Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 142§ 145§ 65§ 94§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2019, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1902 Tsiv

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 14. Antud juhul puudub vaidlus, et 01.03.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi laenusaaja või käendajad täitnud ei ole, s.o laen on täies ulatuses tagastamata. Võlakohustuse täitmata jätmisega on

§-st 100 tulenevat kohustust rikutud ning hagejal on

§ 101

lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses.

§ 65

lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 4 15. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus 01.03.2018 laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata jäänud, tuleb hageja nõue kostja kui käendaja suhtes

§ 101

lg 1 p 1, § 142 lg 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 000 eurot. 16. Hageja nõuab kostjalt ka intressi summas 750 eurot väljamõistmist.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on laenulepingu punktis 1.4 kokku lepitud kohustuses tasuda intressi 3% laenusummalt. Võttes arvesse, et laenusumma on 25 000 eurot, on intressi suurus 750 eurot (25 000 x 0,03). Seega on hagejal õigus kostjalt

§ 94

lg 1 ja laenulepingu punkti 1.4 alusel nõuda intressi tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 750 eurot. 17. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 704 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on 01.03.2018 lepingu punktis 2.3 kokku lepitud viivise tasumise kohustuses määraga 0,022% päevas (tlk 5).

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Võttes arvesse, et kostja jäi kohustuse täitmisega viivitusse 01.10.2018, on kostja hagi esitamise seisuga (05.02.2019) olnud viivituses 128 päeva, mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 704 eurot (25 000 x 0,00022 x 128). Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 05.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 704 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 25 000 eurot määraga 0,022% päevas alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
2. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 750 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 704 eurot ning alates 06.02.2019 viivised põhivõlgnevuselt määraga 0,022% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3. Seoses kostja vastuväidetega, et hageja ja kostja vahel oli tegelikkuses keerukam õigussuhe, kui see, mis nähtub 01.03.2018 laenu- ja käenduslepingust, märgib kohus, et käesoleval juhul lahendab kohus üksnes 01.03.2018 lepingust tulenevat nõuet. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest ilmneks, et 01.03.2018 lepingust 5 tulenev kohustus on tegelikkuses kohaselt täidetud või kostjal esineks alus selle täitmisest keelduda. Seega puudub kohtul alus jätta hagi rahuldamata.
4. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas taotluse 18.06.2019 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub
5. leheküljel teha parandus ning lugeda hageja avaldus õigeks sõnastuses „Hageja täpsustab, et seade, mida kostja nimetas, ei tööta, töötavat seadet ei ole kunagi üle antud.“ Samuti palub hageja protokolli
6. leheküljel teha parandus ning lugeda hageja esindaja avaldus õigeks sõnastuses „Kohtuistungiga seotud menetluskulud palub hageja välja mõista vastavalt kohtuistungi kestusele hinnaga 90 eurot tund + käibemaks. Kohtuistungiks valmistumise ajakulu on 1 tund.“
7. Kostja hageja esimesele taotluse vastu ei vaidle, kuid leiab, et teise taotluse puhul tuleb lähtuda nendest asjaoludest, mis ilmnevad kohtuistungi helisalvestiselt.
8. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlused protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna kohus on kontrollinud kohtuistungi helisalvestiselt, et hageja esitas taotlustes nimetatud avaldused hageja väidetud viisil.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 134 lg 1 alusel on hagihind 28 461,50 eurot. Menetluskulud
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik 6