← Eesti

2-18-127374/17

Obsah (9)§ 187§ 317§ 407§ 444§ 174§ 175§ 4842§ 162§ 178

2-18-127374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019.a, Tallinn Tsiviilas

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ning xxx AS-i vahel 16.08.2016.a sõlmitud võrgulepingust nr xxx ja elektrilepingust nr xxx tulenevad võlgnevused. Hagejale on eelnimetatud lepingutest tulenevad nõudeõigused loovutatud 04.06.2018.a lepinguga. Hageja on võrgulepingust tuleneva nõude esitanud esialgu tsiviilasja 2-18-127481 raames ning elektrilepingust tuleneva nõude tsiviilasjas nr 2-18-127374. Kohus on 23.04.2019.a määrusega liitnud tsiviilasjad 2-18-127481 ja 2-18-127374 ühte menetlusse ning jätkanud menetlust tsiviilasja nr 2-18-127374 all. Kohus on liidetud tsiviilasjades esitatud materjalid kostjale kätte toimetanud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus 2 2-18-127374 on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole kohtu nõudmisel terviklikku menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel seni kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimiku materjalidest. Asjaoludest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõivud summas 150 eurot (s.o 75+75) ning 04.04.2019.a hagiavalduse täiendusest toodud õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 150 eurot. Hageja märgib, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on käesolevas menetlusdokumendis esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Kohus on tuvastanud hagejat on kui 11.06.2019.a menetluses esindanud lepinguline esindaja Carlo Kask.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 70 euro ulatuses. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus selles osas rahuldamisele ei kuulu. Nimelt näeb

§ 4842

ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Antud juhul on kohus jätkanud asja menetlust hagimenetluses seetõttu, et võlgnik on esitanud maksekäskudele vastuväite. Seega ei ole täidetud

§ 4842

sätestatud asjaolud ning maksekäsu kiirmenetluse esindajakulud ei kuulu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162

lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 150 eurot ja esindajakulud 70 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.