ega kaasomanik ja ta ei peaks osalema hagejate seaduslikule esindajale kinnisasja ostmisel. Ka ei pea kostja põhjendatuks näidata kulutusi sõiduki liisimiseks ja kindlustusmakseteks. Kostja teostab kõik sõidud, millised seotud laste võistlustega, isiklikult. Hagejate ema on üksikud sõidud teinud. Koolis ja trennis käivad lapsed ühistranspordiga. Kostja ei pea vajalikuks kinni maksta hagejate seadusliku esindaja bensiinikulusid, olukorras, kus lastel puudub vajadus transpordi järgi ja neid kulusid on võimalik kokku hoida. Kulutused Xxxx OÜ-le ei ole põhjendatud. Hagejate seaduslik esindaja on lisa 16 esitanud MTÜ xxxx õppemaksu kohta novembris 2017. Kui hagejate seaduslik esindaja soovib oma väiteid tõendada, siis tuleb need selgelt väljendada koos vastava lisaga. 2018.a on kostja tasunud MTÜ Xxxx õppemaksud oma pangakontolt. Lisa 17 on kuluarvestuses lisaks Xxxxi arvetele märgitud lastejalgrattad, mis tegelikkuses on ostetud järelmaksuga ja tasutud kostjaga pooleks. Poja telefoniarveid maksab kostja. Kostja ei vaidle kulutuste vastu, millised seotud L prillidega, kuid leiab, et need ei ole igakuised kulutused ja olnuks ka võimalus nägusad prillid saada soodsamalt. Samuti on soodsamaid võimalusi soetada kvaliteetne jope. Hagejate tõendid on esitatud valikuliselt ja selliselt, et ei ole väljaloetav, kui suured on tegelikud ja põhjendatud kulutused lapsele igakuiselt. Sellises olukorras ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et elatis tuleb välja mõista suuremas summas, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hindama peab ka kostja võimalusi, millised on välja toodud hagi vastuses. Kostja leiab, et tema poolt tehtud ettepanek kompromissiks, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele on 200 eurot kuus, on mõistlik ja laste vajadusi arvestav. Kostja palub mõista elatis välja alla miinimumi, kuivõrd tal puuduvad peale sissetuleku muud varalised võimalused. Muus osas jääb kostja varem esitatud seisukoha juurde. Hagejate kulutused ei ole tõendatud määras, millises osas on nõue esitatud ja millised on vajaduse põhised ning tuleb seega jätta rahuldamata. Kuivõrd kostja on oma kohustused 5 2-18-17064 laste ees täitnud, mille kohta on lisanud oma konto 2018 väljavõtte, palub kostja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. 09.01.2019 menetlusdokumendis kordab kostja, et esitatud konto väljavõttest nähtub, et ta on toetanud oma lapsi ja kostja teeb seda ka edaspidi, kuid kõigil inimestel ei ole võrdseid võimalusi saada ühesuurust palka. Laste vajadused ei ole trennid ja laagrid, vaid eluks vajaminevad vahendid. Majandada tuleb mõistlikult ja võimalustest lähtuvalt. Laste võimalused sõltuvad vanemate sissetulekutest. Kostja ei ole üliinimene, kes suudab 24/7 teha tööd. Ka ei ole tal võimalust, arvestades töö spetsiifikat, omada mitut töökohta, maapiirkonnas neid ei ole. Kostja on oma vastuses selgitanud ettevõtte toimimise põhimõtteid. Asjaolu, et majandusaasta aruandes nähtub ettevõtte jaotamata kasum, mis on suunatud investeeringuteks, et tootmisettevõtte üleüldse saaks toimida, ei anna alust väita kostja võimekusele maksta elatist soovitud suuruses. Tegemist on ettevõtte varaga, mitte kostja varaga; kas ja kuidas neid vahendeid kasutatakse ei ole ainult kostja otsustada. Kostja jääb varasemalt esitatu juurde. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15 kohaselt,
lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Arvestades hagejate vanust ning hinnates hagejate poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hagiavalduses märgitud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lastele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hagejate ülalpidamisel ühes kuus tuleb, lähtudes hagejate poolt esitatud kuludest, pidada järgmisi kulusid: 6 2-18-17064 toidukulu Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Lapsed on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kohus peab mõistlikuks toidurahaks hagejate poolt märgitud 123,48 eurot kuus hagejale I ja 123,48 eurot kuus hagejale II . Hagiavaldusele lisatud tabeli järgi on hagejate kuludeks spetsiaalsed asjad, so kõik, mis ei ole tavapärane/igapäevane toit (kohupiimakreemid, kommid jms), summas 25 eurot kuus mõlemale hagejale. Kohtu hinnangul on võimalik hagejate poolt nimetatud spetsiaalsete toiduasjade ostmist planeerida igapäevasete toidukulude hulka. riided, jalanõud Hagile lisatud tabelis on märgitud riiete ja jalanõude kuluks kuus 79,17 eurot mõlemale hagejale. Kuivõrd hagejad elavad koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hagejad vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et lapsed on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et hagejad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus peab põhjendatud kuluks riietele hageja I poolt märgitud 79,17 eurot kuus ja hageja II poolt märgitud 79,17 eurot kuus. eluasemekulud Hagiavaldusele lisatud tabeli kohaselt on mõlema hageja igakuised eluaseme- ja kommunaalkulud ühele hagejale kokku 173,67 eurot, sh korteri laenumakse (kuumaks) 113,67 eurot, kommunaalteenused 40 eurot, elekter 8,33 eurot, vesi 11,67 eurot. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse p 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Samas ei saa eluasemelaenu iseenesest käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine lapse emale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud eluasemekulude arvestusega, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtule esitatud Xxxx laenu tagasimakse graafik tõendab asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on kohustatud tasuma korteri, millises hagejad ja hagejate seaduslik esindaja elavad, soetamiseks võetud eluasemelaenu tagasimakseid igakuiselt summas 312-351 eurot (summa suurus sõltub kuu intressi suurusest) ning et 2019.a tagasimaksete keskmine summa on 335,82 eurot kuus. Hageja on esitanud teabe, et samas piirkonnas, kus hageja elab, on 3-toalise korteri üürihinnad 450-550 eurot kuus, mille järgi saab pidada korteri kasutuseelise väärtuseks 450-550 eurot kuus ja mis ületab hagejate ema poolt tasutavaid laenu- ja intressimakseid. Seega oleks korteri kasutuseelis kuluks suuremaks ulatuses kui korteri eest tehtavad reaalsed maksed. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hagejate ema on andnud hagejate kasutusse oma kasutuses oleva eluruumi, mis on seotud laenukohustuse täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Kohus peab põhjendatuks lähtuda tegelikest kuludest ja arvestada hageja I eluasemekulude hulka 1/3 eluasemelaenu tagasimakse kuludest, so 111,94 eurot ja hageja II eluasemekulude hulka 1/3 eluasemelaenu 7 2-18-17064 tagasimakse kuludest, so 111,94 eurot. Pärast laenulepingust nr 09320322946 tuleneva laenukohustuse lõppemist muutuvad hagejate põhjendatud eluasemekulud, millest tulenevalt võib tekkida vajadus väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. KÜ Xxxx arved perioodil jaanuar-november tõendavad asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on kohustatud tasuma igakuiselt KÜ-le Xxxx kommunaalmakseid, 11 kuu keskmine summa 120,43 eurot kuus. Seega on hageja I osa kommunaalmaksetest 40,14 eurot kuus ja hageja II osa kommunaalmaksetest 40,14 eurot kuus. Hagejate ema konto väljavõte arvete tasumisest AS-le Xxxx 2018.a tõendab asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud igakuiselt AS-le Xxxx elektri tarbimise eest (korteris, millises hagejad ja hagejate seaduslik esindaja elavad) 2018.a kümne kuu aritmeetiline keskmine 21 eurot kuus. Seega on hageja I osa elektrikuludest 7 eurot kuus ja hageja II osa elektrikuludest 7 eurot kuus. Kohus ei pea põhjendatuks eraldi kulutusi joogiveele 44,51 eurot kuus, mis on tõendatud Xxxx OÜ arvega 31.10.
lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka
lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.
lg 2 kohaselt, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist 11 2-18-17064 seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Eelnimetatud seisukohta toetab Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-2-1-127-09 avaldatud seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hagejate seaduslik esindaja (ema) on hagiavalduses kinnitanud, et kõik tema poolt loetletud kulud on laste igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi arvestades põhjendatud ja vajalikud ning et tegemist on laste tavalise elulaadiga, mida tema vanemad saavad võimaldada ning lapse ema on siiani võimaldanud. Kohus on teinud TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole hageja emal osalust äriühingutes. Autoregistri andmetel ei ole hageja emal omandis sõiduautosid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejate emale on liisitud sõiduauto, millest tuleneb hagejate emale laenukohustus. Kinnistusraamatu andmetel puudub hageja emal muu kinnisvara peale korteriomandi Xxxx, mis on ka hagejate elukohaks. Hagejate emal on eluasemelaenukohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad alates sünnist koos emaga ja elavad koos emaga ka käesoleval ajal ning et hagejate ema on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lastele tehtavad kulud on tõendatud hagejate ema pangakonto väljavõttega, esitatud arvetega ning muude hagiavalduse lisana hagiavalduses loetletud tõenditega, samuti on kohus arvestanud hageja mõistlike vajadustega ja üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Hagejad on esitanud nõude mõista hagejale I välja elatis summas 330,50 eurot kuus ja hagejale II välja elatis summas 330,50 eurot kuus alates 2018 detsembrist. Kostja (hagejate isa) on menetluses esitanud kohtule vastuväite hagejate kulude suuruse ja sellest tulenevalt elatisenõude suuruse kohta. Kostja on esitatud arvelduskonto väljavõtetega tõendanud, et tema aasta keskmine sissetulek on 932 eurot, sh november – aprill 664 eurot ja mai – oktoober 1200 eurot. Kohus on teinud TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel on kostja Xxxx OÜ osanik (osa nimiväärtus 1700 eurot) ja osaühingu xxxx. Samuti on kostja Xxxx OÜ osanik (osa nimiväärtus 1250 eurot) ja xxxx. Xxxx OÜ ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud, seega ei ole teavet, kas osanikele on tehtud väljamakseid või juhatuse liikmele makstud tasu. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara ei ole. Autoregistri andmetel kuuluvad kostjale järgmised sõidukid: üldkasutatav auto xxxx (ehitusaasta 1986), haagis (ehitusaasta 1995), elamu xxxx (ehitusaasta 1995), üldkasutatav auto xxxx (ehitusaasta 1992), vähendatud mõõtmetega auto (ehitusaasta 1999). Kostja on arvelduskonto väljavõtetega tõendanud, et ta on hagejate seadusliku esindaja kontole maksnud elatist ajavahemikul 01.01.2018-27.12.2018 kokku 3228,13 eurot. Kostja on arvelduskonto väljavõtetega tõendanud, et ta on ajavahemikul 01.01.2018-27.12.2018 tasunud MTÜ-le Xxxx kokku 1558,62 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvata elatise hulka kõiki kostja kulutusi laste jalgratastele ning vahetult lastele antud raha, kuna jalgrattaspordi osas ei ole tegemist laste esmavajadustega. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ülalpidamiskohustus kahe lapse, so hagejate suhtes. Kohus nõustub kostjaga, et osaühingu vara kuulub äriühingule ning on seisukohal, et osanikel on küll õigus jaotada kasumit, kuid tavapäraselt on osanike eesmärk eelkõige äriühingu arengu ja majandustegevuse kindlustamine, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda võimaliku olemasoleva kasumi osanikele välja maksmist. Lähtudes autoregistrisse kantud sõidukite 12 2-18-17064 ehitusaastast ei ole tõenäoline, et sõidukite võimalikust müügist saadav raha võimaldaks kaua maksta hagejatele elatist hagiavalduses nõutud suuruses. Tulenevalt kostja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt 233 eurot kuus (932:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks ½ sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kostja on 2018 detsembris maksnud hagejate ema arvelduskontole lasteraha ja rattaliisingut kokku 162,82 eurot, millest kohus loeb mõlema hageja elatise makseks 81,41 eurot. Kostja on 2018 detsembris maksnud MTÜ-le Xxxx 100 eurot, millest kohus loeb mõlema hageja elatise makseks 50 eurot. Kostja on 2018 detsembris maksnud Xxxx ASle hageja I telefonikulud summas 6,98 eurot, mis on põhjendatud lugeda tasutud elatise hulka. Seega on kostja maksnud 2018 detsembris hagejale I elatist 138,39 eurot ja hagejale II elatist 131,41 eurot. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmist ülemääraseks ja luksusliku elulaadi võimaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja peab miinimumsummast suurema elatise nõudmisel oma põhjendatud kulutused tõendama ning käesoleval juhul on hagejate põhjendatud kulutused kindlaks tehtud, siis mõistab kohus elatise välja arvestades kostja sissetulekut ja võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Kohus on küll kindlaks teinud, et hagejate põhjendatud kulutused ületavad elatise miinimumsummat, kuid arvestades kostja sissetulekut ja võimalusi sissetuleku suurendamiseks, peab kohus põhjendatuks välja mõista elatise hagejatele miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagid osaliselt ja jätab hagid rahuldamata elatise miinimumsummat ületavas osas. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja I kasuks
lg 1 sätestatud elatise miinimummääras ja hageja II kasuks
2018 detsembris oli elatise miinimumsumma 250 eurot. Kuna kostja on 2018 detsembris maksnud hagejale I elatist 138,39 eurot, on põhjendatud juba tasutud elatis tasaarvestada välja mõistetud elatisega ja tasuda täiendavalt 111,61 eurot. Kuna kostja on 2018 detsembris maksnud hagejale II elatist 131,41 eurot, on põhjendatud juba tasutud elatis tasaarvestada välja mõistetud elatisega ja kostjal tasuda täiendavalt 118,59 eurot. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummääraks 270 eurot. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu 22.03.2017 lahendi kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 mõtteks ei olnud määrata, et iga lapse igakuine ülalpidamiskulu on RAKE poolt läbiviidud uuringus nimetatud suurus, vaid juhtida seadusandja tähelepanu vajadusele kaaluda, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks
Samas 13 2-18-17064 lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg 1 sätestatud määra ning et
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud alust mõista elatis välja alla
lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei vähenda kohus väljamõistetavat elatist ka Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestatud ½ lapsetoetuse võrra ühe vanema kohta. Seega on osa hagejate kuludest, mis ületavad elatise miinimusummat, kaetud riikliku peretoetusega. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole hagejatele miinimumsummas elatise väljamõistmine kostjale liiga koormav ja ei sea kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot ning III kvartalis töötuse määr 5,2% (http://www.stat.ee). Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi täiendavalt töötamiseks. Kohtu seisukoht on, et kostjal tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja on noor töövõimeline isik. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi teenida aastaringselt igakuiselt sissetulekut vähemalt keskmise brutopalga ulatuses, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selle tõttu oleks kostja ise ebasoodsamas olukorras. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Kohus rahuldab hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.