← Eesti

2-18-6873/60

2-18-6873 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-6873 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1350 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Tauri Tigasson ja vandeadvokaat Sandra Sepp Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-18-6873 muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  7. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. YY-l ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 2-18-6873 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. XX (hageja) esitas
  10. mail 2018 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus. 1.
  11. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Kostja tasus kuni hageja täisealiseks saamiseni hagejale kohtuotsusega väljamõistetud elatist 191 eurot 73 senti kuus. Pärast hageja täisealiseks saamist keeldus kostja hagejale elatist maksmast. Hageja õpib QQQ gümnaasiumis, mille lõpetab eeldatavalt
  12. a juunikuus. Hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks. Hageja töötas kooli kõrvalt osalise tööajaga nõudepesijana, kuid töökohustuste täitmise tõttu ei jäänud tal enam piisavalt aega koolikohustuse täitmiseks. Seetõttu ei saa hagejalt oodata sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. 1.
  13. Hageja eluks vajalikud mõistlikud kulutused on kokku ca 565 eurot kuus, sh eluasemekulud 76 eurot 48 senti (elektriarve 27 eurot 50 senti, prügivedu 3 eurot 28 senti, reovesi 18 eurot ja küttepuud 27 eurot 7 senti), toidukulud 133 eurot, tervishoiu- ja hügieenitarvete kulud 25 eurot, riiete ja jalanõudekulud 52 eurot 62 senti, koolikohustuse täitmise ja kooliüritustel osalemise kulud 74 eurot 83 senti (rongipilet 35 eurot 81 senti, väljasõidud 24 eurot ja muu kooliga seonduv 15 eurot 2 senti), sidekulud 16 eurot 43 senti, arvutiostu kulud 19 eurot 83 senti, taskuraha 81 eurot 75 senti ja muud vältimatud püsikulud 84 eurot 75 senti (maleva söögiraha 20 eurot, Tartu lennupäevadel osalemine 35 eurot, sõbranna külastus haiglas 25 eurot, rahvatantsul osalemine 35 eurot, EÕM embleemikulu 13 eurot 50 senti, sõbranna sünnipäeval osalemine 13 eurot, EÕM kokkutulekul osalemine 33 eurot 90 senti, Viljandi folgil osalemine 43 eurot 60 senti, Portugali reisi broneerimine 292 eurot 50 senti ja lennupiletid 122 eurot 17 senti, Intsikurmu festivalil osalemine 60 eurot, Rootsi laevakruiisil osalemine 62 eurot 95 senti ning kinoskäik 6 eurot 19 senti). 1.
  14. Hageja ema keskmine sissetulek on ca 463 eurot kuus, sh puudega tööealise isiku toetus, töövõimetoetus ja lapsetoetus summas 55 eurot. Hageja emal on pangakontol sääst 2600 eurot, mis on mõeldud pereliikmete erakorraliste terviseprobleemide või matusekulude kandmiseks. Kostja sissetulek võib olla ca 2300 eurot kuus. Kostja saab lisasissetulekut autode üürimisest. Kuigi kostjal on kohustus tasuda eluasemelaenu 629 eurot 51 senti kuus, on laenude kaastaotlejaks tema abikaasa ja alaealiste laste ema Karin Lepmets, mistõttu on kostja osa maksimaalselt 314 eurot 76 senti. Arvestades hageja vanemate sissetulekute proportsiooni, tuleks hageja emal kanda 23,93% ja kostjal 76,07% hageja ülalpidamiskulust. 2 2-18-6873 1.
  15. Elatise väljamõistmine ei kahjusta kostja alaealiste laste huve. Varem pidas kostja ülal veel viit last, kuid täna on tema ülalpidamisel üksnes kaks alaealist last. Kostja osaleb oma perekonna ülalpidamises püsikulude kandmisega ning alaealiste laste kulud kannab tema abikaasa. Kostja abikaasa sissetulekuks on põhipalk (800–1500 eurot) ning korteri üür (ca 400 eurot).
  16. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus rahuldas
  17. mai
  18. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustas kostjat tasuma hagejale alates hagiavalduse esitamisest kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni elatist 100 eurot kuus. Kostja vastuväited
  19. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 3.
  20. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja palunud kostjalt abi ning hagejal ei ole õigust nõuda elatist, sest ta ei täida kohaselt koolikohustust, vaid käib koolis üksnes niivõrd, et püsida kooli nimekirjas. Hageja õppeedukus ei ole vaatamata tööst loobumisele paranenud ega koolist puudumine vähenenud. Hageja on 2018 algusest kuni
  21. maini puudunud koolist kogu päeva või osadest tundidest 84-st päevast 62-l päeval. Kokku on hageja sel õppeaastal puudunud 355-st tunnist. Enamus puudumisi on hageja ema põhjendanud hageja haiguse, halva enesetunde või koduste põhjustega. 3.
  22. Hageja väidetud kulutused on ebareaalsed ja tõendamata. Hageja mõistlikud kulud on maksimaalselt 332 eurot 26 senti kuus, sh eluasemekulud 27 eurot 82 senti, toidukulud 133 eurot, tervishoiu- ja hügieenitarvete kulud 25 eurot, riiete ja jalanõudekulud 25 eurot kuus, koolikohustuse täitmise ja kooliüritustel osalemise kulud 55 eurot 1 sent, sidekulud 16 eurot 43 senti ning taskuraha ja muud vältimatud püsikulud 50 eurot kuus. Eluasemekuludest on küttekulud ülepaisutatud, fekaalivedu kulude suurendamise eesmärgil esile toodud ning arvestada tuleb seda, et korteris elab kolm inimest. Hageja ei ole tõendanud kogu aasta õppekulusid. Hageja ei ole tõendanud, et ostis ise arvuti. Hageja nimetatud vältimatud püsikulud ei ole tegelikult vältimatud ega püsikulud. Õppetöö ajal mitu korda aastas reisimine ei ole mõistlik ja kinnitab hageja suhtumist õppetöösse. Hagejal on enda ülalpidamiseks vajalikud vahendid olemas. Hageja saab peretoetust 55 eurot ja töötasu. Hageja on kulutustega tõendanud, et tal on heal järjel elamiseks vajalik raha olemas. 3.
  23. Kostja sissetulek on 1542 eurot (neto) kuus. Igakuise sissetulekuna ei saa arvestada ühekordset preemiat. Kostja püsikulud on kokku 1423 eurot kuus, sh eluasemelaenu tagasimakse 648 eurot, elektrikulu 150 eurot, veekulu 25 eurot, side- ja internetikulu 100 eurot, autoliisingu kulu 350 eurot, auto kütus 150 eurot. 3.
  24. Kostjal on kaks alaealist last (15-aastane ja 10-aastane), kelle ülalpidamiseks kulub keskmiselt 1080 eurot 83 eurot kuus (585 eurot 83 senti ja 495 eurot), millest kostja peaks kandma 50% ehk 540 eurot 42 senti kuus. Kostjal jääb pärast püsikulutusi üle 119 eurot. Hagejale elatise maksmise tõttu ei ole kostja saanud pidada oma alaealisi lapsi ülal elatise miinimummäära ulatuses. Elatise määramisega jäävad kostja alaealised lapsed halvemasse olukorda kui täiskasvanud hageja. 3 2-18-6873 Esimese astme kohtu otsus
  25. Harju Maakohus rahuldas
  26. detsembri
  27. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni välja elatise 150 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 4.
  28. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja on kostja täisealine tütar; - hageja õpib QQQ gümnaasiumis ja omandab keskharidust; - hageja mõistlike vajaduste rahuldamiseks kulub ca 400 eurot kuus; - hageja ema saab peretoetust 55 eurot kuus; - hageja suudab osaliselt endale sissetulekut hankida. 4.
  29. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus saada perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja PKS § 96 järgi kostjalt ülalpidamist. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (Riigikohtu
  30. oktoobri
  31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust peale põhikooli asuda keskharidust omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Kuna hageja on tõendanud, et ta omandab keskharidust, on ta ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Hoolimata sellest, et hageja on koolist puudunud, on hageja tõendanud, et ta puudus koolist põhjusega ning tema hinded on korras. 4.
  32. Hageja põhjendatud kulutused PKS § 99 tähenduses on ca 400 eurot kuus. Hageja väitel on tema kulud on ca 565 eurot kuus. Oma kulude tõendamiseks on hageja esitanud kommunaalteenuste arved, kviitungid, pangakonto väljavõtte, maksekorraldused, arved ja arvuti ostu-müügi lepingu. Kostja hinnangul on hageja on põhjendatud kulud maksimaalselt 332 eurot 26 senti kuus. Hageja kulud on osaliselt põhjendatud. Hageja eluaseme-, toidu-, tervishoiu- ja hügieenitarvete, riiete ja jalanõude ning sidekulud on mõistlikud. Põhjendatud koolikohustuse täitmise kuluks saab pidada 55 eurot ja taskurahaks 50 eurot. Hageja arvutiostukulu ega muud vältimatud püsikulud ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole selliste igapäevaeluks vajalike kuludega, millega vanem last kindlasti toetama peab ning ilma milleta jäävad täisealise lapse igapäevavajadused rahuldamata. Ükski hageja nimetatud muu vältimatu püsikulutus ei ole vältimatu ega ka püsikulu. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks ning et tuleb eeldada, et täisealine laps hangib eluks vajalikud vahendid ise. 4 2-18-6873 4.
  33. Hageja suudab vähemalt osaliselt endale ise sissetulekut hankida. Hageja esitas kohtule tõendina OÜ-ga W sõlmitud töölepingu, mille alusel hageja töötas nõudepesijana. Oma töökohustuste täitmise tõttu ei jäänud hagejal enam piisavalt aega koolikohustuse täitmiseks, mistõttu otsustas hageja töölkäimise lõpetada. Juhindudes sellest, et perekonnaasjas ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib vajadusel TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi koguda tõendeid omal algatusel, tegi kohus päringud hageja, hageja ema ja kostja kohta Maksu- ja Tolliametisse ning krediidiasutustesse. Päringutest nähtub, et hagejale laekus ajavahemiku 1.–
  34. juuli 2018 eest palgatulu Sihtasutuselt Õpilasmalev, ajavahemiku 1.–
  35. mai 2018 eest töötasu G OÜ-lt ning ajavahemiku
  36. juuli –
  37. august 2018 eest palgatulu ja haigushüvitis H OÜ-lt kokku 1349 eurot 67 senti (brutotulu). Hageja pangakonto väljavõttest ega Maksu- ja Tolliameti vastusest ei nähtu, et hagejal oleks püsiv sissetulek. Kuigi hagejal ei ole aastaringset püsivat sissetulekut, saab elatise väljamõistmisel selle asjaoluga siiski arvestada. 4.
  38. Arvestades hageja vanemate varalist seisundit suudab hageja ema pidada hagejat PKS § 105 lg 3 järgi ülal võrdselt kostjaga. Hageja ema sissetulek on ca 463 eurot kuus, sh puudega tööealise isiku toetus, töövõimetoetus ja lapsetoetus summas 55 eurot. Hageja emal on Sotsiaalkindlustusameti
  39. mai
  40. a otsusega nr P26-2017-54942 tuvastatud raske puue ning talle on määratud töövõimetoetus. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt ei ole ta saanud ajavahemikul
  41. märtsist kuni
  42. augustini 2018 saanud maksustatavat tulu. Hageja emale kuulub ½ mõttelist osa XXX asuvast kinnisasjast ning ühisomand koos HH ja VV-ga XXX asuvale kinnisasjale. Hageja emale kuulub sõiduauto Volkswagen New Beetle (ehitusaasta 2002). Kostjale on tehtud ajavahemikul
  43. märtsist kuni
  44. augustini 2018 väljamakseid 14 875 eurot 12 senti (bruto). Kostja on kohtule avaldanud, et tema sissetulek on 1542 eurot (neto) kuus. Kostja ja tema abikaasa ühisomandis on XXX asuv kinnisasi. Kostja väitel kuulub tema perekonnale üks sõiduauto ning ta peab lisaks ülal pidama oma kahte alaealist last – 15-aastast BB ja 10-aastast EE, kelle kulud on 1080 eurot 83 senti kuus. Kostja püsikulud on 1423 eurot kuus (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 1 23 eurot). 4.
  45. Arvestades seda, et hageja põhjendatud kulutused on ca 400 eurot kuus, aga ka seda, et hageja emale makstakse lapsetoetust 55 eurot kuus ning hageja on täisealine töövõimeline isik, kellel on võimalik teenida õpingute kõrvalt osakoormusega lisasissetulekut, ning seda, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 150 eurot kuus. Selline elatis ei pane kostja teisi lapsi halvemasse olukorda. Kostja on suutnud maksta hagejale kohtumenetluse ajal 100 eurot kuus. 4.
  46. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
  47. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5 2-18-6873 5.
  48. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vastuoluliselt, üllatuslikult ja ekslikult seisukohale, et elatise väljamõistmisel saab arvestada asjaolu, et hageja on töövõimeline ja tal on soovi korral võimalik õpingute kõrvalt tööl käia. 5.
  49. Maakohus leidis üllatuslikult ja vääralt, et hageja kulud arvutile ja muud vältimatud püsikulud ei ole põhjendatud kulud. Samuti ei selgitanud maakohus, miks on koolikohustuse täitmiseks vajalik kulu üksnes 55 eurot, kuigi hageja oli kulud tõendanud. 5.
  50. Maakohus hindas vääralt tõendeid ja kohaldas vääralt PKS § 105 lg-t 3, kui jättis hageja ülalpidamiskulud võrdselt vanemate kanda. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata kostja pangakonto välja võtte ja hageja väite selle kohta, et kostjal on lisasissetulekud (sõiduki üüritasu 332 eurot 33 senti). 5.
  51. Ka juhul, kui vanemad peaksid hagejat võrdselt ülal pidama, pidanuks maakohus välja mõistma elatise 176 eurot 50 senti kuus ((408-55)÷2). Seejuures arvestas maakohus ekslikult peretoetust nii hageja ema sissetulekuna kui ka lahutas selle maha hageja kuludest. 5.
  52. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud, kuigi pidanuks jätma menetluskulud TsMS § 164 lg 3 järgi kostja kanda, sest kostja ei andnud kohtule täielikku infot oma vara ja sissetulekute kohta. Lisaks on ebaõiglane jätta menetluskulu lapse kanda, sest selle võrra saab ta vähem elatist. Vastustaja seisukoht
  53. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  54. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, mistõttu jääb hageja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Osas, millega maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsuse peale kaebust esitatud. Seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
  55. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus tuvastas hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse vääralt. Kuigi maakohus ei ole otsust kulutuste suurust tuvastades piisavalt põhjendanud, ei anna see alust järeldada, et maakohtu otsuse lõppjäreldus oleks ebaõige. Maakohus järeldas õigesti, et arvuti ostmiseks tehtud kulutusi ei saa praegusel juhul arvestada elatise suuruse määramisel. Iseenesest on õige hageja arusaam, et tänapäeval on õppetöös arvuti kasutamine vältimatu ning arvuti ostmiseks tehtavad kulud võivad seetõttu olla osaks isiku ülalpidamiskuludest. Praegusel juhul ei saa aga neid kulusid arvestada, sest kohtule 6 2-18-6873 esitatud arvuti müügilepingu (I kd, tl 46) kohaselt ostis hageja arvuti juba
  56. novembril 2017, s.o ajal, mil kostja täitis hageja kui alaealise lapse ülalpidamiskohustust jõustunud kohtuotsuse alusel. Hageja sai täisealiseks
  57. aprillil 2018 ja esitas hagi elatise saamiseks
  58. mail
  59. Seega tuli arvuti ostmise kulu katta kostja varem makstud elatise arvel ning seda ei saa arvestada hageja praeguste kulude hulka. Õige on ka maakohtu järeldus, et hageja loetletud muud püsikulud ei ole sellised kulud, mida saaks pidada mõistlikuks ülalpidamiskuluks. Kolleegiumi hinnangul on tegemist ülemääraste kulutustega meelelahutusele, mille kandmist ei saa ülalpidamist andma kohustatud isikutelt eeldada. Mõistlikus määras meelelahutust saab hageja lubada endale taskuraha eest (50 eurot kuus). Maakohus vähendas põhjendatult ka hageja koolikohustuse täitmise kulusid. Kuigi hageja väidab, et tal kulub selleks rongipiletile 35 eurot 81 senti, väljasõitudele 24 eurot ja muule kooliga seonduvale 15 eurot 2 senti, ei ole hageja neid kulutusi arusaadavalt põhistanud ega tõendanud. Toimikumaterjalidest nähtub, et hageja on esitanud üksnes ühe poetšeki kontoritarvete ostmise kohta (I kd, tl 134). Seda arvestades ei saanud maakohus kuidagi tuvastada koolikohustuse täitmiseks vajalike kulutuste suurust hageja väidetud ulatuses.
  60. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka sellega, et arvestas praegusel juhul hageja kasuks elatist välja mõistes asjaolu, et hageja suudab teenida ja on ka teeninud endale õpingute kõrvalt lisasissetulekut. Kuigi ülalpidamist vajava isiku ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks, lähtudes tema vajadustest, tuleneb perekonnaseaduse mõttest see, et isikul on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui ta vajab abi, st tal endal ei ole piisavaid vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Seda arvestades on õige kostja väide, et elatise suurust määrates tuleb arvestada ka hageja enda sissetulekutega. Kuigi hagejal ei ole õppimise tõttu kohustust teenida endale ise sissetulekut, on hageja seda siiski teinud ja sissetulekut saanud. Seega sai hageja katta osa oma vajadusi enda teenitud sissetuleku arvel. Lähtudes sellest, et hageja on töötanud korduvalt ja mitmete tööandjate juures, arvestas maakohus põhjendatult sel teel hangitud sissetulekut ja selle teenimise võimet hagejale regulaarset elatist väljamõistes. Seejuures ei nähtu maakohtu otsusest selgelt, millises osas luges maakohus hageja enda sissetuleku arvel hageja vajadused rahuldatuks. Arvestades aga maakohtu otsuse loogikat, järeldab kolleegium, et maakohus luges hageja vajadused tema enda sissetuleku arvel kaetuks 45 euro ulatuses kuus ((400-55-45)÷2=150). Maakohus tuvastas, et hageja sai ajavahemikul
  61. maist kuni
  62. augustini 2018 erinevatelt tööandjatelt brutosissetulekut 1349 eurot 67 ning töötasu kalkulaatori andmetel (www.kalkulaator.ee) on sellisel juhul netosissetulek 1124 eurot 24 senti. Arvestades seda, et tegemist oli suvevaheajal tehtava hooajalise tööga, saab selle sissetuleku jagada üldjuhul aasta peale. Seega saanuks hageja saadud töötasu eest rahuldada iga kuu oma vajadusi keskmiselt 94 euro eest. Juhul, kui jagada töötasu ka kahe aasta peale, saanuks hageja keskmiselt iga kuu rahuldada oma vajadusi 47 euro eest. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt elatist eeldatavasti üksnes 14 kuu eest (alates
  63. maist 2018 kuni juuni lõpuni 2019), on hageja sissetuleku arvestamine sel määral põhjendatud.
  64. Õige on aga apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus jättis kostja sissetulekute suuruse nõuetekohaselt tuvastamata. Kolleegium parandab selle vea. 7 2-18-6873 Maakohus tuvastas, et kostjale on tehtud ajavahemikul
  65. märtsist kuni
  66. augustini 2018 töötasu väljamakseid 14 875 eurot 12 senti (bruto). Seega on kostja keskmine brutosissetulek 2479 eurot kuus ning töötasu kalkulaatori andmetel (www.kalkulaator.ee) on sellisel juhul kostja keskmine netosissetulek 1912 eurot. Lisaks laekub kostjale veel makseid. Kostja Luminor pangas asuvast pangakonto väljavõttest (II kd, tl 49–68 pöördel) nähtub, et lisaks töötasule laekus ajavahemikul
  67. aprillist kuni
  68. oktoobrini 2018 kostja kontole tehingute alusel makseid A OÜ-lt kokku 1570 eurot 50 senti ning O OÜ-lt sõiduki üürilepingu eest 170 eurot. Arvestades seda, et kuue kuu jooksul laekus kostjale 10 makset, ei ole raha laekumine ühekordne ja juhuslik. Kostja ei ole menetluses kohtule selgitanud, mille eest ta sai raha A OÜ-lt ning kostja selgitus O OÜ-lt saadud raha kohta (kostjale mittekuuluva bussi remondiraha), on vastuolus ülekandele märgitud selgitusega. Seetõttu tuleb kostja sissetulekuks pidada ka neid summasid, mis lisab keskmiselt kostja sissetulekule kuue kuu lõikes 290 eurot kuus. Arvestades, et ka sellelt summalt on kostjal kohustus tasuda tulumaksu, on kostja netosissetulek keskmiselt 2144 eurot kuus (1912+232).
  69. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kostja peab kandma hageja ülalpidamiskuludest ca 85%, nagu leiab hageja. Iseenesest on õige hageja käsitus, et PKS § 105 lg 3 järgi tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suurus määrata võrdeliselt kummagi vanema sissetuleku ja varalise seisundiga. Hageja arvutus lähtub aga üksnes vanemate sissetulekust ega arvesta vanemate varalist olukorda tervikuna. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud vaidluse lahendamiseks lisaks vanemate sissetulekule ka nende varalise seisundi. Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt alaealise lapse ülalpidamisest vabaneb vanem PKS § 102 lg 1 järgi täisealise lapse ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti tuleneb PKS § 98 lg-st 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last täisealisele lapsele. Seda arvestades peavad vanemad pidama hagejat ülal üksnes niivõrd, kuivõrd nad suudavad seda teha pärast seda, kui nende enda vajadused, kostja puhul aga ka tema alaealiste laste vajadused on kohaselt rahuldatud. Kostja väitel on tema püsikulud 1423 eurot ja alaealiste laste ülalpidamiskulu kostja kanda jääv osa 540 eurot 42 senti kuus (kokku kahe lapse ülalpidamiskulu 1080 eurot 83 senti kuus), s.o kokku 1963 eurot 42 senti. Seega jääb kostjal pärast enda ja oma alaealiste laste vajaduste rahuldamist hageja ülalpidamiseks üle ca 180 eurot (2144-1963,42) ning ta suudab üksnes selles ulatuses hagejat ülal pidada. Samas tuvastas maakohus, et hageja emale kuulub vara, mida ta ilmselt ei vaja enda ülalpidamiseks. Seetõttu võib eeldada, et hageja ema suudab sõltumata oma napist sissetulekust oma vara arvel võrdväärselt kostjaga hagejat ülal pidada.
  70. Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et hageja mõistlike vajaduste rahuldamiseks kulub keskmiselt 400 eurot kuus, millest 55 eurot on kaetud peretoetusega. Seega peavad vanemad kandma hageja ülalpidamiskulusid kokku 345 euro ulatuses, mis teeb vanemate võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral kummagi vanema osaks 172 eurot 50 senti. Kuna aga hageja
  71. aasta suvel teenitud sissetulek katab tema kulutusi kahe aasta jooksul keskmiselt 47 eurot kuus, jättis maakohus põhjendatult hageja ülalpidamiskuludest kostja kanda 150 eurot ((400-55-47)÷2=149). 8 2-18-6873
  72. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus jaotas asjas vääralt menetluskulud. TsMS § 164 lg 3 järgi võib küll kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, kuid praegusel juhul ei pidanud maakohus seda tegema, sest asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud enne hagi esitamist kostja poole palvega saada teavet kostja varalise seisundi kohta. Hageja esitatud
  73. aprilli
  74. a kiri (I kd, tl 5) ei kinnita seda, et kostja oleks rikkunud PKS §-s 104 sätestatud kohustust anda teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Seega ei ole kostja põhjustanud hageja kohtu poole pöördumist sellega, et ta jättis hagejale oma sissetuleku ja vara kohta andmed esitamata. Ka juhul, kui tõlgendada TsMS § 164 lg-t 3 selliselt, et menetluskulud võib jätta kostja kanda ka juhul, kui ta ei esita neid andmeid kohtule, tuleb praegusel juhul arvestada seda, et ka hageja ei esitanud kohtule andmed enda teenitud töötasu kohta. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et ülalpidamisasjas peaks kohus jätma igal juhul menetluskulud ülalpidamist andma kohustatud isiku kanda, sest vastasel korral peab ülalpeetav oma kulud elatise arvel kandma. Sellist võimalust ei tulene isegi TsMS § 162 lg-st 4, mille kohaselt võib kohus äärmise ebaõigluse vältimiseks jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kuid ei saa jätta neid kohtuvaidluse vastaspoole kanda. Seda arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagi pooles ulatuses rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
  75. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Arvestades seda, et hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale tema menetluskulusid ka hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.