← Eesti

2-17-3219/98

Obsah (4)§ 174§ 659§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3219

) § 423 lg 2 p 1 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtumäärus jõustus

  1. märtsil
  3. Kostjad esitasid maakohtus kantud menetluskulude nimekirja
  4. aprillil 2018 ning
  5. ja
  6. jaanuaril 2019 ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostjad taotlesid maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist summas 3424,80 eurot, s.o 21,7 tunni eest 3124,80 eurot ning riigilõivu 300 eurot ning ringkonnakohtus 1706 eurot, s.o 11,5 tunni eest 1656 eurot ning riigilõivu 50 eurot.
  7. Hageja vaidles kostjate menetluskulude taotlusele vastu, leides, et kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud.
  8. jaanuari 2019 seisukohas leidis hageja, et ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirjas on arusaamatu, millise õigusabikuluga on tegemist kirje all: „Õigusliku positsiooni tuvastamine, nõupidamised kliendiga, dokumendi koostamine“. Hageja leidis, et kuna sellest ei selgu, mille suhtes kostjate esindaja õiguslikku positsiooni tuvastas ning mis dokumendi koostas, siis ei ole ajakulu 4,5 tundi, mis rahaliselt on 648 eurot, põhjendatud. MAAKOHTU MÄÄRUS
  9. Maakohus rahuldas
  10. aprilli 2019 määrusega osaliselt kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, vähendades maakohtu menetluses kantud menetluskulusid peaaegu poole võrra, s.o 12,65 tunnini. Ringkonnakohtus kantud kostjate menetluskulusid pidas maakohus täies ulatuses põhjendatuks. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakuluks kahes kohtuastmes kokku on 24,15 tundi. Maakohtu arvates oli põhjendatud ka esindaja tunnihind 120 eurot. Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, siis rahuldas maakohus kostjate taotletud summad koos käibemaksuga

§ 174lg 10 alusel.

Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 3827,60 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus kohustas hagejat hüvitama kostjatele I ja II kummalegi 1259,20 eurot ning kostjale III 1309,20 eurot. Samuti kohustas maakohus hagejat tasuma kuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse tsiviilasja keerukust, tehtud toiminguid, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning vähendas maakohtu menetluses tehtud toimingute menetluskulusid järgmiselt: 1)
  2. märtsil 2017 hagi tagamise määrusele määruskaebuse koostamise eest taotletud 2 tunni asemel 1,5 tundi; 2)
  3. juunil 2017 hageja
  4. mai 2017 menetlusdokumendi suhtes seisukoha koostamise eest taotletud 1,5 tunni asemel 0,5 tundi; 3)
  5. juulil 2017 hagi tagamise korduvale määrusele määruskaebuse koostamise eest taotletud 2 tunni asemel 1,5 tundi; 4)
  6. augustil 2017 tutvumine hageja
  7. augusti 2017 vastusega määruskaebusele taotletud 0,5 tunni asemel 0,05 tundi; 5)
  8. augustil 2017 taotluse koostamine krediidipanga e-kirja krediidikomitee otsuse kohta ja laenupakkumise tõenditena vastuvõtmiseks 0,5 tunni asemel 0,2 tundi; 6)
  9. septembril 2017 ringkonnakohtu määrusega tutvumise,
  10. septembril 2017 hageja poolt riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumise ning
  11. novembril 2017 riigikohtu määrusega tutvumise eest taotletud 0,5 tunni asemel 0,2 tundi; 7)
  12. jaanuaril 2018 avalduste, taotluste, seletuste koostamise eest taotletud 3 tunni asemel 1,5 tundi; 2

(4)8)
  1. märtsil 2018 seletuste, avalduste ja taotluste koostamise eest taotletud 2,5 tunni asemel 1,5 tundi. Maakohus leidis, et asjaajamiskulud on põhjendamatud (suhtlemine panga ja Linnaplaneerimise Ametiga, samuti kirjavahetused seoses toimingutega väljaspool kohtumenetlust). Samuti pidas maakohus põhjendamatuks kuluks kostjate taotluses esitatud
  2. novembri 2017 dokumendiga tutvumise kulu (
  3. novembril 2017 Tallinn RE avaldus). Maakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 12,65 tunni eest, s.o 1518 eurot. Ringkonnakohtu menetluses pidas maakohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 11,5 tunni eest, s.o 1380 eurot. Lisaks arvestas maakohus juurde käibemaksu ning kohustas hagejat hüvitama ka kostjate kahes kohtuastmes kantud riigilõivud 350 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Hageja esitas
  5. aprillil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus on hagejalt kostjate kasuks välja mõistnud põhjendamatud menetluskulud. Hageja leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud toiming „
  6. augusti 2017 kompromisskokkuleppe tekstiprojekti koostamine“ ajakuluga 2 tundi ei ole põhjendatud. Hageja viitab, et seda dokumenti ei ole temale esitatud, seega on selle koostamise ajakulu põhjendamatu. Hageja leiab, et maakohus on jätnud selle toimingu vajalikkuse ja põhjendatuse vaidlustatud määruses hindamata. Hageja peab põhjendamatuks 1,5 tundi ajakulu seoses
  7. juulil 2017 (maakohtu määruses märgitud kuupäevaks
  8. juuli 2017) esitatud määruskaebusega hagi tagamise määrusele. Hageja vaidlustab menetluskulude nimekirjas
  9. aprilli 2018 menetlustoimingu, milleks on märgitud toimikuga tutvumine, kohtukõne teeside koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtuistungil osalemine ajakuluga 2 tundi. Hageja viitab, et sel päeval ei toimunud asjas istungit, seega on vastav menetluskulu põhjendamatu. Hageja viitab ka, et kostjatel oleks olnud võimalik menetluskulude kokkuhoiu huvides taotleda maakohtult hagi läbi vaatamata jätmist või osaotsuse tegemist. Selle asemel võtsid kostjad hagi esmalt õigeks ning menetlus jätkus üksnes põhjusel, et kostjad lootsid saavutada kompromissi. Hageja leiab, et põhjendatud oleks menetluskulude kandmine kuni kostjate poolt hagi õigeksvõtuni (hageja väitel toimus see
  10. märtsil 2017 hagile vastamisega), edasised menetluskulud on hageja arvates põhjendamatud. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulud on põhjendamatud vähemalt 3719,60 euro ulatuses. Põhjendatud menetluskulud on üksnes
  11. märtsil 2017 hagile vastuse koostamine ajakuluga 0,75 tundi, s.o 108 eurot. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  13. mail 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1. 3

(4)

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).
  2. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, et maakohus ei ole menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust analüüsinud. Maakohtu hinnang põhineb reaalselt menetluses tehtud menetlustoimingutel. Maakohus on analüüsinud kõiki kostjate kulusid ja märkinud, et toimingud, mille osas kulu ei ole vähendatud, olid menetluses vajalikud ja kooskõlas menetluse käiguga. Seega on maakohus hinnanud ka
  3. augusti 2017 kompromissi kokkuleppe tekstiprojekti koostamise ajakulu 2 tundi.
  4. augustil 2017 on kostjad esitanud maakohtule menetlusdokumendi, mis sisaldas mh kompromissi ettepanekut (II kd, tl-d 9–11, 17–18 pöördel). Seoses teistkordse hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisega märgib kolleegium, et nimetatud menetluskulu kandmise vajadus tulenes hageja hagi tagamise taotlusest. Kostjad kasutasid oma seadusest tulenevat õigust määruskaebuse esitamiseks, mistõttu on selle toimingu ajakulu põhjendatud. Maakohus on nimetatud ajakulu ka mõistliku suuruseni vähendanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine on põhjendatud ajakulu. Seega ei anna määruskaebuses toodud väide põhjust jätta taotlust
  5. aprilli 2018 toimingu osas rahuldamata. Kohtuistung maakohtus toimus
  6. aprillil 2018 (II kd, tl-d 186–192). Praeguses asjas on hagi jäetud läbi vaatamata teise astme kohtus. Seega ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et kostjad ei pidanudki mingisuguseid kulutusi menetluses tegema ning oleksid pidanud taotlema hagi läbivaatamata jätmist. Kolleegium märgib, et perspektiivituse tõttu hagi läbivaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsustus ning see ei sõltu menetlusosalise taotlusest. Hageja, kes esitab perspektiivitu hagi, riskib sellega, et peab hiljem kandma kas hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise tõttu vastaspoole menetluskulud. See risk ei jäänud ka selles asjas kostjate kanda. Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kostjad on hagi õigeks võtnud.

§-s 440 sätestatud hagi õigeksvõtmist kostjate ükski menetlusdokument ei sisalda. Hagi õigeksvõtu puhul oleks maakohus hagi rahuldanud ning asja edasist menetlust ei oleks toimunud. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Imbi Sidok-Toomsalu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.