1-14-7705/119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2019 Kohtuasja number 1-14-7705 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Ragnar Kodari (isikukood 37305242716) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ragnar Kodar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ragnar Kodari määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega mõisteti Ragnar Kodarile KarS § 200 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Kodari eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Kodarile mõistetud karistust
7. detsembri
8. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10595 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis jäi 4 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti
9. jaanuar
11. Tartu Maakohtu
12. mai
13. a määrusega jäeti R. Kodar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
14. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja tema käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes reeglitekohane. Eelöeldu ei anna siiski alust arvata, et R. Kodarist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega oleks põhjendatud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta viibib vangistuses seitsmendat korda, mis viitab isikus tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Kinnipeetava käitumine on mitukümmend aastat olnud kriminaalne. Vangla iseloomustusest nähtuvalt korraldas ta õiguskorra rikkumisi planeeritult ning läbimõeldult, eesmärgiga jätta kuriteopaigale eksitavaid jälgi. Viimane reeglite vastu eksimine toimus käesoleva karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla vabastamise järel, mistõttu pööratigi antud karistus taaskord täitmisele. On põhjendamatu loota, et kartus vangistuse kui spetsiifilise karistusliigi ees suudaks isiku hoida seadusekuulekal teel.
15. Ka toetav vend, elukaaslased ning tütar koos kindla elukohaga olid kinnipeetaval minevikus olemas, sealhulgas antud karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla vabastamisel. Siiski ei suutnud isik katseaja jooksul käituda korrakohaselt. Antud karistuse täitmisele pööramise kohta väitis R. Kodar, et oli armunud tüdrukusse, kes ise ja kelle sõbrad olid kriminaalkorras karistatud. Samuti ei teadnud ta, et suhtlemise keelu all peetakse silmas suhtlust nii vahetult kui igasuguste suhtlusvahendite kaudu. Kohtu hinnangul ei ole sellised selgitused veenvad ning näitavad, et isik pisendab ja õigustab enda rikkumisi. Tartu Maakohtu jõustumata lahendiga on kinnipeetav lausa süüdi tunnistanud viidatud tüdruksõbra ja tema sõpradega koos toime pandud narkokuriteo eest. Isegi, kui kuritegude üheskoos toimepanemine tõendamist ei leia, pidi kinnipeetav olema teadlik, et tegemist on kriminaalse taustaga isikutega, kes ei mõju tema seadusekuulekusele soodustavalt.
16. Süüdimõistetu vend on kinnitanud, et on valmis R. Kodari enda juurde tööle võtma. Samas ei saa vend kindel olla, et tema firmas on vaba töökohta, kui isik vabaneb, mistõttu ei ole tegemist garanteeritud töökohaga ning süüdlane ei pruugi sinna tööle minna. Süüdimõistetu vend andis ka eelmise käitumiskontrolli eel nõusoleku R. Kodari tööle võtmise kohta, kuid kriminaalhoolduse jooksul isik siiski venna juurde tööle ei asunud, kuna antud firmas ei olnud vaba töökohta. Seega puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning seega ka tegevus, mis sisustaks tema aega produktiivselt ning tagaks regulaarse sissetuleku, võimaldades tasuda võlgasid. Töötukassa abiga töökoha leidmine ei pruugi õnnestuda, kuivõrd isiku varasem töökogemus on napp, ta on elatunud kuritegude toimepanemisest ning ka vangistusasutuses on isik pakutava töö osas olnud valiv.
17. Materjalidest nähtuvalt on isiku kokkupuude narkootikumidega olnud oluliselt sagedasem kui pelgalt proovimised. Kohtuistungil kinnipeetav vangla iseloomustuses märgituga ei nõustunud ning väitis, et tema narkootikume ega alkoholi ei tarvita. Alkoholi mittetarvitamist kinnitab ka vangla iseloomustus. Isik lävis katseajal olles narkootikumidega tegelevate isikutega ning on võimalik, et ka osales sellises tegevuses. Vangla iseloomustuse kohaselt kipub isik probleemides süüdistama teisi ja keskkonda. Lahendusoskused on kesised, ta ei ole suutnud varasemast õppust võtta ning on vältinud probleemidega tegelemist. R. Kodari sõnul on usk jumalasse tugevasti mõjutanud tema mõtlemist ning ta soovib vabaduses järgida kristlikke põhimõtteid. Vangla on märkinud, et isiku jutt on tihtipeale muutuv, seega ei saa kindel olla selle tõelevastavuses ning isiku reaalses motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest.
18. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et R. Kodari tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel põhjendatud. R. Kodaril tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest tema retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge. Esitatud materjalidest ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel taaskord käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 2