MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Tanel Erelt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Erelt`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Tanel Erelt tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.07.2016 kohtuotsusega süüdistuses
lg 1 p 1 ja § 418 lg 1 järgi lühimenetluses ning karistuseks mõisteti
MS § 1 238 lg 2 sätetele vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) aastat.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 30.11.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-159362 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta 5 kuu ja 20 päeva – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2016.a karistuse kandmise aja hulka ja lugedes karistuse alguseks kinnipidamise aeg 04.02.2016.a. Kohtuotsus jõustus 14.07.
Tanel Erelt pani kuriteo toime narkootikume tarvitanult; 2.
lg 2 p9 alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud; 3.
lg 2 p7 alusel mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt luba küsimata suhtlusringkonna muutus ja teadlik suhtlusringkonna valik võivad mõjutada positiivselt isiku hoiakuid ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Tanel Erelt`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse 3 läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Tanel Erelt ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Tanel Erelt selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja esitas kohtule motivatsiooni kirjas. Ta selgitas kohtule, et isikut tõendavat dokumenti ei ole, kuid ta esitas vanglale avalduse selle vormistamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, isiku motivatsiooni kirjaga, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Tanel Erelt tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust elas isik üksi isale kuuluvas 3-toalises korteris Tallinnas. 2000.aastani elas kinnipeetav Hispaanias, 2010-2014 Panamas.. Isikul on omandatud keskharidus. Süüdimõistetu sõnul omas ta alates 2000.a Hispaanias elades kinnisvara firmat, mis tegeles kinnisvara müügi ja ehitamisega. Peale kinnisvara kriisi Hispaanias suundus väidetavalt Lõuna-Ameerikasse ning tegeles kaatrite ja jahtide ning nende varuosade ostu-müügiga. Süüdimõistetu sõnul tuli ta 2014. a Eestisse ja alustas taas kinnisvara äris. Isik viibis kriminaalhoolduse all seoses varasema 2015.a kohtuotsuse alusel ja sellega määratud kriminaalhoolduse ajal jooksul panigi toime esimese astme kuriteo, raske tervisekahjustuse tekitamise ja tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemisel tarvitanud narkootikume. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud pere, elukoht, äriga tegelemise võimalused ja kriminaalhooldus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele hegatiivne. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kriminaalkaristust. Eelmine ärakandmata karistus on täitmisele pööratud. Käesolevat karistust kannab raske tervisekahjustuse tekitamise eest ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks. Kehtivaid väärteokaristused puuduvad. Isiku korduvad kriminaalkaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Tähelepanuväärt on fakt, et viimane karistus oli toime pandud katseajal. Isik oli allutatud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna pani toime uue raskema kuriteo. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel ei olnud isikule olulist positiivset mõju. 4 Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on Tanel Erelt on osalenud majandustöödel alates 2016.a lõpust. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treeningu teemasid käsitlevas vestluses psühholoogiga, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, osalenud vestlustes narkootikumide tarvitamise teemal, 2019 a alustanud vestlusi eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ning selle põhjuseid ja tagajärgi. Karistust kannab kinnipeetav Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetav on vangistuses 2017a. abiellunud A. R.. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Isiku käitumine on väga hea ja ta täidab oma individuaalset kava usinalt. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on möödunud liiga lühike aeg. Eelviimasest otsusest ( 30.11.2015), millega isik karistati osaliselt reaalse vangistusega 6 kuuta kohene vangistus ja sellejärgselt alanud kriminaalhooldus. Kuigi isiku käitumine vanglas on väga hea ja tal on läbitud vestlused ja 2 programmi, puudub kohtul veendumus, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töö ja programmid oleks piisav uue kuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. T.Ereltil puudub isikut tõendav dokument. T.Ereltil on garanteeritud töökoht OÜ xxx, palkmajade ehitamisel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on kriminaalhooldaja kontrollitud, sobib ka elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Elukoht kuulub kinnipeetava abikaasale, A. E.. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi (vangistuses viibib teistkordselt ja ühel korral oli allutatud kriminaalhooldusele, mis 5 ebaõnnestus seoses uue isikuvastase kuriteo toimepanemisega), ei ole kohtu hinnangul Tanel Erelti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik pannud toime uue raskema kuriteo, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Isikul oli ka elukoht, lähedased ja tegevus tööturul. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et vabaduses oli täheldatud kinnipeetava narkootikumide tarvitamist. See on oluline asjaolu ja risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses narkoainega, ei ole kadunud ega oluliselt vähenenud. Kinnipeetaval pole meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud, mis on positiivne. Isik on kuriteo pannud toime olles narkootilise aine mõju all. Isikul on diagnoositud kroonilisi haigusi ning võib esineda oht, et isik võib tarvitada narkootikume valuvaigistaval eesmärgil ( vangla iseloomustuses on näidatud süüdimõistetu selgitus, et tuttav andis tall narkoainet valuvaigistina) . Kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt ainete tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline. Veel on oluline märkida, et isikut on varasemalt karistatud varguse eest ning lisaks viitavad tema viimase kuriteo asjaolud majandusliku kasu saamise eesmärgile, millest võib järeldada et isik võib olla võimeline sissetulekuid omandama ka õigusvastasel teel. Kinnipeetaval on küll vabanedes olemas garanteeritud töökoht OÜ xxx, samas kinnipeetaval on K-raha andmetel täitmata nõudeid xxx euro ulatuses ning tema vabanemisfondis on xxx eurot. Arvestades asjaolu, et isik võib panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib kohtu hinnangul isiku majanduslik olukord soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval on säilinud suhted oma varasema kuriteokaaslase R. K.. Seega suhtlemine kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.07.2022, s.o enam kui 3 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid 6 on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse ja tingimuslike karistuste kestel uue kuriteo toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. 7 Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, katseajal kriminaalhoolduse all uue kuriteo toimepanemist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Tanel Erelt temale Harju Maakohtu 06.07.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.